Aivar Pohlak - kasulik või kahjulik?

[nimastain]

Hahaha "Baltikal pole liikmeid – mitte ühtki last, treenerit ega mängijat. On lihtsalt klubi ja juht minu isikus. Pealegi tegeleb see klubi rohkem piljardiga,".

Ja siis sellised vennad ja klubid suunavad meie jalgpalli ja valivad juhti. Ei maksa imestada, miks me 30 aastat tühja oleme pannud.

[Andres.]

Hahaha "Baltikal pole liikmeid – mitte ühtki last, treenerit ega mängijat. On lihtsalt klubi ja juht minu isikus. Pealegi tegeleb see klubi rohkem piljardiga,".

Ja siis sellised vennad ja klubid suunavad meie jalgpalli ja valivad juhti. Ei maksa imestada, miks me 30 aastat tühja oleme pannud.

Vahvaid tsitaate on seal mitmeid, aga liiga palju kopeerida ei taha. Selle artikliga on ikka vaeva nähtud ja väärib soetamist/tellimust.

„Vabandage, aga helistage palun Nikolai Burdakovile,“ suunas Kurotškin [Narva Baltika esindaja] meid Narva Transi presidendi jutule.

Boriss Dugan: „Aivar juba helistas ja küsis, mis seis meil staadioniga on. Ootan, kuidas ta meie klubi aitab.“

Enn Kerge osas on hiljem täpsustatud, et päris nii halb vist ikka pole, kui esialgu mulje jäi, et meil on valijaid, kes ei teagi kes on poiss nimega Ragnar Klavan.

[JuriM]

See on ju ikka rõve okse. Meil on siin ju ka päris inimesi kes kuskil klubides on olnud seotud vms või kasvõi kel lapsed või tuttavate lapsed kuskil trennis käivad, kuidas me oleme suutnud selle nii pikalt nii jätta?

[Wingback]

Ma isegi tunnen kaasa juba Klavanile, isegi kui nad võidavad, sest sa avastad enda ees maja, millel on vamm sees, termiidid, talad mädanenud, hoovis on maetud muru alla prügi ja mingit kahtlased arved tulevad kuskilt jne jne jne, see on kosmos. Ohkad väga sügavalt ja kratsid pead kust üldse alustada.

[JuriM]

Ma isegi tunnen kaasa juba Klavanile, isegi kui nad võidavad, sest sa avastad enda ees maja, millel on vamm sees, termiidid, talad mädanenud, hoovis on maetud muru alla prügi ja mingit kahtlased arved tulevad kuskilt jne jne jne, see on kosmos. Ohkad väga sügavalt ja kratsid pead kust üldse alustada.

No alguses tulebki see välis "audit" võtta, suur raamatupidamis firma kes kogu seda lõngakera majanduslikku poolt hakkab lahti arutama. Koostöö EMTA-ga jne

[kaala]

Üks sport, üks riik, aga kaks eri maailma ja kaks kandidaati. Kuidagi tuttav teema

[kesa]

Jalgpall on iga riigi peegel. Vbl. alustaks sellest, et sarnaselt Riigikogu otsusele ülejärgmistel kohalikel valimistel mittekodanikke urni juurde mitte lubada, võiks ka Jalkaliit vähemalt ülejärgmisteks valimisteks puhastada oma read klubikestest, kel puudub otsene seos jalgpalliga.

[Tallinec]

Jalgpall on iga riigi peegel

Kas sa oled tõsine?

[Andres.]

See on ju ikka rõve okse. Meil on siin ju ka päris inimesi kes kuskil klubides on olnud seotud vms või kasvõi kel lapsed või tuttavate lapsed kuskil trennis käivad, kuidas me oleme suutnud selle nii pikalt nii jätta?

Lihtne. Meie jalgpall on nii väike, et ihaletakse kõva käega juhtimist. Sa lihtsalt ära vaidle, vali Aivar ja lahendused su probleemidele on vaid ühe telefonikõne kaugusel. Vahest küll võib oksemaik kurku kerkida, aga selle neelad alla ja üritad keskenduda positiivsele. Homme on uus päev ja keegi varsti nagunii ei mäleta milles viimane aplaava täpselt oli ja seejärel saab kõiges juba meediat ning kommentaariumite kiibitsejaid süüdistada. Tagasi vaadates tundub muru tavaliselt rohelisem kah.

