Siin on kohtunikud sageli ka ISE süüdi. Kui tahad end väljakul väga esile tösta, siis ole valmis ka suuremaks kriitikaks. Võtame näiteks külg- vöi otsajoone ületanud palli: reeglina mängijad teavad väga hästi kellest välja läks ja kes mängu jätkab. Vöi mitmesugused mängupeatamised. Kohtunike LIIGNE agarus PISIASJADES pöhjustab sageli segadust ja mängijad lähevad pikapeale närviliseks. Osade kohtunike vilistamise ajal muutub kogu mängu atmosfäär pingeliseks. Kas on pöhjuseks see, et kohtunik armastab ennast rohkem kui antud mängu vöi on tegemist mingite muude pöhjustega-ei oska öelda...
Kohtunike loomulikul valikul toimub sama loogika, mis näiteks politseinike ja öpetajate puhul: aeg näitab, kes on töeline kohtunik ning teeb seda tööd südamega ja hästi. Iga kutsumus vajab oma kiiksu. Kes on AGA eksinud pöhimötteliste asjade vastu vöi vilistab oma ambitsioonide pärast, lahkub nagunii varem vöi hiljem.
Ei ole mötet fänne, mängijaid ja treenereid materdada-igaüks, kes on seda mängu vähegi mänginud, omab oma seisukohta vilistamise ja kohtunikutöö kohta. Selge see, et kompromissitus mängus, kus on kaks vastast, peab kohtunik teatud möttes olema "paksu nahaga", aga teatud asjades tuleb säilitada ka örnus, vaimustus, imetlusvöime jms. Ühesönaga-ka kohtunik peaks jalgpalli armastama ja köike sellega seonduvat. Ja antakse andeks ka kohtunikule nö. valed otsused (kohtuniku jaoks olid nad ju ikkagi antud hetkel ainuöiged Kuid kui kohtunik enam jalgpalli ei armasta, siis on aeg küll lahkuda...
Tegelikult on meie kohtunike tase siiski hea ja peegeldab ka Eesti jalgpalli tänast seisu ilmekalt.
Kasvame ja areneme koos!
Kohtunike loomulikul valikul toimub sama loogika, mis näiteks politseinike ja öpetajate puhul: aeg näitab, kes on töeline kohtunik ning teeb seda tööd südamega ja hästi. Iga kutsumus vajab oma kiiksu. Kes on AGA eksinud pöhimötteliste asjade vastu vöi vilistab oma ambitsioonide pärast, lahkub nagunii varem vöi hiljem.
Ei ole mötet fänne, mängijaid ja treenereid materdada-igaüks, kes on seda mängu vähegi mänginud, omab oma seisukohta vilistamise ja kohtunikutöö kohta. Selge see, et kompromissitus mängus, kus on kaks vastast, peab kohtunik teatud möttes olema "paksu nahaga", aga teatud asjades tuleb säilitada ka örnus, vaimustus, imetlusvöime jms. Ühesönaga-ka kohtunik peaks jalgpalli armastama ja köike sellega seonduvat. Ja antakse andeks ka kohtunikule nö. valed otsused (kohtuniku jaoks olid nad ju ikkagi antud hetkel ainuöiged Kuid kui kohtunik enam jalgpalli ei armasta, siis on aeg küll lahkuda...
Tegelikult on meie kohtunike tase siiski hea ja peegeldab ka Eesti jalgpalli tänast seisu ilmekalt.
Kasvame ja areneme koos!
Kommentaar