Publiku juurdekasv Eestikatel

[-RoMaRiO-]

Mõni ei saa ikka lahti seisukohast, et välismaa vuti fännamine tähendab automaatselt kodumaise ignoreerimist.

Jah, aga keskmisele sellisele vutifännile on ülimalt keeruline selgeks teha, et Frolov ei anna selliseid passe, nagu Iniesta ja Neemelo ei ole sama efektiivne kui Ibrahimovic. Seega on tase nende jaoks vilets ja puudub mõte vaadata.

[Myrgel]

Samas on kõik Tallinna klubid oma identiteedilt täiesti erinevad, eks iga vutihuviline leiab ise, mis klubi meeldib.
Kas rahvuslik-konservatiivne, esimene eestlastele loodud vutiklubi Flora, multi-kulti, välisele särale panustav Kalju.

Päris huvitav sildistamine. Täitsa põnev oleks lugeda mõnda argumenti ka nende väideta taha.

[chac]

Samas on kõik Tallinna klubid oma identiteedilt täiesti erinevad, eks iga vutihuviline leiab ise, mis klubi meeldib.
Kas rahvuslik-konservatiivne, esimene eestlastele loodud vutiklubi Flora, multi-kulti, välisele särale panustav Kalju, neile veidi varju jääv aga sümpaatselt mänge korraldav ja publikusse suhtuv Kalev.

rahvuslik konservatiivne "Flora"
umbes aiman kust see nimi võis tulla aga äkki keegi teab ja valgustab täpsemalt, miks selle eestlaste jaoks täiesti ebaloogilise nime peale pidama jäädi...
võiks ju valida mida iganes eestipärast - "Vaprus", "Jõud", "Kotkas", "Sport" või no kasvõi "Loodus" või... (mõelge ise edasi)

veel ideid - analoogiliselt saksa klubidele - müncheni "baierlane" või dortundi "preisimaa" võiks olla äkki tallinna "rävala" (või "revel")

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ancient_Estonian_counties.png

[UrmoT]

No tegelikult ei saaks ju öelda, et Levadia oleks väga muutunud eestikeelseks klubiks viimase ca 5-6 aasta jooksul. Tõsi, kui vaadata duublit ja noortemeeskondi on seal valdavalt eestlased, kuid hoolimata kõigest ka sel hooajal on Levadia algkoosseisus siiski vaid keskmiselt 2-3 parimal juhul 4 eesti nimega poissi. Muidugi Infoneti kohapealt on kesal õigus, tegu ongi justkui Levadia väikse filiaaliaga, kes on suutnud tegelikult üpris edukalt suurem osa Tallinna nö teostest klubidest pudenenud mängijad enda hõlma alla saada.
Üldiselt on see fänluse arendamine Tallinnas tõesti raske, väikses linnas on potentsiaal hoolimata kõvasti väiksemast rahvaarvust ikka palju suurem, inimesed, kes teab mis suured jalgpallifännid polegi, tulevad ikkagi vaatama, kuidas nö oma küla poisid vastastega madistavad ja heal juhul mõne suurema linna ja klubi "staaridel" selja prügiseks teevad.
Kui üldiselt rääkida eestis elavatest jalgpalli fännidest, siis oleks väga huvitav võrrelda näiteks statistikat, kui palju inimesi näiteks vaatab nädalavahetustel baarides, või läbi striimide mingeid väljamaa kõrgliigade mänge ja palju meistriliigas vooru peale kokku rahvast käib. Usun, et see arv võib päris jahmatav olla, mis jätkuvalt kahjuks näitab seda, et paljudel on kohalikust vutist suhteliselt poogen ja peavad ennast kõvadeks fännideks manu või reali särki kandes teleka või arvutitaga istudes.
Tänan.

[kesa]

Eestis on hetkel pooled klubid Tallinnast, rohkem ühe linna klubisid on Euroopa riikide (v.a. linnriigid) tippliigadest ainult Armeenias, Jerevanist Armeenia Premieris 8-st 5.
Sarnaselt Tallinnale, hajub Jerevani vutipublik linna klubide vahel ära, Kapani ja Gyumri mänge (Tammeka) külastab tunduvalt rohkem rahvast kui Jerevani klubisid üksikult.