Tõele au andes, siis on ajas tibusammudel siiski piisavalt muutusi toimunud, et kui keegi väga soovib/vajab, siis on kõik endale võimalik sirgeks rääkida. Siin ulatavad abikäe: supercup, kerkivad hallid, n-ö tasuta mängude ülekanded ERRis ja Soccernetis, VAR, 2x play-off, A le Coq Arena jne – igale maitsele leiab midagi. Ilmselt kui Pohlakut poleks, siis oleks meil mingi hetk hulka rohkem klubisid põhja kõrbenud. Ma usun, et see on hoomamatult suur kogus klubisid, keda ta on EJLi ja Flora toel välja päästnud ja küllap ka korduvalt. Rääkimata meeletust kogusest isiklikust ajast ja vaevast, milleks ilmselt ükski teine (normaalne) inimene valmis poleks. Küll aga on minu hinnangul see röövinud meie vutilt vajaliku õpikogemuse, ja kuniks kogu kollektiivne mõttetegevus on kingitud ühele inimesele, siis ega keegi päris tõsiselt ei hakkagi nuputama, et kuidas saaks teisiti. Ja imo mõni asi mõnikord ongi mõeldud põhja minema, et teha ruumi millelegi paremale.

Pealtvaatajate ja lastevanemate sõnaõigus suurenemiseks peaks meie klubid olema hulga kogukondlikumad. Kui paar inimest prääksuvad, siis suures pildis so what. Isegi kui mingi noortegrupp jeehat tõmbab ja kellegi treeneri koormus mingi aja kannatab, siis suuremate klubide jaoks pole see eksistentsiaalne probleem (harrastajate arvult suuri klubisid on meil täitsa omajagu). Lisaks, antud presidendivalimiste kontekstis, kas Pohlak või Klavan, siis see pole küsimus, mistõttu massid hakkaks jalgadega hääletama. Keskmise lapsevanema esimene huvi on, et ta võsuke end regulaarselt liigutaks ja tal tore oleks, ei muud.

Fännide osas. Kuna piletimüügi tulu on Eesti klubijalgpallis sisuliselt olematu ja ei usuta, et see ka perspektiivis määravaks võiks kasvada, siis pigem nähakse rahvaga tegelemises rohkem tüli kui kasu. Muidugi on positiivseid erandeid, ja ajas aina enam, aga järjepidevus on jätkuvalt murelaps, sest see nõuab räigelt (missiooni)tööd ilma kohese tasuta. Isegi ülehomne ei pruugi tagasi tuua ning nõnda ongi vähe neid, kes jaksavad pidevalt sära silmis kuskil kooliväljaku taoliste platside ääres aastast aastasse võimelda. Või vähemalt ma näen seda ühe olulise aspektina, et miks infra areng on oluline, ja meil pole staadionitega kiita. Infra annab juurde pealtvaatajatele, korraldajatele ja lõpuks ka mängule endale.

[Tallinec]

Lihtne. Meie jalgpall on nii väike, et ihaletakse kõva käega juhtimist.

Ma ei ole oma elus kohanud ühtegi inimest, kes ihkaks „kõva käega juhtimist“.

Ja imo mõni asi mõnikord ongi mõeldud põhja minema, et teha ruumi millelegi paremale.

Mida sa mõtled „põhja minemise“ all? Meie jalgpallis (kõrgtasemel) pole olukord halvem kui näiteks 30, 20 või 10 aastat tagasi. Isegi edu eurokarikates on paranenud. Ja et koondis mängib kehvasti – ta ongi alati kehvasti mänginud, välja arvatud EM 2012. aasta valiktsükli teine pool. Ei tohi unustada, et selles samas valiktsüklis (peatreener T.Rüütli) kaotas meie meeskond Fääri saartele (!).
Meie noorte- ja U21 koondised on olnud „peksupoisid“ nii praegu kui ka juba pea 35 aastat tagasi.

…meil pole staadionitega kiita.

Ma ei saa aru, miks me vajame rohkem staadione, kui isegi Premium liiga mängudel käib vaid mõnisada pealtvaatajat.

See on „Euroopa rekord“, et Narvas on jalgpallimeeskond, kes alates 90ndatest mängib eurosarju mitte oma linnas, vaid teistes linnades.

