Eesti koondis

[Calma7]

Lindpere ja Henn koondise juurde? Kogu see Betsafe episood oli suht wild.

Mind üllatas kõige rohkem see, et Slavaga pole ei koondis ega isegi ükski eesti klubi peatreeneri ameti asjus ühendust võtnud.

[JuriM]

Lindpere ja Henn koondise juurde? Kogu see Betsafe episood oli suht wild.

[ElNino9]

Kes Mbappe särgi omale saab?

[Tallinec]

https://www.ohtuleht.ee/sport/1096740/suur-intervjuu-thomas-haberli-vahetab-uhe-abilise-valja-ja-kavatseb-peatreenerina-jatkata

Jõudsid esimesena lingi panna, aga edasi? Sinu arvamus sisust?

Treener kes arvab, et Eestist tulemine = mudaliigaga EI SAA JÄTKATA!

Ega selles intervjuus Haberli räägib sellest miks meie ründajad saavad palli karistusalal ainult 1-2 korda mängus?

[ilikemuru]

Treener kes arvab, et Eestist tulemine = mudaliigaga EI SAA JÄTKATA!

Power to the PEOPLE!

[moz]

https://www.ohtuleht.ee/sport/109674...nerina-jatkata

Jõudsid esimesena lingi panna, aga edasi? Sinu arvamus sisust?

[JuriM]

https://www.ohtuleht.ee/sport/1096740/suur-intervjuu-thomas-haberli-vahetab-uhe-abilise-valja-ja-kavatseb-peatreenerina-jatkata

[Jormma]

Jah, see on kindlasti üks probleem, aga selle mõistmiseks peame vaatama, et kus me mehed mängivad. Kui nädalast nädalasse Premium Liigas mängida, siis ega sa Rootsi või Austria vastu nagu väga ei saagi. See pole kindlasti õigustus, vaid probleem, millega peaks tegelema

Viimases kahes mängus oli põhis täpselt 1-2 premmi meest. Probleem on taktikas - iga jalgpallitarkust jagav konspekt ütleb et 3 või 5 katsjaga mängides peab sats nii vaimselt kui füüsiliselt lisatööd tegema. Antud taktikalised käigud on mõeldud füüsiliselt võimekate satside jaoks - seda ka Häberli väljend et "nüüd hakkame jooksma".

[J81]

Ühesõnaga me oleme füüsiliselt liiga nõrgad? Ise leian ka seda, kui näen et mehed ei pea vastu mängudes, korduvalt.

Jah, see on kindlasti üks probleem, aga selle mõistmiseks peame vaatama, et kus me mehed mängivad. Kui nädalast nädalasse Premium Liigas mängida, siis ega sa Rootsi või Austria vastu nagu väga ei saagi. See pole kindlasti õigustus, vaid probleem, millega peaks tegelema

[Andres.]

Kahtlemata on ka mäng viimase 10-15a jooksul väga palju muutunud ja see kõlab nüüd totaalse klišeena, aga Euroopa jalgpalli keskmine tase ongi selle aja jooksul väga tugevalt tõusnud ja ka selgelt ühtlustumas. Lihtsalt selle vahega, et me oleme hetkel sellest rongist totaalselt maha jäänud.

Jalgpalli ei mängita küll paberil ja tugeva distsipliini, meeskondlikkuse ning hea taktikalise plaaniga on võimalik mängijate individuaalseid vajakajäämisi kompenseerida, aga siiski kuni mingi piirini, et see oleks veidigi jätkusuutlik ja ei vajaks 90 minutit kõrgemate jõudude abi. Lihtsalt selle vahega, et hetkel ei seostu ka midagi eelmainitust Eesti koondisega.

Kõige alus ka realistlikult millegi ilusa lootmisele on jalgpallurite igapäevane tegevus, mille lõplik hinnang on see, kas ja kui kõrgel tasemel igapäevaselt töötatakse ja kui suure kaliibriga klubi esindatakse. Ja siin tulevadki mängu metsikud käärid. Kui mõni aeg tagasi võis Euroopa rahvuskoondiste pildi enam.vähem selliselt kategoriseerida, et on a) jalgpalli suurriigid, kelle koondised koosnevad absoluutsetest superstaaridest, b) on tugevad keskmikud, kellel on mõni maailmanimi ja ülejäänud koondis koosneb peamiselt TOP4-10 liigade mängijatest, c) keskmikud ja veidi alla selle, kellel mõni selge liider ja koondist esindavad umbes kuni TOP30 liigade mehed, d) totaalsed kotikud ja kääbusriigid.

