Eesti koondis

[purgeenius]

Parim asi mis juhtuda saaks on see, et sinna palyoffi üldse koondis ei pääseks. Playoffi koht jääb nägu kivi kaela. Kui pääsetakse, siis ei julgeta mingeid otsuseid vastu võtta ja loodetakse, et äkki harja varrest tuleb ikkagi kevadel pauk. Pannakse Häberliga edasi oma 3-5-1-1 ga

[El President]

kui Ukraina ja Moldova(!) täna võidavad, siis võib kevadisest pleiohvist vist ka suu puhtaks pühkida. Moldova tuleb samuti rahvuste mudaliigast ja mängib viimases voorus tšehhide vastu finaalturniirile pääsemise nimel.

[trk]

Üha selgemaks saab, et Thomas Häberli on liiga kogenematu treener, kellel on küll oma tugevad küljed, aga tema miinused on veel liiga suured, et Eesti suguse koondisega rahvusvaheliselt midagi ära teha. Suurim miinus joonistub välja selles, et tema reaalne meeste jalgpalli treenerikogemus piirdub hetkega Luzernis. Tundub, et Häberli teadmised piirduvadki selle 5-3-2 või nagu reaalsuses väljakul välja joonistub, siis 5-3-1-1ega ning teiste formatsioonide ja taktikatega ta ei julge isegi Tai vastu katsetada. Eesti koondise sugusel satsil võrdubki selline peatreener katastroofiga. Sellise lähenemisega võib Guardiola Man Citys või Deschamps Prantsusmaa koondise eesotsas olla, kus täielik eliittreener paneb enda jaoks kõige ideaalsema formatsiooni, mida ta kõige paremini valdab aluseks ning siis valib ja sätib mängijad positsioonidesse, sest valikus on tippude tipud ning mängijad suudavad mängida erinevaid positsioone, kuna nende üleüldine jalgpalli tase on nii võimas.

Meie väiksel Eesti koondisel, kus valik on no nii piiratud kui piiratud olla saab, siis peatreener peab formatsiooni üles ehitama puhtalt vastavalt sellele, et võimalikult paljud saaks mängida enda võimetele vastavalt ning, et nende tugevused esile tuleks. Häberli Wingbackid on praeguses jalgpallis üheks kõige olulisemaks osaks tõusnud kui me räägime täielikust tipust, aga sa ei saa seda hakata rakendama Eesti koondises, kus meil neid samuseid wingbacke mängivad Ojamaad, Martin Millerid, Sinjavskid jne. See pole nende positsioon ning nende üldine jalgpalli tase on väga kaugel sellest, et nad suudaks seal rahvusvaheliselt kohaneda ja rahuldavalt mängida (kui nad suudaks, siis nad ei oleks mängiks hetkel sellisel tasemel nagu nad mängivad). Tulemuseks ongi see, mis viimased kuud toimub, et me ei suuda palliga absoluutselt ettepoole mängida, sest liinid on paigast ära ning osad mehed ei oska absoluutselt loogilisi käike pakkuda.Ilmselgelt põhjuseks on, et neid mängitatakse täiesti valesti ja täpselt sama asi toimub kaitses, kus meeskondlikus kaitses on niipalju vigu, et Austria, Rootsi jne sugused meeskonnad tunduvad nagu parimate päevade Brasiilia, kes paari kiirema sööduga ilma igasuguse pingutuseta tõmbab meid ribadeks.

Meil on vaja hoopis teistsuguse lähenemise ja Know How'ga treenerit kui seda on Thomas Häberli. Ma saan aru, et nagu nui pooleks taheti tuua Šveitsi treener, sest järsku me hakkasime Šveitsi liigat ja jalgpalli endale üleöö eeskujuks võtma ning Häberliga mindi riskipeale, sest Šveitsist tõestanud treenerit ilmselgelt ei jaksata palgata. Kindlasti on ka väga raske leida, kes üldse nõus oleks, kuid Häberliga on ikkagi kahjuks totaalselt mööda pandud ning see on jalgpallis paratamatu. Loodetavasti ei hakata kunstlikult kõike ilustama ja loogikatega seletama ning selgeks tegema, et Häberli on ikkagi sobiv vend ja jätkatakse (see oleks väga iseloomulik).

