Laialt on levinud arvamus, et Savisaar sünnitas TTV abil EKRE, aga pole taibatud seda, et tegelikult sundis teda selleks Ref, sest Keski ju valitsusse ei võetud ja savikas hakkas alternatiive otsima ja tundub, et sai sellega edukalt hakkama.
-
-
Tegelikult sünnitas EKRE (või siis aitas sünnituse edukalt lõpuni viia) nö. peavoolumeedia. TTV-s oli selle saate (Vaba Mõtte Klubi) vaadatavus täiesti marginaalne ja ainult selle pinnalt poleks nad kuhugi jõudnud. Aga suuremad ajalehed ja portaalid hakkasid sealt tsitaate välja noppima. Ma ise olen suhteliselt veendunud (kuigi seda tõestada pole võimalik), et kui 2013 aasta mais ei oleks Postimees, Delfi, Õhtuleht ega ERR teinud suurt uudist sellest "Kui on must, näita ust." repliigist, siis poleks EKRE 2015. aastal ületanud valmiskünnist, Helmed oleks sealt varem või hiljem ära läinud ja praegu oleks EKRE umbes samal tasemel nagu see Talviku-Tulevikuerakond.Kommentaar
-
Taaskord tuleb nõustuda, sama loogika on kasutusel olnud enamikes riikides, kus nn populistid võimule on pääsenud. Kunagi olen siin ka jaganud ühte linki, leidsin ülesse selle: https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-37952249, nn vana meedia on harjunud olema nn neljas võim, kes on kukutanud ka valitsusi või vallandanud ministreid. Aga uuel ajastul, kus sots-meedia ja alternatiivsed infokanalid on inimestele kättesaadavamad kui kunagi varem, asi lihtsalt ei toimi.
Aga siin ei saa meediat süüdistada ka, nende ülesanne ongi neid asju leida ja suure kella külge panna, lihtsalt praegusel ajastul teeb see kahjuks rohkem kahju kui kasu. Mida sa teed kui kõik mis sulle ei sobi on fake news ja soroslaste propaganda ja kui asjadest räägitakse, siis see tegelikult tõestabki vandenõu, sest näed, ajupesu endiselt toimub.Kommentaar
-
2016 ütles valitsusliige, et Trump on jobu ja valimised on võltsitud?Jah, olen sellega nõus, aga algus tehti sellele siiski juba mullu märtsis, kui hakkas selguma, et EKRE vist pääsebki valitsusse. Ei mingit 100 päeva jne ja see oli ju teada, et EKRE juba võlgu ei jää, kui sõimu mõelda.
Mis puutub suhtumisse Trumpi, siis ausalt öelda ei saa ma aru, miks EKRE teda fanaatiliselt toetab, miks peaks teda üldse taga igatsema? Ja kuulates veel Mart Helmet kohati Putini võimeid ülistamas, siis ausalt öeldes tekivad kahtlased tunded, aga õnneks on valitsuses ka Kesk ja Isamaa.
Aga meenutaks, et kui Trump presidendiks sai, siis ei hoidnud see seltskond kes nüüd kurdab, et meie valitsus rikub suhteid Bideniga, end tagasi Trumpi kirudes. Siis see eriti kedagi ei häirinud, kui väidetavalt Mikser, olles valitsuses Trumpi kirus.
Kommentaar
-
Mikser ei olnud siis veel valitsuse liige, vaid RK väliskomisjoni esimees ja kahtlemata oli ta diplomaatiline, aga ütles siiski läbi lillede Trumpi kohta midagi sarnast.
/nginx/o/2016/07/27/5662343t1h541f.jpg)
PS: Ma ei lugenud seda artiklit, kuna on müüri taga ja ka videot ei kuulanud, lähtusin pealkirjadest.Kommentaar
-
ehe näideMikser ei olnud siis veel valitsuse liige, vaid RK väliskomisjoni esimees ja kahtlemata oli ta diplomaatiline, aga ütles siiski läbi lillede Trumpi kohta midagi sarnast.
PS: Ma ei lugenud seda artiklit, kuna on müüri taga ja ka videot ei kuulanud, lähtusin pealkirjadest.Dreams cant be buyKommentaar
-
Võimas partei küll. Ei teagi ühtegi teist, kes enda välja röögitud aluspõhimttega nii vastuollu läheks. See kinnitab veelkord selgelt, miks ja kellele on see rahvaküsitlus suunatud. Piderastõ! Peaasi, et hääled tulevad.Kommentaar
-
No ma postitan sellest Mikseri jutust tsitaadi, täiesti võrreldav Helmede jauramisega:Mikser ei olnud siis veel valitsuse liige, vaid RK väliskomisjoni esimees ja kahtlemata oli ta diplomaatiline, aga ütles siiski läbi lillede Trumpi kohta midagi sarnast.
