-
Hello! I´m mentaly ill. -
raudidas ja boobek, te ei karda, et Varro geidar hakkab tööle ja ei lase tal magada kui te siin veel palju sünergiat korraldate?Kommentaar
-
See peaks olema täiesti iseenesest mõistetav asi, kuid paraku ei näe, et ettepanek ka selle valitsuse ajal läbi läheks. Ref ja Isamaa on töötajate õiguste küsimuses meie erakondade seas ühed kõige tagurlikumad ja kitsarinnalisemad piidrid, peegeldades paraku tööandjate kui mitte enamuse, siis vähemalt mõjukama osa hoiakuid. Maris Lauri kommentaar on iseenest nii debiilne, et ei oska isegi vihastada sellise jama peale.
Vaevalt, et Peterson päriselt usub, et selles koalitsioonis nii selgelt maailmavaatelist asja läbi suruda annab, kuid ega valitsuses olemist valimiskampaania tegemiseks kasutada pole ainult Isamaa privileeg.Kommentaar
-
Petersoni selleteemaline avaldus on iseenesest loogiline, sest sama juttu on ta rääkinud varemgi, kui ta veel minister ei olnud.
Üleüldiselt on muidugi tegemist pseudoteemaga. Uuringud näitavad, et vabade päevade arvu vähenemine või suurenemine ei muuda karvavõrdki aastas töötatud tundide arvu. Lihtsalt eelnevatel-järgnevatel päevadel tehakse intensiivsemalt tööd.Kommentaar
-
Populism on klassikaline go-to argument kõigi jaoks, kellele üks või teine poliitiline seisukoht ei meeldi, kuid samas neile sisuliselt pädevalt vastuargumenti anda ei osata või viitsita. Aitab kenasti ebamugavat teemapüstitust tühise poseerimisena kujutada ja iseennast kui päriselt tõsiste asjadega tegelejana kõrvust tõsta. Eriti meelsasti kasutavad populismiks sildistamist paremtsentristid kõikvõimalike nn lihtinimeste poole suunatud poliitiste initsiatiivide diskrediteerimiseks.
Reaalselt on valitsusel praegu loomulikult palju olulisemaid probleeme lahendada, vähemalt puht praktilistes küsimustes.Siiski, esimese asjana kohe populismi argument lauale visata, olukorras kus küsimuse põhimõttelist olulisust enda jaoks on Peterson ammu enne ministriks saamist väljendanud, on lihtsalt laisk ja labane lahmimine.Kommentaar
-
Et siis ministrina lähed kohe oma mingit personaalset agendat ära koputama?
Riigimehelikkusest on siis asi ikka kaugel.
Need ajad võiksid olla ikka möödas, kus olukord, et - näe, see on ju vana jalkamees, paneme nüüd omavalitsustesse 20 sisehalli riigi rahadega püsti, või et kui Rein Lang ei saanud aru, mis asi see e-raamat on, siis talle ei sobinud näiteks e-raamatute või e-contendi käibeka võrdsustamine tavalise raamatu omaga.Kommentaar
-
Neljapäeval sumiseb meedia kahtlustustest, õigustustest ja süüdistustest, miks elektri hind NordPooli börsil taevasse kerkis, aga keegi ei soovi tunnistada, et tegu on osaga protsessist, mis käivitus rahakottidele tuntavalt juba eelmise aasta lõpus. Ajakirjanduses on juba pikki kuid olnud esilood uutest rekorditest NordPooli börsil, neljatuhandeline oli lihtsalt absoluutne rekord.
Ometigi üritavad kõik asjaosalised tõestada, et tegu oli üksikjuhtumiga, ning otsivad põhjendusi “vääramatust jõust” kuni Ukraina sõjani, hooldustöödest kuni tühjade veehoidlateni.
Nii ütleb peaminister Kaja Kallas: “Eile kella 18–19 vahel kehtinud elektrihind 4000 eurot megavatt-tunnist on nii-öelda täiusliku tormi tulemus. Kuid mis oluline, konkurentsiamet uurib, kuidas sellised hinnad said tekkida. Nõudluse ja pakkumise poole pealt oli midagi väga nihu”, tuues samas absurdse väite, et “See kõik tuleneb sõjast, mida Venemaa Ukraina vastu peab.”
Seejuures kirjutas Äripäev juba mullu 13. detsembril pealkirja all “Elektribörs: hinnarekordeid hakkas uurima järelevalve”, et “Nord Pool Eesti esindaja Ingrid Arus selgitas, et eelmisel nädalal rekordilise elektrihinna toonud sündmuseid uurib elektribörsi järelevalve. “Vara on öelda, kas kõik vastas reeglitele või oli seal midagi muud taga,” selgitas ta.”