Eestlasi elab Tallinnas paar protsenti rohkem kui venekeelseid, sisuliselt võrdselt.
200 000-le Tallinna eestlasel on valida 3 klubi vahel, levadiat pooldavaid realkinge on üksikuid, tüüpvenelane ei hakka kunagi eestikeelset klubi armastama ja vastupidi.
Mängijate vanemad fännavad täpselt seda klubi, kus nende võsuke parasjagu mängib.

Samas on kõik Tallinna klubid oma identiteedilt täiesti erinevad, eks iga vutihuviline leiab ise, mis klubi meeldib.
Kas rahvuslik-konservatiivne, esimene eestlastele loodud vutiklubi Flora, multi-kulti, välisele särale panustav Kalju, neile veidi varju jääv aga sümpaatselt mänge korraldav ja publikusse suhtuv Kalev.

Nädalake tagasi sai juttu puhutud vigast eesti keelt purssiva vutihaige taksistiga, kes väitis, et tema aastatepikkune fännisuhe Levadiaga lõppes päeval, mil Levada tahaplaanile vajus ja klubisse liigselt eesti keelt-meelt tekkis, klubi pole svoi, enam ei huvita.

Infonetil oleks vaja korralikku staadionit Lasnamäel, kus vene diskot kedrata, veidi oma joogi tarbimisele tribüünidel läbi sõrmede vaadata ja venelaste pott oleks tema.

[keemiainsener]

Jah, kuna Eestis on kolmandik PL klubisid Tallinnast

nooo.. pooled tegelikult

[realking]

Jah, kuna Eestis on kolmandik PL klubisid Tallinnast ja nemad on ka nö teravam tipp, siis asukohajärgselt pole võimalik ennast klubiga siduda. Küll aga leiaks kindlasti teiste asjadega ühiseid punkte, mille pealt saaks ennast klubiga seostada.

Mina nt fännan Levadiat, sest kunagi vastandus ta Pohlakule. Levadia võitis, Krõm tagus kolle, aga koondises olid ainult Pohlaku poisid. Ilmselgelt soositi omasid. Lisaks veel need intressita laenud EJL poolt Florale jne jne. Ehk tegu on puhtakujulise korruptiivse tegelasega ja klubi kes talle vastandus, sai ka minu poolehoiu. Sel ajal olid ka muidugi pea pooled teised ML klubid tohlaku omad.

Samas staadionile pole see mind meelitanud. Koondise mängudel olen käinud. Levadial on veel üks miinus - turunduinimesed. Võtsin nt facebookis Levadia lehel sõna teemal, et olles euromängus Walesi klubi vastu 1-1 viigis, peaksid käituma sarnasel Florale ja inimesed tasuta staadionile laskma, mitte oma fännide seas 5!!! piletit välja loosima - nii armulised nagu nad on. Nüüd enam ei saa võtta Levadia lehel sõna :/

Lisaks olen mõelnud särgi ostmisele, aga 40 eurot tundub kallis 2011. aasta särgi eest.

Ehk kokkuvõttes jääb tunne nagu klubi ei olegi nagu fänni jaoks, vaid fänn on klubi jaoks. Aga ma ei taha ühepoolset suhet. Ma tahan vastastiku õnneliku armastust. Kuni see selliselt ei toimi, vaatan kokkuvõtteid mängudest soccernetist või telekast.

[Martin]

Olen skeptik ja julgen natuke kahelda. Miljon korda räägitud asi, aga jään endiselt selle argumendi juurde, et sa ei meelita inimest püsivalt staadionile mitte mingite erinippidega, kui sa ei suuda temas tekitada tunnet "lähme vaatame omasid." Eesti koondise puhul on see lihtne - Eesti mängib. Igaüks suudab samastuda. Tartu meeskond mängib - jälle lihtne.

Mõttetu täiesti leelotada, sest üks klubi on pihta saanud, kuid sa võidki oma sektori, kus on 20 inimest, lippudega ära katta, kuid kui sa inimestega ei suhtle, siis mingit tunnet ei saagi tekkida.

[taimomees]

Flaierite osas nõustun Tartu meestega, et flaieril on laiem väljund/võimalus, kui seda õigesti teha. Tallinnas näeb tihti tuima kalanäoga söögikohtade flaierite jagajaid ja tulem on minu jaoks suhteliselt null. Kui jagajad oleksid entusiastlikud ja annaksid põgusalt täiendavat taustainfot, oleks tulemus kindlasti parem. Aga eks see kõik on hästi pikk jutt..

Kui seda flaierite jagamise asja õigesti teha, siis võib tulla hea tulemus. Kuid asi ongi selles, et Tallinas saan ma flaieri ajalehe vahelt või siis Sportlandist ostetud kaubaga kaasa. Kahjuks jääb see lipik tihti koju kusagile kasutult vedelema. Aga kui keegi saaks flaieri kellegilt rõõmsameelselt ja klubi asjadega kursis olevalt tegelaselt, kes on valmis vastama küsimustele, siis jääb flaieri saajal tunne nagu kutsutakse TEDA, mitte kedagi tundmatut. Selle tunde tekitamiseks peab olema jagaja suhtlemisoskusega tüüp. Näiteks ütleb jagaja esimese asjana "Tere, tulge klubi "X" mängu vaatama. Selle flaieriga saate tasuta sisse". Teed tuimad kalanäod, kes raekoja platsi juures mingisuguseid flaiereid jagavad, ise on vait kui sukad, ei tõmba kedagi ligi. Aga kui jagaja ütleb kasvõi "Tere", siis inimene seisatab ja ta tunneb, et räägitakse temaga, võtab selle flaieri ja tuleb mängule.

... Piisab ainult ühest laengust ja see inimene tuleb staadionile tagasi ka järgnevatel kordadel.
....

See üks laeng, mille Levadia fännid viimati lasid, mind küll staadionile tagasi ei kutsu. Ei taha pärast mängu haiglas lõpetada.

[Wikat]

Eh, ei saa ausalt öeldes aru klubide jagamisest eestlaste ja venelaste omadeks. Ma olen Levadia toetaja olnud juba väga pikka aega, kuigi tartlasena läheb põhirõhk siiski Tammeka fännamisele. Arvan, et neid eestlastest Levadia toetajaid ei ole mitte vähe. Seega jääb selline lahterdamine natuke mulle arusaamatuks.

Publikunumbrite suurendamiseks on ka fännirühmadel endal väga palju teha. Esmakordne külastaja tahab saada positiivseid emotsioone ja seda suudavad pakkuda ka fännid oma laulude, trummide ja muu atribuutikaga. Piisab ainult ühest laengust ja see inimene tuleb staadionile tagasi ka järgnevatel kordadel.
Samas võib tuua ka mitmeid fännidega seotud negatiivseid näiteid. Küll tullakse mängule umbjoobes või kavatsusega end tribüünil pildituks juua, otsitakse konflikte vastasmeeskonna fännidega jne. Mul ei lähe näiteks iialgi meelest pilt koondise mängust, kus üks nn. fänn ilmselges deliiriumis olles kakerdas jalgadega Eesti lipu peal ja teised sinisärklased ainult naersid kõrval.

Rikutud esmamuljet on kordades raskem parandada ja läheb ilmselt tükk tegu, et halva kogemuse saanud inimene tuleks mängu vaatama ka järgmisel korral. Vahest tasuks enesekriitiliselt peeglisse vaadata, sest Eestis on klubisid küll, kelle fännidest on ajapikku väga halb maine kujunenud.

[MNa]

Võttes arvesse asjaolu, et identiteet on fänluse(ja pealtvaatajate arvu) kujunemisel vaat et suurim faktor, siis FC Kuressaarel on küll üsna hea platvorm. On üldtuntud tõde, et kui nt järvalased ja pärnakad jne määratlevad end eeskätt ikkagi eestlastena, siis saarlased on esimese asjana saarlased ja alles siis eestlased. Üpris raske suuremate linnade asukatel mõista, aga nii see on.

Staadioni remont juba käib, uued märksa paremad tribüünid on tulemas. Kui nüüd peale remonti saaks kõva reklaami taha, et UUEL MUGAVAL staadionil vajavad OMAD, SAARLASED mandri meeste vastu toetust, siis mingisugune publikutõus ehk isegi tuleks ära. Tõus poleks muidugi metsikult suur, kuid point on see, et uue staadioni+läbimõeldud promoga oleks ilmselt tulemus olemas.