PS: Ma ei lugenud seda artiklit, kuna on müüri taga ja ka videot ei kuulanud, lähtusin pealkirjadest.
"On selge, et Eestile jääb Putini Venemaa agressiivne ja ekspansionistlik välispoliitika nähtavas tulevikus suurimaks julgeolekuohuks. Valitsuse vahetus Washingtonis ja sellega paratamatult kaasnev hetkeline vaakum võib tekitada Kremlis kiusatuse kombata piire ja punaseid jooni. Seetõttu on meie huvides, et administratsiooni moodustamine ja ametisse asumine oleks võimalikult kiire ja sujuv. Asjaolu, et vabariiklikul parteil õnnestus Valge Maja võitmise kõrval säilitada ülekaal ka kongressi mõlemas kojas, loob selleks teatavad eeldused"Kommentaar
-
Jopakolla Urmar, mida sa lahmid.Mikser ei olnud siis veel valitsuse liige, vaid RK väliskomisjoni esimees ja kahtlemata oli ta diplomaatiline, aga ütles siiski läbi lillede Trumpi kohta midagi sarnast.
PS: Ma ei lugenud seda artiklit, kuna on müüri taga ja ka videot ei kuulanud, lähtusin pealkirjadest.Kommentaar
-
Ah, rahunege nüüd maha, ma ei saanud nende artiklite sisuga tutvuda, kuna üks oli maksumüüri taga ja teisel algas tüütu reklaam, mida normaalne inimene ju kuulama ei hakka, iial ei tea, kaua see kesta võib. Lähtusin pealkirjadest.
Nüüd keegi ikkagi luges ja küllap avaldas endale sobiva lõigu.
TV3 reklaam on eriti kaval, kui lähed teisele lehele, siis jääb lihtsalt ootama. Kui vaatan TV3 Tln kodanikke, siis kasutan lihtsalt teist arvutit sel ajal, kui ühes reklaam tiksub.Kommentaar
-
Tööta läbi.
Ei saa eitada, et Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel šokeeris paljusid nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani. Ühest küljest seetõttu, et säärane tulemus oli eelnevate gallupite taustal enamikule vaatlejatest ootamatu, teisalt ka põhjusel, et see võit kroonis üht läbi aegade negatiivsemat ja antagonistlikumat kampaaniat.
Trumpi võidu põhjuseid analüüsitakse küllap veel aastaid. Arvestades Ühendriikide valimissüsteemi oli ammu selge, et lõpptulemuse osas saavad otsustavaks üksikud tavapäraselt tasavägiseid heitlusi pakkuvad osariigid. Viimaste kampaanianädalate dünaamika soosis selgelt Trumpi ja nii langesid pea kõik võtmeosariigid – Florida, Ohio, Pennsylvania, North Carolina – vabariiklaste kandidaadi kukrusse.
Kas Clintoni kehva lõppmängu peasüüdlaseks oli FBI juhi James Comey avaldus endise välisministri e-kirjavahetuse uurimise kohta või nautis Trump kogu aeg peavoolupoliitikat vastustava nn vaikiva enamuse nähtamatut toetust, ei selgu tõsikindlalt paraku kunagi.
Nii riigisiseselt kui kogu maailmas tekitab Trumpi presidendiks tõusmine rohkesti hirme ja ebakindlust. Analüüsides kummagi kandidaadi tüüpvalija demograafilist portreed, tuleb ilmekalt välja, et Hillary Clintonit toetasid ülekaalukalt naised ning nooremad ja haritumad valijad, samuti rahvus- ja rassilised vähemused.
Trumpi kindlaimaks toetusbaasiks olid seevastu valged sisemaal elavad ja madalamalt haritud meesvalijad. Kui Trumpi ambitsiooniks on saada rahvast ühendavaks presidendiks ja vähendada Ameerika ühiskonnas haigutavaid lõhesid – ja ma loodan, et tal on selline ambitsioon –, siis peab ta veenma naisi, mustanahalisi ja latiinosid, et suudab täielikult muuta mitte üksnes kampaania käigus öeldud, vaid tegelikult paljude aastakümnete jooksul väljendatud seisukohti ja tõekspidamisi.
Mõistagi tunnevad Eesti inimesed enim muret selle pärast, milliseks kujuneb uue Ameerika administratsiooni välis- ja julgeolekupoliitika. Siiani on Trumpi tulevane välispoliitiline liin paljuski mõistatus. Ei saa salata, et mitmed tema kampaaniaaegsed väljaütlemised – alates Putini liidriomaduste ülistamisest kuni NATO kollektiivkaitse kahtluse alla seadmiseni – on olnud omajagu kõhedust tekitavad.
Ma olen ühte meelt nende analüütikutega, kes usuvad, et president Trumpi poliitika saab peaaegu kõigis valdkondades olema tunduvalt tasakaalukam ja pragmaatilisem, kui oli kandidaat Trumpi kampaaniaretoorika. Kuid uue poliitika paikaloksutamine ja tippametnike ametisse nimetamine võtab ka parimal juhul aega kuid. Seda enam, et Trumpi senises julgeolekupoliitika tiimis on vähe varasema valitsemiskogemuse raskekaallasi, mistõttu on keeruline ennustada, kes konkreetselt võiksid asuda tema administratsioonis nende valdkondade võtmepositsioonidele.
On selge, et Eestile jääb Putini Venemaa agressiivne ja ekspansionistlik välispoliitika nähtavas tulevikus suurimaks julgeolekuohuks. Valitsuse vahetus Washingtonis ja sellega paratamatult kaasnev hetkeline vaakum võib tekitada Kremlis kiusatuse kombata piire ja punaseid jooni. Seetõttu on meie huvides, et administratsiooni moodustamine ja ametisse asumine oleks võimalikult kiire ja sujuv. Asjaolu, et vabariiklikul parteil õnnestus Valge Maja võitmise kõrval säilitada ülekaal ka kongressi mõlemas kojas, loob selleks teatavad eeldused.
Ma olen veendunud, et Donald Trumpi juhitav USA administratsioon jääb vaatamata valimiskampaania käigus välja öeldule kindlaks oma liitlaskohustuste täitmisele. Vaatamata agressiivsetele ambitsioonidele on Putini režiim liitlaste koostöös heidutatav. Usutava heidutushoiaku loomine on olnud kõigi Eesti valitsuste julgeolekualane prioriteet ning Ameerika Ühendriigid meie suurima ja sõjaliselt võimsaima liitlasena on selle heidutuse nurgakiviks.
USA administratsiooni kõrval on Eesti poliitikud ja diplomaadid meie julgeolekuhuvide edendamisel alati aktiivselt ka Kongressi liikmetega töötanud. Võib eeldada, et lähiajal langeb just Kongressi õlule kohustus juhtida Trumpi administratsioon õigetele rööbastele ja tagada USA välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevus. Ses kontekstis on oluline märkida, et Kapitooliumi künkal näevad nii vabariiklased kui demokraadid maailma julgeolekupilti valdavalt meiega sarnaselt ning seda asjaolu ei muutnud teisipäevased valimised õnneks mingilgi moel ega määral.
On sageli öeldud, et valdav osa Ühendriikide valijatest ei langeta oma valimisotsuseid lähtuvalt kandidaatide välispoliitilisest programmist. Kuivõrd Trumpi tuumikvalijate jaoks olid nende valimiste võtmeteemad illegaalne immigratsioon, töökohtade kaitsmine ja poliitilise süsteemi reform, siis peab uus president ametisse astudes pakkuma oma toetajatele nähtavaid initsiatiive just neis valdkondades.
Lisaks ootavad vabariiklased, kellest paljud ei ole Trumpi seni päriselt omaks pidanud, selgelt konservatiivseid algatusi ka poliitiliselt polariseerivates küsimustes, nagu ülemkohtu uue liikme nimetamine või Obama tervishoiureformi tagasipööramine.
On selge, et isegi USA-taolises superriigis ei jagu poliitilistel juhtidel lühikese ajaga kõigi teemade jaoks tähelepanu. Seetõttu seab tööd alustav administratsioon ka objektiivselt olulised teemad mingisse prioriteetsuse pingeritta. Meie ülesanne on koos samamoodi mõtlevate Euroopa liitlastega sõnastada võimalikult selgelt oma euroatlantilised mured ja ootused, tagamaks, et julgeolekupoliitika ei vajuks värske presidendi agendas tagaplaanile.Kommentaar
-
Selge, tuleb välja, et pealkirjameistrid olid nagu ikka ja alati hoos.
Kommentaar
-
See Mikseri tekst ei ole selline lahmimine nagu kaabude raadio, aga see õigete rööbaste jutt on tema kogemusi välispoliitikas arvestades ikka päris imelik. Kui Kaljulaid sai Eesti presidendiks, oleks siis täitsa ok olnud kui mõni Poola (suvaline näide liitlaste seast) tipppoliitik oleks kirjutanud analoogse teksti suurematesse päevalehtedesse Poolas, et suva sellest Kaljulaidist, küll EKRE ja sõbrad parlamendis Eesti asja õigetel rööbastel hoiavad? Minu ilmajaam oleks andnud automaatselt välja üleriigilise shitstormi kõrgema taseme hoiatuse kogu Eesti poliitmaastikule.Kommentaar
Kommentaar