Kui uut peatreenerit otsitakse, siis see kuradi tsirkus ja huumor tuleb ära lõpetada, et kutsume ta Eestisse vestlusele ja tutvustame teda ainult FC Flora vendadega ning kõrval kabinetis pesitsev Norbert Hurt valitaksegi abitreeneriks, sest temaga on kohalikust jalgpallist ainsana uuel peatreeneril kontakt olnud. Asi ei olegi FC Floras, sest täpselt samamoodi ei oleks kuskilt otsast normaalne kui varasemalt Levadiast Tarmo Kink või Paidest Gert Kams oleks Eesti koondise abitreener. Kas me tahame võimalikult konkurentsivõimeliselt asju teha või igal pool huvide konflikte ja vandenõusid tekitada, mis meie jalgpalli niigi massiliselt 30+ aastat saatnud on.

Jääb üle nõustuda. Ka Hein ütles ju küllalt otse, et sellise plaaniga ei ole võimalik mängida. Häberli ja Hurda tulekuga tehti plaan, alguses justkui toimis. Ja kui enam ei toiminud, siis muutmise asemel prooviti olemasolevat plaani muudkui optimeerida, mässides ennast aina suurematesse probleemidesse. Meestel on enne mängu pead infot nii täis laetud, et loogiline mõtlemine on halvatud. Kuidas saab üks meeskond mängida nii nagu me Rootsi vastu lõpus? Auväravat on vaja, aga palli ette ei viida ja ei viidagi. Kui treenerid ei oleks mänguks üldse mingit plaani teinud, et mehed vaadake ise, siis oleks vähemasti lõppu mängitud loogilisemalt. Treenerite ülemõtlemist kinnitab ka mängijate valel positsioonil kasutamine. Kui mängid endast tugevamate meeste vastu ja teed seda positsioonil mida harjutad ainult koondises, siis ei saa kuidagi edukas olla. Kehva treenerit iseloomustab ka repliik, et "rääkisime nendest asjadest, aga millegipärast need ei toiminud / või ei viidud ellu". Kui sport oleks nii lihtne, et räägid ära ja kõik toimib, siis hüppaks kõik kaugushüppajad 9m kaugust ja iga laps paneks palli pealt jne.

Ei ole mõtet loota, et ilma muudatusteta tänasest seisust üle saadakse. Ka meie koondise ajalugu selliseid näiteid ei tunne.

[ouroboros11]

Äärtemängijatest Jakovlev teinud kaks väga head hooaega premium liigas ja Kuraksin lõi just U21 eest Saksamaale värava. Ilmselt Sinjavski tugevused tuleks kah ääreründajana paremini esile. Midagi igatahes peab proovima, sest see 5-3-2 (mis tegelt on viimasel ajal 5-4-1) ei toida enam üldse.

Jakovlev oleks isegi variant, ei teadnud et tal Eesti pass on, aga tuleb välja et isegi koondisedebüüt tehtud. Mõlemad Kuraksiniga küll mängivad vasakul, aga paremal on seis nutusem.

[Calma7]

Kui mängida mingit muud tänapäeval kasutusel olevat asetust, ega siis asjad palju paremaks ei lähe. 433/451 on äärele panna needsamad Sinjavski, Ojamaa ja Zenjov. Hakkasin mõtlema ja reaalselt kes võiks seal üldse mängida veel? Saarma? Liivak? Ehm...Roosnupp? Olgu, klubides mängivad nad ka sageli äärel, ses mõttes oleks parem, aga ma arvan, et asetus pole siin suurim probleem.
532-ga sai kasutada 2 ründajat ja Sappinen-Anier on päris hea paar, aga viimasel ajal pole ka kahe ründajaga mängitud.

Ja kuidas sai Vetkal koondisse? Oli noortekoondises, põhist mingid vennad jäid eemale, kutsuti lisaks ja näitas taset. Ilmselt oleks Jürgenski võinud nii peale saada kui oleks U21 tulnud.

Äärtemängijatest Jakovlev teinud kaks väga head hooaega premium liigas ja Kuraksin lõi just U21 eest Saksamaale värava. Ilmselt Sinjavski tugevused tuleks kah ääreründajana paremini esile. Midagi igatahes peab proovima, sest see 5-3-2 (mis tegelt on viimasel ajal 5-4-1) ei toida enam üldse.