Praeguseks on aga c kategooria sisuliselt segunenud kujuteldava b rahvuskoondiste massiga, kus julgelt 35-l rahvuskoondisel on kasutada materjal, mis on meist valgusaastate kaugusel. Palju on räägitud sellest, et eduka 2012 valiksarja üheks suureks eelduseks oli see, et koondis koosnes välismaal mängivatest jalgpalluritest - mõni säravam karjäär ka, aga keskmine mass tuli ikka meile traditsioonilistest kohtadest, poola ja norra keskmikud. Hetkel võiks ka julge 20 pealise koosseisu panna ainult välisklubides mängivatest mängijatest, aga kui toona oli võimalik ühise meeskonnana see vahe tasandada, siis hetkel tunduvad bulgaaria ja rumeenia keskmikud sellest juba liiga kaugel olevat.

Lõpetuseks lihtsalt üks näide, et kui pealiskaudsema vaatamisega võib tunduda üllatus, et Albaania, keda oleme pikalt pidanud pigem enda tasemele lähedal olevaks jalgpalliriigiks, edestab grupis Tšehhit ja Poolat, siis piisab vaid vaadata, keda neil reaalselt ka kasutada on - https://www.transfermarkt.com/spieler-statistik/wertvollstespieler/marktwertetop/plus/0/galerie/0?ausrichtung=alle&spielerposition_id=alle&altersk lasse=alle&jahrgang=0&land_id=3&kontinent_id=0&yt0 =Show

Jääb vaid loota, et 21. sajandil sündinud mängijad suudavad meie valikuvõimalusi oluliselt parandada.

Väga asjalik postitus, tahaks kohe aitäh öelda.

Ma lööks teemakäsitluse kaheks. On taktikaline tase, mis on peatreeneri ja tema tiimi pärusmaa ning siis on strateegiline level, mis on EJL vastutusala, ja mõlema osas saab kriitiline olla.

Ideaalis on nii, et liit annab visiooni ja valib treeneri vastavalt oma (pikale) plaanile ning tagab vahendite olemasolu. Treenerite tasemelt tulevad aga otsused, et keda kaasatakse, keda jäätakse kõrvale, kuidas mängijad väljakule asetatakse, millised juhised neile antakse, mis sõnumeid edastatakse tiimile ja avalikkusele jne. Kuigi välismaiste treenerite puhul kontrollib suuresti liit seda infovälja (ja seeläbi omab ka teatud vastutust), milles välismaine ekspertiis meil viibib, olles mingil määral neile ka abiks.

Ma usun, et siin võib mõlemale hetkel küsivalt otsa vaadata. Mis see plaan meil on ja oli ning kui õnnestunult selle elluviimine läks/läheb ja kuidas edasi. Mulle vähemalt tundub, et oma võimete maksimumi lähedast sooritust me tänavu ei teinud (valikmängude eel anti ikka oluliselt rohkem lootust, iseasi kui õigustatult) ja samuti me ei lähenenud sellele valikgrupile ka kui mingi pikema plaani teadliku vaheetapina, vähemalt midagi sellist pole kordagi tänaseni kommunikeeritud. Juttu on olnud vaid, et parim nüüd ja täna (noorenduskuuri jutud on käinud iga eelmise treeneri puhul).

Lisaks, on silma jäänud, et tihti tahetakse liidu vastutust, kui mitte kaotada, siis oluliselt pisendada, rõhutades, et meie kodumaised klubid on need, kes mängijaid annavad ning töö on tellija materjalist. Siin ma tahaks öelda jah ja ei. Me olen üsna veendunud, et Eestis mängib klubide arengus liidu tegemised, initsiatiivid ja mehhanismid jms oluliselt rohkem rolli kui nii mõnelgi pool mujal ning klubid on selle juhtimisstiiliga ka rohkem kui harjunud. Liidu suunised mõjutavad oluliselt meie klubide n-ö agendat.

Minu arusaamise kohaselt on meil pikemat aega olnud üldine suund selline, et hoiame väga oma noori (nt KTM reegel ja noormängijate stipid) ja mida kauem nad meie kohalikus tiigis on, siis seda 'parem'. Siinkohal oleks tore näha analüüsi. Ehk oleks vastupidine tõhusam? Anname endast kõik, et kes vähegi soovib ja kaela kannab, siis pigem suuname välismaale, olgu või Itaalia, ja need kes jäävad või tulevad tagasi, siis las karastuvad supis, kus pole KTM piirangut, kuigi mingisugune ETM läve hoida on ilmselt asjakohane. Lisaks, noorte väljasuunamine ei pea tähendama, et me võiks kuidagi ära unustada ja ei peaks tõhustama siinset tööd treenerite ja noortega.

Kuigi kindlasti materjal seab olulised piirid, siis kokkuvõttes, mul raske uskuda, et ühelgi tasandil paremini pole võimalik ja lihtsalt lootmisest üksi on vähe kasu. Siit nüüd mitte välja lugeda, et ma väidaks, et liit mitte midagi ei tee (nt klubide noortetöö juhtidesse suunatakse kindlasti palju energiat ja raha).

[Tallinec]

Lihtsalt selle vahega, et me oleme hetkel sellest rongist totaalselt maha jäänud.

Lõpetuseks lihtsalt üks näide, et kui pealiskaudsema vaatamisega võib tunduda üllatus, et Albaania...