Nagu näha, uuriti rekordeid juba kaheksa kuud tagasi, aga midagi ei selgunud, sest need jätkusid. Ilmselt ei selgu nüüdki.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles Vikerraadio saates “Uudis+”, et NordPooli andmetel oli elektrihinna lakke ajanud puudujäägi absoluutne väärtus ehk see, kui palju turult kolmapäeval elektrit puudu jäi, alla ühe megavati.
“Meil jäi puudu umbes 0,1 protsenti. Kui illustreerida, siis ühe vanema tuuleturbiini võimsus on kaks megavatti,” rääkis Sutter. “Seda on ikka väga vähe. See oli nii natukeses kinni, mis turul puudu jäi ja anomaalia tekitas, nii et iga okas loeb, et sellist asja ei juhtuks.”
“Põhjamaades on väga kuiv aasta ja suur osa energiast tuleb seal hüdroenergiast, mida on praegu vähe, erakordselt kuum ilm Euroopas, mis toob omakorda suurema tarbimise – kõik asjad on ühele ajale sattunud,” seletas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Rumal on see, kes põhjendust ei leia. Kuidas aga on Eesti elektriturg ootamatult selliste tuulte-tormide tallata jäänud? Ja miks just Reformierakonna valitsemise ajal?
Majandusminister Riina Sikkut aga lubab “Sikkut: kuu jooksul selgub, kas ülikõrge elektrihind võis olla tingitud turumanipulatsioonist” (Õhtuleht). Seda kommenteeritakse sotsiaalmeedias nii: “See valitsus tuleb otsekohe hullumajja paigutada, sest nende üliaeglane mõttetegevus (kui seal sooneutraalpeades üldse mingit mõtlevat ollust alles on?) viib kindla hukuni juba enne talvekülmade saabumist! Autojuhiload tuleb neil kohe tühistada, sest sellise reaktsioonivaeguse puhul on nad liikluses üliohtlikud!”
Veel tuletatakse meelde, et elektrit müüb Eestis peaministri lapse isa.
Kommentaar
-
Kommentaar
-
Kaja Kallas püstitab oma valitsemise ajal hulganisti rekordeid – kõrgeima inflatsiooniga riik euroalal, 4000 eurot maksev elektri börsihind oma rahvale, suurema slaavlaste kogukonna kasvuga ja ebakompetentseima peaministriga maa, ja nii edasi.
Juulis kiirenes Eurostati täpsustatud andmetel aastainflatsioon Eestis 23,2 protsendini, mis on sarnaselt mai ja juuniga Euroopa Liidu (EL) kõrgeim inflatsioonimäär.
Euroala keskmine aastainflatsioon kiirenes juuni 8,6 protsendilt juulis 8,9 protsendini, aasta varem juulis oli näitaja 2,2 protsenti. EL-is kiirenes näitaja kuuga 9,6 protsendilt 9,8 protsendini, olles aasta varem olnud 2,5 protsenti, teatas Eurostat. Eestis oli 2021. aasta juunis inflatsioonimäär 4,9 protsenti.
Lätis kiirenes inflatsioon 21,5 protsendini ja Leedus 20,9 protsendini. Euroala liikmesriikidel, kelle kohta on Eurostatil andmed, oli inflatsioon madalaim Maltal ja Prantsusmaal, 6,8 protsenti, järgnes 8 protsendiga Soome.
Juuniga võrreldes aeglustus inflatsioon kuues iikmesriigis, püsis samal tasemel kolmes ja kiirenes 18 riigis.
Inflatsiooni kiirenemisesse euroalal panustasid eelmisel kuul enim, 4,02 protsendipunktiga, energiahinnad. Sellele järgnesid 2,08 punktiga toidu-, joogi- ja tubakakaubad, 1,6 punktiga teenused ning 1,16 punktiga tööstuskaubad. (BNS)
Kommentaar
-
Postitadki tuimalt uute uudiste materjali siia?Kommentaar
-
no kas orava karis ka oma kõnes täna ka midagi inflatsiooni kohta ütles?
the guardian igaljuhul käis külas meil, european inflation hotspot. https://amp.theguardian.com/world/20...ot-23-per-cent
kulla mõnuagent, hea ajakirjanik, mine uuri palun oma tuttavate käest kuidas meie kajakasitt ja fakehammas karis siis oma rahva vaesumist leevendavad? või reform toob kaudselt leiva lauale ja ekre on kõiges süüdi?
Kommentaar
Kommentaar