(Ei pannud seda kirjatükki meelega Kure teemasse, las ta olla jätkuks üldarutelule)

[Myrgel]

Lihtsalt huvitava vahemärkusena nii palju, et minu esimene Kalju mäng oli tasuta flaieriga, mille poeg koolis ühele 2011 aasta Hiiul toimunud jalgpallifestivalile sai. Edasine on juba ajalugu..

[Raimo]

Ehe näide oli viimatine T.Kalevi kodumäng. Kohati on tegu Premium Liiga parima korraldusega, samas kui nüüd oldi kehvemad ka Ida-Virumaa klubidest.

See oli väga piinlik juhtum. Kurb, et nii mullu kui tänavu selline mäng sisse sattus. Aga usun, et väga tõsine väline ja ka klubisisene järelkaja aitas meie töökorralduses teha positiivsed parandused.

Flaierite osas nõustun Tartu meestega, et flaieril on laiem väljund/võimalus, kui seda õigesti teha. Tallinnas näeb tihti tuima kalanäoga söögikohtade flaierite jagajaid ja tulem on minu jaoks suhteliselt null. Kui jagajad oleksid entusiastlikud ja annaksid põgusalt täiendavat taustainfot, oleks tulemus kindlasti parem. Aga eks see kõik on hästi pikk jutt.

Kalevi kohta nii palju, et nagu dareth kirjutas, siis on tänavusel aastal mitmeid tagasilööke ja meil puudub võimekus midagi erilist teha, kuid valmistume juba ette 2014. aastaks ja usun, et siis juba on päris palju huvitavaid projekte. Tänavused arengud liiga propageerimisel (Premium liiga + videoülekanded) pluss huvitav sportlik vastasseis on igatahes positiivsed ja aitavad kindlasti järgmiseks aastaks parema fooni luua.

Ajah, mullu levitasime Eesti Posti kaudu 11 000 flaierit Starmani vutipäevale. Veidi kasu oli küll, kuid see on päris kallis tegevus ja ilmselt seda klubid regulaarselt teha ei suuda.

[taimomees]

... Esiteks nende jagamine - kui asi meeldivalt ära korraldada, avaneb võimalusi inimestega suhelda, vastata nende kui tahes lihtsatele küsimustele ehk samas jätta klubist esinduslik ja meeldiv mulje (siit muidugi - kes jagab flaikusid ja kus jagatakse flaikusid?)...

Kuid nüüd tekib küsimus, et kes ja kus neid flaiereid jagama peaks?! Enamasti saadetakse flaier koju postiga või antakse poest ostetud kaubaga kaasa. Tammekal on lihtne, nende sihtgrupp on tartlased ja neile võib keegi klubi toimetamistega kursis olev inimene flaiereid igal pool Tartus jagada. Aga kahjuks ei ole Tallinna klubidel selliseid sihtgruppe võib-olla v.a Nõmme Kalju.

[taimomees]

Flaikud ei toogi massiliselt tagasi, kasvatamine ja uute inimeste staadionile võitmine on pikk protsess. Näitena kylvasime eelmisel aastal enne viimast kodumängu TÜ spordihoone tribüünid 1h enne Rocki kodumängu flaieritega üle, tagasi tuli 500st 17 tükki. (võimalik et rolli mängis ka ootamatu lumi ja oktoobri viimaste päevade kohta haruldane -5 kraadi kylma). Aga nendest jälle paar uut inimest, kes said meeldiva emotsiooni jalgpallist ja kannavad head sõna edasi oma sõprade ja tuttavate juures. Inimesed ise levitavad hästi infot ja teinekord kui meeskond tahab ja võitleb, aitab see kaasa.

Minu jutu mõte seisnes selles, et kuigi tasuta flaierite jagamine tundub klubidele alguses hea ja kiire viis publiku suurendamiseks, siis tegelikult selline asi ei tööta soovitult. Juba see, et 500-st flaieri saanud inimesest tuli tagasi kõigest 17, näitab, et selline asi praktikas ei tööta. Ja kui paljud sellest 17-st tulevad ka järgmine kord eestikaid vaatma? Parimal juhul kuus-seitse, tavaliselt aga 1-2. Millegipärast läheb enamustele Eesti jalgpallihuvilistele korda ainult rahvuskoondise tegemised mite kodune Premium Liiga. Siin ei saa süüdistada ka kevadel ja sügisel valitsevat halba ilma, sest koondist tullakse toetama iga ilmaga.