Oleme maha jäänud sellest rongist, et ei "toota" pallureid, kes on suuteline mängima kesktaseme Euroopa klubide algkooseisus.

Vaata, mis liigades mängib suur osa Albaania palluritest.

https://en.wikipedia.org/wiki/Albania_national_football_team

[-RoMaRiO-]

Kahtlemata on ka mäng viimase 10-15a jooksul väga palju muutunud ja see kõlab nüüd totaalse klišeena, aga Euroopa jalgpalli keskmine tase ongi selle aja jooksul väga tugevalt tõusnud ja ka selgelt ühtlustumas. Lihtsalt selle vahega, et me oleme hetkel sellest rongist totaalselt maha jäänud.

Jalgpalli ei mängita küll paberil ja tugeva distsipliini, meeskondlikkuse ning hea taktikalise plaaniga on võimalik mängijate individuaalseid vajakajäämisi kompenseerida, aga siiski kuni mingi piirini, et see oleks veidigi jätkusuutlik ja ei vajaks 90 minutit kõrgemate jõudude abi. Lihtsalt selle vahega, et hetkel ei seostu ka midagi eelmainitust Eesti koondisega.

Kõige alus ka realistlikult millegi ilusa lootmisele on jalgpallurite igapäevane tegevus, mille lõplik hinnang on see, kas ja kui kõrgel tasemel igapäevaselt töötatakse ja kui suure kaliibriga klubi esindatakse. Ja siin tulevadki mängu metsikud käärid. Kui mõni aeg tagasi võis Euroopa rahvuskoondiste pildi enam.vähem selliselt kategoriseerida, et on a) jalgpalli suurriigid, kelle koondised koosnevad absoluutsetest superstaaridest, b) on tugevad keskmikud, kellel on mõni maailmanimi ja ülejäänud koondis koosneb peamiselt TOP4-10 liigade mängijatest, c) keskmikud ja veidi alla selle, kellel mõni selge liider ja koondist esindavad umbes kuni TOP30 liigade mehed, d) totaalsed kotikud ja kääbusriigid.

Praeguseks on aga c kategooria sisuliselt segunenud kujuteldava b rahvuskoondiste massiga, kus julgelt 35-l rahvuskoondisel on kasutada materjal, mis on meist valgusaastate kaugusel. Palju on räägitud sellest, et eduka 2012 valiksarja üheks suureks eelduseks oli see, et koondis koosnes välismaal mängivatest jalgpalluritest - mõni säravam karjäär ka, aga keskmine mass tuli ikka meile traditsioonilistest kohtadest, poola ja norra keskmikud. Hetkel võiks ka julge 20 pealise koosseisu panna ainult välisklubides mängivatest mängijatest, aga kui toona oli võimalik ühise meeskonnana see vahe tasandada, siis hetkel tunduvad bulgaaria ja rumeenia keskmikud sellest juba liiga kaugel olevat.

Lõpetuseks lihtsalt üks näide, et kui pealiskaudsema vaatamisega võib tunduda üllatus, et Albaania, keda oleme pikalt pidanud pigem enda tasemele lähedal olevaks jalgpalliriigiks, edestab grupis Tšehhit ja Poolat, siis piisab vaid vaadata, keda neil reaalselt ka kasutada on - https://www.transfermarkt.com/spiele..._id=0&yt0=Show

Jääb vaid loota, et 21. sajandil sündinud mängijad suudavad meie valikuvõimalusi oluliselt parandada.

[Jormma]

Ühesõnaga me oleme füüsiliselt liiga nõrgad? Ise leian ka seda, kui näen et mehed ei pea vastu mängudes, korduvalt.

See kolmese või viiese liiniga mängimine ongi metsikult kurnav. Nii vaimselt kui füüsiliselt. Samuti viiese liiniga satside vastu on parim rohi kõrge press mistõttu me iga kord näemegi et oleme platsil kohe esimesest minutist suure surve all.

[Wingback]

Üldjoontes jutt kindlasti väga õige, aga sellele repliigile, et "mis nüüd siis teisiti on", on tegelikult ka vastus olemas. Nimelt, viimase ca 10 aasta jooksul on jalgpall päris suure muutuse läbi teinud. Mängude ja eriti pressingu tempo on väga kõrgeks aetud ning hetkel tippklubid ja koondised paljuski kõrge ja kiire pressiga jalgpalli mängivadki. Enne oli erinevaid taktikalisi variatsioone natuke rohkem kasutusel. See seab nõrgematele koondistele vast märksa keerukama ülesande kui ta nt oli ca 10 aastat tagasi. See selleks, olgu mis on, aga meil on vaja sellega siiski kindlasti kohaneda. Või eksin ma?

Ühesõnaga me oleme füüsiliselt liiga nõrgad? Ise leian ka seda, kui näen et mehed ei pea vastu mängudes, korduvalt.

[grafix]

Selge see, et: