Kooselu, võrdsus, homo, tolerants, Eesti, kultuur jms seadusteemad (kooseluseadus)

[Tofoa]

No kui selle väitega taheti öelda, et peale samasooliste abielu legaliseerimist ei ole hakatud Skandinaavias näiteks haaremipidamist nõudma, siis see ei ole ka tõsi.

"Youth activists from Norway's governing Progress Party have voted to push for men and women to be allowed to marry as many partners as they desire", "Sweden is perhaps today’s most polyamorous nation; they’ve got “Poly Day” (August 2) and “poly groups” in Goteborg, Malmo, Stockholm, and Uppsala." jms sõnumit jagavad artiklid hüppavad guugeldades kiirelt välja.

Üks asi on nõudmine, teine asi on saamine. Üks ei välista muidugi teist, aga hetkel neid seadusi pole.

[fitti]

Arvestades suuri muslimite kogukondi põhjamaades, siis ma arvan, et teatud koridorides lobi selle nimel kindlasti käib. Aga see selleks, nagu ütles Kurt Vonnegut.

[count]

Kas homoarmastajad ei leia et lihtsam oleks järgmisteks valmisteks nendele kooseluseaduse peredele anda valmistele ühe hääle asemele kogu perekonnale 1000 kordne hääl. Siis ei peaks igasugused Mõnuagendid ja Tofoad neid vaeseid ja väeteid tagakiusatuid nii palju kaitsma ja endale homokahtluseid peale tõmbama. Igaüks saaks tegeleda oma enda murede kaitsmisega ja kõrvalised täiesti teemavälised noored ja popi pärased peavoolu jaburdustega kaasaminejad ei pea ennast kogu rahva ees lolliks tegema?!

[optiums]

Kas on kindel, et pärast seaduse vastuvõtmist ei järgne sellele täiendavad ettepanekud ka lapsendamisest jne. Pigem teeb see võimalik tulevik ettevaatlikuks.

[elx]

Kas on kindel, et pärast seaduse vastuvõtmist ei järgne sellele täiendavad ettepanekud ka lapsendamisest jne. Pigem teeb see võimalik tulevik ettevaatlikuks.

Kas on kindel, et pärast sulle autojuhilubade andmist sa autoga kedagi surnuks ei sõida? vabandust, kuid see küsimus meenutas väga minu esitatut.

[futbolidipaul]

Mina olen näiteks saanud rohkem teada teisepoole seisukohtadest. Kui välja arvata need, kellest pole ma kunagi palju arvanud ja kes ei suuda/taha normaalselt suhelda, olen ma saanud aru järgmist:
- ei, kuna seaduse muudatuse eesmärk on jäänud rahvale seletamata ja mulje on sellest jäänud kui vähemuste häälte võitmiseks
- see ei muuda mitte midagi ja seega mõttetu seadus vaid teiste hoiakute peale surumiseks
- põhimõtteline vastasseis, kuna see erineb enda väärtustest
- kumbagil poolel olemata tundub asi kiirelt ja läbi mõtlematult tagaselja otsustamisele
- mis saab edasi, kui juba see lubada. Kust tuleks piir tõmmata?
- laste probleemid

Kas ma olen pigem õigel teel või on seal veel mõni argument, mida ma pole maininud.

Kui välja jätta mõned erandid, siis vaevalt siin keegi loodab kellegi meelsust muuta. Pigem diskuteerida millest see erinevus tuleb. Ma võin kü!l nüüd enda eest vaid rääkida, aga osade kasutajate arvamusest ei hooli. Teiste puhul on huvitav teada saada kuidas ja miks nad oma eelistusi põhjendavad. Aga kui sa ründad kedagi, siis miks eeldad, et sinuga nii ei käituta. Mõned on päris osavad vestluses teise tasemele langemises või tõusmises.

Minu meelest oli see Postimehe artikkel hea. Ma pangas laenu võttes sattusin probleemi otsa, kus pank hindas mind kõrgema riskiga ja leidis, et mu madalama palgaga elukaaslne ei ole ilma minuta võimeline laenu hoidma. Nõus, kuid põhjendus minu kohta oli see, et kui ma surma peaksin saadma või raskelt vigastada, siis raha läheks perekonnale, mitte elukaaslasele ja pank nägi selles riski. Sõna vabaabielu ei omanud siis mingit juriidilust tähtsus ja oli seal pigem lisana.

[optiums]

Kas on kindel, et pärast sulle autojuhilubade andmist sa autoga kedagi surnuks ei sõida? vabandust, kuid see küsimus meenutas väga minu esitatut.

sinu vastus eeldaks pigem seda, et asud nõudma õigust kedagi surnuks sõita.

[elx]

sinu vastus eeldaks pigem seda, et asud nõudma õigust kedagi surnuks sõita.

No kurat neid friike teab.

[chac]

1) pole toodud mitte ühtegi reaalset probleemi mida see seadus lahendaks.
samasoolised saavad muretult täna niigi koos elada, ükski seadus seda mingilgi moel ei piira.
Tofoa toodud näited - kinnivara omanikuks saab vastava kirjega kinnistusraamatus, notari juures 1 lisaklausli lisamine lepingusse ei võta lisaks 5 minutitki. Lapse hooldusõiguse sätestamiseks pole vaja varblast kahurist lasta, ei pea selleks olema eraldi seadust, võimalik et see on ka ministri taseme jaoks liiga väike küsimus ja laheneb ära nx miski tervishoiuameti või sotsiaalhoolde juhi määrusega vms.
mis puutub registeerimisse, so 1-kordset allkirja andmist, siis seda võib vabalt teha mõnes teises riigis, võimalusi on euroopaski mitmeid ja liikumine on vaba.
tean 1 eesti paari kes oma abielu registreerimise (ja pulmareisi) korraldasid hoopis usa's, veidi asjaajamist seal oli, notariaalselt kinnitatud tõlked jne, aga ka mitte midagi üle mõistuse käivat.

2) väga kaheldav ja kiirustav viis kuidas seda seadust läbi surutakse.
on vale väide - justkui seisaks muud seadusandlikud aktid just selle seaduse taga.
tegelikult ei ole ju selle seadusega mitte mingit kiiret. mitte midagi ei muutu, kui samasoolised saavad selle registeerimise/allkirjaõiguse aasta või paar või isegi 10 aastat hiljem. arvestades et esimene riik oli holland 2001, ja praegu, 2014 - ca pool euroopat, pooled usa osariigid saavad suurepäraselt veel täna 14 aastat hiljem vabalt ilma hakkama.
absoluutselt mitte midagi ei juhtu, riik ei lagune, kui selle poole aasta pärast ametist lahkuva parlamendi koosseis selle seaduse vastuvõtmise lükkab järgmise parlamendi koosseisu hooleks.

3) arusaamatu on väide nagu rahva ENAMUSE arvamusel ei tohiks olla mingit kaalu, - seeläbi tuleks eelistada VÄHEMUSe arvamust antud seaduse kontekstis. Küsiks - mille poolest vähemuse arvamus on olulisem kui enamuse arvamus? Mingigi kriteerium on selleks mõõdupuuks?
Küsitusel laias laastus - eestlased umbes 50:50, võibolla pisut seaduse vastaste poole, umbes veerand slaavi rahvastikust pigem 90:10 seaduse vastu. terve eesti peale teeb see jämedalt umbes 60:40 seaduse vastu.

4) moraal
vaidleme moraali mitme erineva aspekti üle. ühelt poolt justkui kõikehõlmav võrdõiguslikkus (mis on teoreetiline ideaal mida reaalses elus mitte kunagi ei saavutata) teisalt perekonna, traditsioonide ja rahva jätkusuutlikuse teema.
tuhandeid aastaid on pereks loetud isa + ema + lapsed. on ka täiesti selge et lastel on turvalisem ja parem elada peres kus nii isa kui ema on seda rolli kandmas sünnipäraselt.
kõik muud variandid, üksikvanemlus, adopteeritud lapsed, kasuvanema(te) teemad - kuidas ka ei püüa nad kõik on perekonna asendus, parema võimaluse puudumine.
veidi utreerides - umbes nagu oma jalg või rind võrreldes vastava proteesi või silikooniga. või nagu kelleltki teiselt siirdatud neer.

ja kordan veelkord üle - seaduse mitte vastu võtmisega ei lähe mitte midagi hullemaks, säilib status quo olukord. nii nagu ei kiusata samasoolisi kooselajaid täna nii hakata kiusama neid ka peale seaduse edasilükkamist või üldse loobumist.

[Mõnuagent 007]

Äkki peaks Totsid, Totsid asemele sooneutraalsema teemanime leidma?

[ericbana]

Mida kuradit tähendab lahter "ei osale"?

[chac]

minus tõstab viimasel ajal pead arvamine et sel samasooliste kooselu teemad on tegelikult otsene järeldus ühest teisest, moraalsest, kui soovite - postulaadist.

nimelt mees ja naine - kas tänapäeval on veel ühiskonnas kohta eraldi mehe identiteedile või rollile ja naise identiteedile/rollile, või üritatakse neid suruda ühtsesse üleüldisesse võrdsustamissse. nii sügavasse võrdsustamisse et nad lahustuvad ära ühtsesse sootusse inimolendisse.

kas see on ikka õige ja kui kaugele tohiksime minna selles küsimuses?
selge et valimisõigused jms on ammu paigas, palgalõhedega tegeletakse aktiivselt (kui argumenteeritult, seda raske öelda), vist ja ema/isa puhkused tänaseks võrdsustatud.

aga edasi?
kuidas vaadatakse täna mehe/isa rolli ja kas see on aegade jooksul teisenenud ja kuidas ta seda teinud on?

kas on tänaseni säilinud veel mehe/isa kui perekonna pea roll? kas mees/isa on see kes võtab esimesena vastutuse kogu pere, või lausa sugukonna ees?
kes sõlmib lepingud, vaatab et arved on õigeaegselt makstud, teenib või eeldatakse et teenib suurema osa pere eelarvest?
kes otsustab peres suuremad asjad - a la osta kinnisvara, soetada perre 3 laps, rajada firma jne? st otsustakse ilmselt koos aga kes on või võiks olla see kes on initsiaator?
kas selleks tänapäeval on ikka veel mees/isa või ei ole?

[zaz]

3) arusaamatu on väide nagu rahva ENAMUSE arvamusel ei tohiks olla mingit kaalu, - seeläbi tuleks eelistada VÄHEMUSe arvamust antud seaduse kontekstis. Küsiks - mille poolest vähemuse arvamus on olulisem kui enamuse arvamus? Mingigi kriteerium on selleks mõõdupuuks?
Küsitusel laias laastus - eestlased umbes 50:50, võibolla pisut seaduse vastaste poole, umbes veerand slaavi rahvastikust pigem 90:10 seaduse vastu. terve eesti peale teeb see jämedalt umbes 60:40 seaduse vastu.

Kui kindel üldse see väide on?
Siin teemas asuv küsitlus väidab hoopis, et tugev ENAMUS on kooseluseaduse poolt.

[chac]

Kui kindel üldse see väide on?
Siin teemas asuv küsitlus väidab hoopis, et tugev ENAMUS on kooseluseaduse poolt.

pakun siiski et sellega igapäevast leiba teenivad firmad valdavad siiski korrektsemaid matemaatilisi esindusmudeleid, kui seda võimaldaks jalkafoorum

[mcnamara]

Aga mida tähendab erapooletu? "Mul pohhui, tehke mis tahate" - jah, aga miks just seal ruumis, kus on otsustajahärrad ja -prouad?

Kummaline küsimus. Parlamendis on alati olnud võimalus jääda eelnõu puhul erapooletuks. Mingi uudisega tegemist pole. Ise ma seda nuppu kunagi ei vajutaks, kuid kindlasti on inimesi, kes ei oska või taha mingis asjas selget seisukohta esitada. Poliitilistel põhjustel, asjatundmatusest. Näiteks.
Ei osale tähendab seda, et riigikogulane ei soovi üldse hääletusel osaleda. Seda kasutatakse vist reeglina puht taktikalistel põhjustel. Näiteks ei taheta, et mingi opositsiooni eelnõu saaks 51 poolthäält kuigi seda sisuliselt toetatakse.