Publiku juurdekasv Eestikatel

[meesmuiste]

ka OT - ent küsiks ka. INCE sa Põlva inimene, et ehk valgustad?

[-RoMaRiO-]

Ma arvan, et pole mõtet Kehrat ja Põlvat ühte patta panna. Kuigi palju on sarnasusi, on ka palju erinevusi. Kes Põlvast midagigi teavad, teavad ka mille arvelt Serviti veel Põlvas elus püsib. Aga pikalt see enam kesta ei saa.

Ehk valgustaksid.

[INCE]

Kehra näide (Põlva samamoodi) on suuresti ülesehitatud ikkagi kogukonnatööle, selgele sihtgrupi ja elanikkonnale. Täpselt sama asi mida Pohlak üritab ka jalgpallis teha. Kehra elu olu teades on klubi ikkagi linnas number üks ja konkurentsitult. Kõik teavad kedagi kes on mänginud käsipalli, mängib käsipalli või kellegi vend, isa, sõber sugulane tegutseb selle alaga. Asja huvitavaim pool on see, et kehalise kasvatuse tundides keegi Kehras käsipalli kellegile peale ei suru, andekamatele kes veel ei mängi alati aga pakutakse võimalust. Loomulikult igas klassis on juba vähemalt kuus või kümme käsipallurit mõnes ka rohkem, olenevalt klassi suurusest, seega järelkasv on ka olemas.

Klubi on tegutsenud üle 20 aasta ja pakkunud kohalikele meeletuid emotsioone, lisaks sellele on alati satsis mängimas ka omad käega katsutavad inimesed, omad Anija Valla ja Kehra linna inimesed, kogukonna tunne on see mis seda meeskonda edasi viib ja kindlasti ka Servitit.

Arvestades et linnas elab ca 2000-2300 inimest on publikunumbrid päris head. Lisaks mängib esiliigas ka veel Kehra/Viacon, mis nimega sel aastal seda hui teab, aga ka neil on inimesed tribüünidel.

Keegi enne nimetas, et Sloveenia oleks meile hea eeskuju spordialade edukuse koha pealt, olen sellega nõus. Jääb mulje et Sloveenias teevad kõik sporti vist, kuna nii mitmetel aladel ollakse meeskondlikult kas Euroopa tipus või lähedal tipule.

Ma arvan, et pole mõtet Kehrat ja Põlvat ühte patta panna. Kuigi palju on sarnasusi, on ka palju erinevusi. Kes Põlvast midagigi teavad, teavad ka mille arvelt Serviti veel Põlvas elus püsib. Aga pikalt see enam kesta ei saa. Ajad ja olud on muutunud, nii nagu ka inimeste ootused spordile ja meelelahutusele. Publikunumbrite koha pealt võiks Pahv muidugi tagasi tõmmata. Kui keegi selle koha pealt üldse mingit võrdlust oskab tuua, siis on see ehk Järvela, kes tundub käsipalli koha pealt kõige kopenhaagenim.

[kesa]

Kui kellelegi on veel arusaamatu, miks on vajalik kajastada protokollides võimalikult täpset publikunumbrit, siis Uiboleht Õhtulehes:

"Võimalikult täpne publikunumber on tähtis esiteks elementaarse aususe tõttu – on loomulik, et oma fännidele, ajakirjandusele ja toetajatele anname adekvaatset infot. Teine väga oluline pool on analüüs – kulutame palju aega selle nimel, et tippklubidega koostöös kohalikku liigat ja klubisid arendada ning selle aluseks peab olema õige statistika, sest vastasel korral on tehtavad järeldused valed ja protsess mõttetu,"

http://www.ohtuleht.ee/678265/publikunumbri-teemaline-kisma-algas-ratas-vs-pohlak-duellist-etv-otse-eetris

[atsetoon]

...ja rahvas ütleb...

[Shparkz]

Sõudmine!

http://www.soudeliit.ee/index.php/soudeliit/tipphetked

[marrrtin]

vehklemine

[chac]

me oleme suusa, kümnevõistluse ja kettaheite rahvas. muuga me kuhugi väga jõudnud pole. mingil määral maadlus ka. ehk jah - oleme individualistid. oleme nii spordis kui igapäevaelus. miks? sest see on meie loomuses. see halb tegelikult. mõnesmõttes hea - eestlane saab üksi igal pool hakkama.