[ouroboros11]

Kui mängida mingit muud tänapäeval kasutusel olevat asetust, ega siis asjad palju paremaks ei lähe. 433/451 on äärele panna needsamad Sinjavski, Ojamaa ja Zenjov. Hakkasin mõtlema ja reaalselt kes võiks seal üldse mängida veel? Saarma? Liivak? Ehm...Roosnupp? Olgu, klubides mängivad nad ka sageli äärel, ses mõttes oleks parem, aga ma arvan, et asetus pole siin suurim probleem.
532-ga sai kasutada 2 ründajat ja Sappinen-Anier on päris hea paar, aga viimasel ajal pole ka kahe ründajaga mängitud.

Ja kuidas sai Vetkal koondisse? Oli noortekoondises, põhist mingid vennad jäid eemale, kutsuti lisaks ja näitas taset. Ilmselt oleks Jürgenski võinud nii peale saada kui oleks U21 tulnud.

[Linnupoja]

Ärgem unustagem fakti, et vetkal on koondise parim mängija ja ta mängib Roma noortes. Jürgensit ei saanud kutsuda varem koondisesse, sest ta mängis...... Jah Roma noortes. Fuck pohlak, fuck EJl. Kas Austria mängu ajal kuulsin õigesti, et fännidel pohlakust head laulud? Respect.

[JuriM]

Üha selgemaks saab, et Thomas Häberli on liiga kogenematu treener, kellel on küll oma tugevad küljed, aga tema miinused on veel liiga suured, et Eesti suguse koondisega rahvusvaheliselt midagi ära teha. Suurim miinus joonistub välja selles, et tema reaalne meeste jalgpalli treenerikogemus piirdub hetkega Luzernis. Tundub, et Häberli teadmised piirduvadki selle 5-3-2 või nagu reaalsuses väljakul välja joonistub, siis 5-3-1-1ega ning teiste formatsioonide ja taktikatega ta ei julge isegi Tai vastu katsetada. Eesti koondise sugusel satsil võrdubki selline peatreener katastroofiga. Sellise lähenemisega võib Guardiola Man Citys või Deschamps Prantsusmaa koondise eesotsas olla, kus täielik eliittreener paneb enda jaoks kõige ideaalsema formatsiooni, mida ta kõige paremini valdab aluseks ning siis valib ja sätib mängijad positsioonidesse, sest valikus on tippude tipud ning mängijad suudavad mängida erinevaid positsioone, kuna nende üleüldine jalgpalli tase on nii võimas.

Meie väiksel Eesti koondisel, kus valik on no nii piiratud kui piiratud olla saab, siis peatreener peab formatsiooni üles ehitama puhtalt vastavalt sellele, et võimalikult paljud saaks mängida enda võimetele vastavalt ning, et nende tugevused esile tuleks. Häberli Wingbackid on praeguses jalgpallis üheks kõige olulisemaks osaks tõusnud kui me räägime täielikust tipust, aga sa ei saa seda hakata rakendama Eesti koondises, kus meil neid samuseid wingbacke mängivad Ojamaad, Martin Millerid, Sinjavskid jne. See pole nende positsioon ning nende üldine jalgpalli tase on väga kaugel sellest, et nad suudaks seal rahvusvaheliselt kohaneda ja rahuldavalt mängida (kui nad suudaks, siis nad ei oleks mängiks hetkel sellisel tasemel nagu nad mängivad). Tulemuseks ongi see, mis viimased kuud toimub, et me ei suuda palliga absoluutselt ettepoole mängida, sest liinid on paigast ära ning osad mehed ei oska absoluutselt loogilisi käike pakkuda.Ilmselgelt põhjuseks on, et neid mängitatakse täiesti valesti ja täpselt sama asi toimub kaitses, kus meeskondlikus kaitses on niipalju vigu, et Austria, Rootsi jne sugused meeskonnad tunduvad nagu parimate päevade Brasiilia, kes paari kiirema sööduga ilma igasuguse pingutuseta tõmbab meid ribadeks.

