Algselt postitas käbi
Vaata postitust
Paraku on praegusel hetkel sellel üllal ja suurel eesmärgil ka teine pool, et mingigi rahvusvahelise taseme jaoks on meil umbes pooleteist-kahe meeskonna jagu kohalikke mängijaid, mistõttu teiste jaoks jääb supp lahjaks ja konkurentidel jääb loota peamiselt ainult õnnestumistele välisturult ning tuleb katkised muruniidukeid üles putitada. Seega on tagatud nii enda sportlike eesmärkide täitmine kui ka see, et väga keeruline on neile kanna peale astuda, mis Flora vaatevinklist on ju igati õige käitumismudel. Laiemalt peaks aga nii jalgpallirahvast kui ka alaliitu muretsema panema, et need käärid liiga suureks ei läheks ja meistrikulla kättesaamine ainult vormistamise küsimus ei oleks. Lisaks varasemalt ülesehitatud parimale positsioonile mängijate värbamiseks on ka eurorahade finantsloogika ülesehitatud selliselt, et võitja võtab kõik, mis loob täiesti surnud ringi. Ja nagu spordis ikka, siis edu toodab edu.
Lepistu kommentaarid on aga intrigeerivad ja selle pealt jääb loota, et Levadia vs Eesti koondis võiks emotsionaalses plaanis taas sama vägev tulla, nagu need vastasseisud sajandivahetuse paiku olid.
Leave a comment: