Paremkonservatiivid tegutsevadki liberaalse demokraatia raames. Üks osa vaatlejatest näeb nende tõusus küll ohtu sellele süsteemile endale, tõmmates paralleele 1930-ndate aastatega, kui näiteks natsid demokraatlikke mehhanisme kasutades võimule tulid ja siis järk-järgult demokraatliku süsteemi enda likvideerisid. Ei ole üldse kindel isiklikult, et see paralleel tegelikult pädeb, aga on mõistetav, miks see osadele inimestele ahvatlev tundub.
Vahur Kooritsa blogipostitus, mida sa linkisid, tundub mulle üsna piiratud ja pinnapealne. Suurim puudujääk on majandusliku liberaalsuse-konservatiivsuse telje olemasolu mittemõistmine. Viimase kolme aastakümne valitsev neoliberaalne majandusmudel ei ole osa klassikalistest liberaalsetest põhiväärtustest, vaid päevapoliitiline valik. Minu silmis just selle majandusmudeli pikaajaline destruktiivne mõju ühiskonnale kujutab tulevikus kõige suuremat ohtu demokraatliku süsteemi püsimajäämisele.
Ajaloolise tausta erinevuse tõttu on paratamatu, et need negatiivsed mõjud muutusid kõigepealt nähtavaks Lääne- ja Kesk-Euroopas. Brexit ja kollaste vestide meeleavaldused, samuti EKRE-sarnaste poliitiste jõudude esiletõus üldisemalt on kõik rohkemal või vähemal määral selle tagajärg.
Vahur Kooritsa blogipostitus, mida sa linkisid, tundub mulle üsna piiratud ja pinnapealne. Suurim puudujääk on majandusliku liberaalsuse-konservatiivsuse telje olemasolu mittemõistmine. Viimase kolme aastakümne valitsev neoliberaalne majandusmudel ei ole osa klassikalistest liberaalsetest põhiväärtustest, vaid päevapoliitiline valik. Minu silmis just selle majandusmudeli pikaajaline destruktiivne mõju ühiskonnale kujutab tulevikus kõige suuremat ohtu demokraatliku süsteemi püsimajäämisele.
Ajaloolise tausta erinevuse tõttu on paratamatu, et need negatiivsed mõjud muutusid kõigepealt nähtavaks Lääne- ja Kesk-Euroopas. Brexit ja kollaste vestide meeleavaldused, samuti EKRE-sarnaste poliitiste jõudude esiletõus üldisemalt on kõik rohkemal või vähemal määral selle tagajärg.
Kommentaar