10-võistlusega oleks täitsa nõus, neid on meil ikka ja jälle üle põlvkondade üles kerkinud.

aga suusatamine - paar-kolm andekat üheaegselt, ja needki pole päris selge kui puhtalt need tulemused saavutati. ja kettaheide, meenub kellelegi keegi tegijam maailma mastaabis enne tammertit, enne 2000 aastat?

iga kell ennem panustaks meie ca 100+ aastase spordiajaloo raames raskejõustiku peale, eestlaslikult tugevad sitked mehed - maadlus, tõstmine jms.
kleinist nabini, neulandist seim'ini

[Felipe]

Külastades kunagi HC Kehra halli rääkisin sealse klubi ametnikuga kes on juhtumisi ka tuttav ja huvi pärast küsisin, et palju inimesi vaatamas käib? Vastuseks tuli, et keskelt läbi 200-300 heal päeval 400 ja finaal mängudes siis rohkem. Kehra on teatavasti käsipalli linn, ei usu et Põlvale lisaks keegi teine sarnaseid masse liigutab. Kuigi oleks hea kui liigutaks.

Kehra näide (Põlva samamoodi) on suuresti ülesehitatud ikkagi kogukonnatööle, selgele sihtgrupi ja elanikkonnale. Täpselt sama asi mida Pohlak üritab ka jalgpallis teha. Kehra elu olu teades on klubi ikkagi linnas number üks ja konkurentsitult. Kõik teavad kedagi kes on mänginud käsipalli, mängib käsipalli või kellegi vend, isa, sõber sugulane tegutseb selle alaga. Asja huvitavaim pool on see, et kehalise kasvatuse tundides keegi Kehras käsipalli kellegile peale ei suru, andekamatele kes veel ei mängi alati aga pakutakse võimalust. Loomulikult igas klassis on juba vähemalt kuus või kümme käsipallurit mõnes ka rohkem, olenevalt klassi suurusest, seega järelkasv on ka olemas.

Klubi on tegutsenud üle 20 aasta ja pakkunud kohalikele meeletuid emotsioone, lisaks sellele on alati satsis mängimas ka omad käega katsutavad inimesed, omad Anija Valla ja Kehra linna inimesed, kogukonna tunne on see mis seda meeskonda edasi viib ja kindlasti ka Servitit.

Arvestades et linnas elab ca 2000-2300 inimest on publikunumbrid päris head. Lisaks mängib esiliigas ka veel Kehra/Viacon, mis nimega sel aastal seda hui teab, aga ka neil on inimesed tribüünidel.

Keegi enne nimetas, et Sloveenia oleks meile hea eeskuju spordialade edukuse koha pealt, olen sellega nõus. Jääb mulje et Sloveenias teevad kõik sporti vist, kuna nii mitmetel aladel ollakse meeskondlikult kas Euroopa tipus või lähedal tipule.

[urmar]

Ilma soovimata kellegi viha enda peale tõmmata, siis mainiksin ära, et ses totakas vastandamises ei ole päris süütud poisid ka jalgpalli ajakirjanike pool, eelkõige muidugi Schwede, kes vähemalt üksvahe ei suutnud ju üheski ajakirja jalka numbris jätta mainimata, mis see kõikse-kõigem ala on. kusjuures just tolle sama pärast jätsin hiljem selle ajakirja lugemata, kaua sa ikka sellist kiunu viitsid lugeda. Mu arust on igal alal oma koht päikese all olemas ja vastandada või kippuda võrlema tulemusi, veel enam publiku numbreid on ikka üsna mõttelage üritus, millest ei võida küll kumbki pool, vaid pigem kujuneb peagi arvamus, et mis neist spordiinimestest ikka tahta, need ei saa omavahelgi läbi.

Seda juttu oled sa jah igal pool rääkinud, sinu pataloogiline viha Schwede suhtes on kõigile teada.

Konkreetse madina tekitas üks vähekirjutav ajakirjanik, lugu lõppes huvitava tödemusega, et korvpalli vaatab Tartus tihti rohkem, kui saali rahvast üldsegi mahub. Schwede oli aga seekord hoopis puu taga.