Meil on vaja hoopis teistsuguse lähenemise ja Know How'ga treenerit kui seda on Thomas Häberli. Ma saan aru, et nagu nui pooleks taheti tuua Šveitsi treener, sest järsku me hakkasime Šveitsi liigat ja jalgpalli endale üleöö eeskujuks võtma ning Häberliga mindi riskipeale, sest Šveitsist tõestanud treenerit ilmselgelt ei jaksata palgata. Kindlasti on ka väga raske leida, kes üldse nõus oleks, kuid Häberliga on ikkagi kahjuks totaalselt mööda pandud ning see on jalgpallis paratamatu. Loodetavasti ei hakata kunstlikult kõike ilustama ja loogikatega seletama ning selgeks tegema, et Häberli on ikkagi sobiv vend ja jätkatakse (see oleks väga iseloomulik).

Kui uut peatreenerit otsitakse, siis see kuradi tsirkus ja huumor tuleb ära lõpetada, et kutsume ta Eestisse vestlusele ja tutvustame teda ainult FC Flora vendadega ning kõrval kabinetis pesitsev Norbert Hurt valitaksegi abitreeneriks, sest temaga on kohalikust jalgpallist ainsana uuel peatreeneril kontakt olnud. Asi ei olegi FC Floras, sest täpselt samamoodi ei oleks kuskilt otsast normaalne kui varasemalt Levadiast Tarmo Kink või Paidest Gert Kams oleks Eesti koondise abitreener. Kas me tahame võimalikult konkurentsivõimeliselt asju teha või igal pool huvide konflikte ja vandenõusid tekitada, mis meie jalgpalli niigi massiliselt 30+ aastat saatnud on.

See 3-5-2 ehitati vist kuna meil polnud piisavalt kvaliteeti nii ääreründajate kui äärekaitsjate osakonnas. Et siis võimalikult hästi mehi jagada. Ääreündajate osas on siiani suht meh.

[Nasfal]

Üha selgemaks saab, et Thomas Häberli on liiga kogenematu treener, kellel on küll oma tugevad küljed, aga tema miinused on veel liiga suured, et Eesti suguse koondisega rahvusvaheliselt midagi ära teha. Suurim miinus joonistub välja selles, et tema reaalne meeste jalgpalli treenerikogemus piirdub hetkega Luzernis. Tundub, et Häberli teadmised piirduvadki selle 5-3-2 või nagu reaalsuses väljakul välja joonistub, siis 5-3-1-1ega ning teiste formatsioonide ja taktikatega ta ei julge isegi Tai vastu katsetada. Eesti koondise sugusel satsil võrdubki selline peatreener katastroofiga. Sellise lähenemisega võib Guardiola Man Citys või Deschamps Prantsusmaa koondise eesotsas olla, kus täielik eliittreener paneb enda jaoks kõige ideaalsema formatsiooni, mida ta kõige paremini valdab aluseks ning siis valib ja sätib mängijad positsioonidesse, sest valikus on tippude tipud ning mängijad suudavad mängida erinevaid positsioone, kuna nende üleüldine jalgpalli tase on nii võimas.

Meie väiksel Eesti koondisel, kus valik on no nii piiratud kui piiratud olla saab, siis peatreener peab formatsiooni üles ehitama puhtalt vastavalt sellele, et võimalikult paljud saaks mängida enda võimetele vastavalt ning, et nende tugevused esile tuleks. Häberli Wingbackid on praeguses jalgpallis üheks kõige olulisemaks osaks tõusnud kui me räägime täielikust tipust, aga sa ei saa seda hakata rakendama Eesti koondises, kus meil neid samuseid wingbacke mängivad Ojamaad, Martin Millerid, Sinjavskid jne. See pole nende positsioon ning nende üldine jalgpalli tase on väga kaugel sellest, et nad suudaks seal rahvusvaheliselt kohaneda ja rahuldavalt mängida (kui nad suudaks, siis nad ei oleks mängiks hetkel sellisel tasemel nagu nad mängivad). Tulemuseks ongi see, mis viimased kuud toimub, et me ei suuda palliga absoluutselt ettepoole mängida, sest liinid on paigast ära ning osad mehed ei oska absoluutselt loogilisi käike pakkuda.Ilmselgelt põhjuseks on, et neid mängitatakse täiesti valesti ja täpselt sama asi toimub kaitses, kus meeskondlikus kaitses on niipalju vigu, et Austria, Rootsi jne sugused meeskonnad tunduvad nagu parimate päevade Brasiilia, kes paari kiirema sööduga ilma igasuguse pingutuseta tõmbab meid ribadeks.