Aga väljakutega on meil (räägin Tallinnast) kõik hästi – isegi liiga hästi. Näiteks koolide palliplatsid seisavad 99% ajast tühjana, suletud aia taga, ja kedagi ei lasta sinna mängima. Mõni aasta tagasi ehitati Kadaka tänavale jalgpalliväljak (see ei kuulu koolile). See seisab isegi nädalavahetuse hommikuti ja päeval lukus ja kasutuseta.

Aga minu lapse- ja nooruspõlves olid just nädalavahetuste hommikud ja päevad jalgpalli mängimise tipptunnid. Sel ajal mängiti peaaegu igas hoovis ja igal murulapil jalgpalli (räägin Tallinna kohta).

[Andres.]

Ma ei ole oma elus kohanud ühtegi inimest, kes ihkaks „kõva käega juhtimist“.

Selle all ma pean silmas, et suuremale hulgale klubidest sobib, et üks mees määrab agenda ja tempo ning et see kõik toimub tema eestvedamisel. Hiljutine näide, et millal on meil palju KTM-i ja millal mitte, millal ütleme, et ei saa kindlasti muuta ja millal, et nüüd järsku on see väga mõistlik ning kõik noogutavad. Isetegevusele vaadatakse viltu (nt kui klubid tahavad koonduda, et midagi omakeskis arutada — see saab kohe kahtlase varjundi). Jah, mingis osas on klubidel võimalik paati veidi kallutada, kui keegi suudab Pohlakut parasjasti piisavalt veenda või talle endale see kasulik tundub, aga ma ei arva, et meie jalgpall peaks suures pildis nii toimima, et asjad tulevad ülevalt alla, mitte alt üles. Lisaks mulle kiirgab siit vastu, et miks Pohlakuga harva klubijuhid vastanduvad, tuleneb sellest, et teatakse, et sealt tuleb tihti tugev reaktsioon vastu ja tundub mõistlik hoida suhteid, sest kunagi ei tea millal endal taas abi tarvis.

Natukene teisest ooperist, aga selliseid initsiatiive nagu Tammeka kunagi Sepa staadioniga tegi või Welco enda omaga, on meil ikka maru häbiväärselt vähe. Ja minu hinnangul see tulenebki eelkõige sellest, et ollakse harjunud käsi väljas presidendi suunal vaatama (vt näiteks Dugani tsitaat, millest kumab mõttemall, mis pole kindlasti omane vaid talle isiklikult).

Mida sa mõtled „põhja minemise“ all? Meie jalgpallis (kõrgtasemel) pole olukord halvem kui näiteks 30, 20 või 10 aastat tagasi. Isegi edu eurokarikates on paranenud. Ja et koondis mängib kehvasti – ta ongi alati kehvasti mänginud, välja arvatud EM 2012. aasta valiktsükli teine pool. Ei tohi unustada, et selles samas valiktsüklis (peatreener T.Rüütli) kaotas meie meeskond Fääri saartele (!).
Meie noorte- ja U21 koondised on olnud „peksupoisid“ nii praegu kui ka juba pea 35 aastat tagasi.

Siinkohal mõtlen ma klubijalgpalli. Kui ikka kured ja legionid ei saa ise hakkama, siis pole mõtet neid kunstlikult pinnal hoida ning nimekirjadega veiderda ja mida kõike veel. Liida siis lõplikult Flora alla või lase põhja minna, et midagi saaks uuesti tekkida, mitte lõputult tänuvõlas hoida. Head mängijad ja treenerid leiavad kindlasti endale koha, küll keegi teine võtab üle, kes ilmutab suuremat suutlikkust asju korrektselt ajada. Lisaks ma kahtlustan, et on väga lihtne mõnel klubil manada nutunägu ette ja pöörduda otse Pohlaku poole ja saada probleemile lahendus, aga mille võib-olla oleks ehk tegelikult saanud ka isekeskis oma kogukonda paremini kaasates lahendatud (ning mis võiks omakorda tähendada seda, et tulevikuks saab leitud mingi jätkusuutlikum lahendus kui kõne presidendile). Aga kuna olukord seda ei nõua kuna sul on vähem mõttetegevust vajav õlekõrs kohe käeulatuses.