[metssiga]

täpsustan, et küsimus oli ka eelkõige vormis, pisendades või maha tehes teiste tegemisi oli see, kõigele lisaks oli see mu jaoks kui lahtisest uksest korduvalt sissemurdmine. ma ei usu elus, et sellise asja pärast tuleb üks jaak, peep või margus just selle spordiala juurde, kui ta seda muidu ei teeks. pigem muudab see mingi hetk ikka spordialad ühtemoodi mingiks haisvaks adruks, kuhu sisse ei taha astuda.

[Karter]

.... eelkõige muidugi Schwede, kes vähemalt üksvahe ei suutnud ju üheski ajakirja jalka numbris jätta mainimata, mis see kõikse-kõigem ala on.

Mitte et Schwedet kaitseks aga kui kuskil üldse on õige oma ala propageerida siis nö erialakirjandus on sellesks vast kõige õigem koht. Pea igal alal on vist vastav väljaanne olemas ja isiklikult ei pea pahaks kui "Jooksja" või "Basket" veergudelt midagi analoogset loeksin. IMHO

[metssiga]

Ilma soovimata kellegi viha enda peale tõmmata, siis mainiksin ära, et ses totakas vastandamises ei ole päris süütud poisid ka jalgpalli ajakirjanike pool, eelkõige muidugi Schwede, kes vähemalt üksvahe ei suutnud ju üheski ajakirja jalka numbris jätta mainimata, mis see kõikse-kõigem ala on. kusjuures just tolle sama pärast jätsin hiljem selle ajakirja lugemata, kaua sa ikka sellist kiunu viitsid lugeda. Mu arust on igal alal oma koht päikese all olemas ja vastandada või kippuda võrlema tulemusi, veel enam publiku numbreid on ikka üsna mõttelage üritus, millest ei võida küll kumbki pool, vaid pigem kujuneb peagi arvamus, et mis neist spordiinimestest ikka tahta, need ei saa omavahelgi läbi.

[Memento]

Aga kui on midagi negatiivset, siis kui tihti näeb nö sellele alale spetsialiseerunud ajakirjanikul kriitikanoolt tema ala suunas? Harva.

Tead, selle asjaga on nii, et väga paljud Eesti sportlased/klubid on parajad diivad - solvutakse imekergelt ja nii ei kirjuta ajakirjanikud kah kõigest, sest tulevikus tahaks ju intervjuusid jms. ikka saada. Konnatiigi probleem.

[-RoMaRiO-]

Mulle tundub, et spordiajakirjanikud tihtilugu ei suuda või ei taha mõista, millist rolli nad ühiskonnas arvamuse kujundajatena kannavad. Enamus lugejatest ei ole ühegi spordiala siseeluga piisavalt kursis ning nendega manipuleerida on ülimalt kerge. Saan aru, et ka meie maastikul nii palju see võimalik on, on spetsialiseerumine vastavalt ajakirjaniku enda sümpaatiale, teadmistele ning vajadusele. On loomulik, et ei saa olla ainult korvpalli- ega jalgpalliajakirjanikke, aga miks peab Delfi toimetuses Märt Roosna üldse sõna võtma kui toimetuses on jalgpalli alaselt veidi pädevamad Leheste ja Vaher? Ehk iga mees võiks jääda oma liistude juurde ning taguda seda ala tema võlus ja valus. Kui on midagi positiivset, siis tuleb seda ka positiivselt kajastada. Aga kui on midagi negatiivset, siis kui tihti näeb nö sellele alale spetsialiseerunud ajakirjanikul kriitikanoolt tema ala suunas? Harva. Vahepeal Martinson tümitab suusatamist ning saab selle peale kõne Alaverilt, Järvela kirjutas kunagi Eesti jalgpallikoondislaste orkuti joomisest, aga ega väga rohkem ei meenugi.

Suurim probleem on aga see, et kui mina olen spordisõber. Elan lisaks jalgpallile kaasa kõikidele teistele Eesti sportlastele ja koondistele, siis ma lugejana ei tunne, et nii mõnigi meie ajakirjanik oleks spordisõber sõna otseses mõttes.