Meil on vaja hoopis teistsuguse lähenemise ja Know How'ga treenerit kui seda on Thomas Häberli. Ma saan aru, et nagu nui pooleks taheti tuua Šveitsi treener, sest järsku me hakkasime Šveitsi liigat ja jalgpalli endale üleöö eeskujuks võtma ning Häberliga mindi riskipeale, sest Šveitsist tõestanud treenerit ilmselgelt ei jaksata palgata. Kindlasti on ka väga raske leida, kes üldse nõus oleks, kuid Häberliga on ikkagi kahjuks totaalselt mööda pandud ning see on jalgpallis paratamatu. Loodetavasti ei hakata kunstlikult kõike ilustama ja loogikatega seletama ning selgeks tegema, et Häberli on ikkagi sobiv vend ja jätkatakse (see oleks väga iseloomulik).

Kui uut peatreenerit otsitakse, siis see kuradi tsirkus ja huumor tuleb ära lõpetada, et kutsume ta Eestisse vestlusele ja tutvustame teda ainult FC Flora vendadega ning kõrval kabinetis pesitsev Norbert Hurt valitaksegi abitreeneriks, sest temaga on kohalikust jalgpallist ainsana uuel peatreeneril kontakt olnud. Asi ei olegi FC Floras, sest täpselt samamoodi ei oleks kuskilt otsast normaalne kui varasemalt Levadiast Tarmo Kink või Paidest Gert Kams oleks Eesti koondise abitreener. Kas me tahame võimalikult konkurentsivõimeliselt asju teha või igal pool huvide konflikte ja vandenõusid tekitada, mis meie jalgpalli niigi massiliselt 30+ aastat saatnud on.

[kesa]

Muuseas, Oliver Jürgens on 300. Eesti koondislane, kes Eesti A-koondise särgis mängu kirja saanud..
Peale iseseisvuse taastamist 200.

[kesa]

Kuni juunis saadud 0:3 kaotuseni Belgiale oli koondise esitus rahuldav, alates septembrist mitte.
Kuni juunini mängis koondises Sappinen, kes sai augustis raskelt vigastada.
Kas see on kokkusattumine, et sügisest alates mäng ei toimi, vbl. mitte.

Samuti sai septembri mängudeks vigastada paremalt äärekaitsest Teniste,tema asendamine sarnaneb rohkem tõmblemisena, mitte mõttestatud asendaja otsimisena..

[Tallinec]

Ründajatest ei peaks üldse niipalju rääkima, meil on probleemid hoopis kaitseliini sõelapõhjasuses ning selles et keskväli ei suuda ei palli hoida ning allapoole mängides...

Jah, kehva mängu põhjus on laiem. Hea tase ründaja ei pääse. Peab arvestama, kui tihti mängus meie ründaja saab palli karistusalal. Näiteks, Anier mängus vs. Aserbaidžaani. 2-3 korda mängus...

[Jormma]

Ründajatest ei peaks üldse niipalju rääkima, meil on probleemid hoopis kaitseliini sõelapõhjasuses ning selles et keskväli ei suuda ei palli hoida ning allapoole mängides, kaitset piisavalt abistada. Aeglane ja jõuetu press. Füüsiliselt nõrk.

Suhtumisega on ka läinud puha peeti viimased mängud. Pehme jura või siis ambitsioonitu sitt, ei teagi kuhu seda lükata või ei saa keegi treeneritest aru.

viiene liin sakib...

[Wingback]

Ründajatest ei peaks üldse niipalju rääkima, meil on probleemid hoopis kaitseliini sõelapõhjasuses ning selles et keskväli ei suuda ei palli hoida ning allapoole mängides, kaitset piisavalt abistada. Aeglane ja jõuetu press. Füüsiliselt nõrk.

Suhtumisega on ka läinud puha peeti viimased mängud. Pehme jura või siis ambitsioonitu sitt, ei teagi kuhu seda lükata või ei saa keegi treeneritest aru.

[Eranio]

Eks Jürgens sobib paremini, sest ta suudab olukordi ise tekitada, Sorga on rohkem viimase puute mees, aga koondis ei suuda olukordi tekitada, seega veidi kasutu.