Ma ei saa aru, miks me vajame rohkem staadione, kui isegi Premium liiga mängudel käib vaid mõnisada pealtvaatajat.

See on „Euroopa rekord“, et Narvas on jalgpallimeeskond, kes alates 90ndatest mängib eurosarju mitte oma linnas, vaid teistes linnades.

Aga väljakutega on meil (räägin Tallinnast) kõik hästi – isegi liiga hästi. Näiteks koolide palliplatsid seisavad 99% ajast tühjana, suletud aia taga, ja kedagi ei lasta sinna mängima. Mõni aasta tagasi ehitati Kadaka tänavale jalgpalliväljak (see ei kuulu koolile). See seisab isegi nädalavahetuse hommikuti ja päeval lukus ja kasutuseta.

Aga minu lapse- ja nooruspõlves olid just nädalavahetuste hommikud ja päevad jalgpalli mängimise tipptunnid. Sel ajal mängiti peaaegu igas hoovis ja igal murulapil jalgpalli (räägin Tallinna kohta).

Ma räägin eelkõige olemasoleva infra arendamisest (olmetingimuste parandamisest). Ehk siis ma pean silmas, et meie jalgpalli kuluvad hädasti ära väiksed armsad praktilised staadionid (a la midagi Welco sarnast). Ehk siis kui sul on normaalne keskkond, kus inimestel on hea olla, siis on lihtsam ka muid tulesid ja vilesid juurde liita. Kuskil Kure autobaasis võid sa nahast välja pugeda, aga ikka jääb mäda, vähemalt pikas jooksus.

[Tallinec]

Selle all ma pean silmas, et suuremale hulgale klubidest sobib, et üks mees määrab agenda ja tempo ning et see kõik toimub tema eestvedamisel.

Kas sa tõesti arvad, et Pohlak määrab päevakorra ja tempo sellistes eraomandis olevates klubides nagu näiteks Levadia, Paide ja Nõmme Kalju ning et seal toimub kõik tema juhtimisel?

..aga ma ei arva, et meie jalgpall peaks suures pildis nii toimima, et asjad tulevad ülevalt alla, mitte alt üles.

Ma ei ole oma elus kohanud ühtegi organisatsiooni, kus otsused tuleksid alt üles (aga see ei tähenda, et sellist asja ei võiks olla — räägin ainult oma isiklikust kogemusest).

...et miks Pohlakuga harva klubijuhid vastanduvad,

Pohlaku vastu astutakse väga harva, sest ta on entsüklopeediliselt haritud inimene, laia silmaringiga. Selliseid on üldse väga vähe. Ja lisaks sellele on ta emotsionaalne. Selliseid inimesi on peaaegu võimatu vaidluses „üle rääkida“.

Head mängijad ja treenerid leiavad kindlasti endale koha, küll keegi teine võtab üle,

Sa vist ei kujuta ette, kui raske on praegu vanemaealisel mängijal või eakal treeneril leida head (!) töökohta. See ei puuduta ainult jalgpalli...

Ehk siis ma pean silmas, et meie jalgpalli kuluvad hädasti ära väiksed armsad praktilised staadionid (a la midagi Welco sarnast).

Mul ei ole selle kohta infot, kui sina tead, siis ütle — kellele kuulub Welco staadion: eraisikule/firmale, linnale või riigile?

[Eranio]

Aga Dugan vajabki sisehalli. See, et tal seda pole on kellegi suur möödalask.

[dnb]

Mul ei ole selle kohta infot, kui sina tead, siis ütle — kellele kuulub Welco staadion: eraisikule/firmale, linnale või riigile?

Staadion ehk Holm Park kuulub klubile (MTÜ Jalgpalliklubi Welco).

[GTT]

Ma ei ole oma elus kohanud ühtegi organisatsiooni, kus otsused tuleksid alt üles (aga see ei tähenda, et sellist asja ei võiks olla — räägin ainult oma isiklikust kogemusest).

Ma arvan, et siin mõeldi vast, et ettepanekud/soovitused võiks jõuda alt ülesse. See võiks olla tugeva organisatsiooni näitaja, et kui mingid asjad jõuaks rohujuure tasandilt tippu.
Muidugi lõppkokkuvõttes on see juhtide otsustada, kas ja kui palju kuulata neid ettepanekuid ning mis suunis võtta lõpuks