Vivatbet
Collapse
Unconfigured Ad
Collapse
Raamatud, lugemine
Collapse
X
-
Lugesin läbi Scott Adamsi - "Joonista koomikseid edasi, ahv!" või "Stick to drawing comics, monkey brain!" Kus Adams särab oma geniaalsete mõtetega. (Scott Adams on Dilberti koomiksi autor)
Et asjale mingitki paremat aimu saada, siis tema blogi sissekanded on sarnased raamatu peatükkidele. http://www.dilbert.com/blog/Kommentaar
-
Samalt kirjanikult "Aeg antud elada, aeg antud surra". Omal ajal jätsid mõlemad väga hea mulje. "Aeg antud.." teoses käib küll minu mälu järgi palju tegevust rindejoonest eemal, kuid see ongi selleks, et mõtiskleda sõja mõtte või mõttetuse üle.BVB - VaprusKommentaar
-
Loetud. Kusjuures väga ei meeldinud. Ei pea ennast selliseks läbi ja lõhki realistiks, sellessuhtes, et natukene sürrealismi ja skisofreenilisust on tore, aga selles raamatus vist oli seda natukene liiga palju. Või no äkki oli see miski muu mis mind häiris, aga Läänerindel muutuseta meeldis mulle rohkem igastahes. Eks ta ole.
Ei ütleks muidugi, et see ka halb raamat oleks olnud.
Järgmiseks võtsin igastahes Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra".Kommentaar
-
Samuti soovitaks Juhan Lindströmi "Tšehhi põrgus"!
Annab elava kujutluse II MS viimastest päevadest ning sellele järgnenud "rahust", mis tabas eesti (ning paljude teiste maade) leegionäreWhere were you in '62?
Kommentaar
-
Ma ei tea, kuidas teistele tundub, kuid minu jaoks on kõik Remarque raamatud ühesugused. Need ei erine teineteisest palju, selles suhtes, et ise olen lugenud tema raamatutest Triumpfikaart, Läänerindel muutuseta, Lissaboni öö, Aeg antud elada, aeg antud surra, Kolm sõpra ja siis mingi mille nime ma ei mäleta, kõik raamatud on üksteisele väga sarnased, ainuke mis rohkem silma paistab oli minu jaoks Lissaboni öö. Aga jahh lugege Gabriel Garcia Marquesi "Minu mälestused nutvatest hooradest"Kommentaar
-
Eks ta ole jah nii aga nii ta paraku on - igal kirjanikul oma käekiri.Ma ei tea, kuidas teistele tundub, kuid minu jaoks on kõik Remarque raamatud ühesugused. Need ei erine teineteisest palju, selles suhtes, et ise olen lugenud tema raamatutest Triumpfikaart, Läänerindel muutuseta, Lissaboni öö, Aeg antud elada, aeg antud surra, Kolm sõpra ja siis mingi mille nime ma ei mäleta, kõik raamatud on üksteisele väga sarnased, ainuke mis rohkem silma paistab oli minu jaoks Lissaboni öö. Aga jahh lugege Gabriel Garcia Marquesi "Minu mälestused nutvatest hooradest"BVB - VaprusKommentaar
-
Kommentaar
-
Jajah. Oled peale keskkooli kohustusliku kirjanduse läbitöötamist veel mõnd raamatut lugenud ka? Niisama huvi pärast küsin.We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.Kommentaar
-
Kommentaar
-
Olen enda meelest üpris suure lugemusega inimene, loomulikult kõike muidugi ei loe, aga lemmikuks on kujunenud paraku raamatud, mis kohuatualiku kirjanduse seas eksisteerisid.Jajah. Oled peale keskkooli kohustusliku kirjanduse läbitöötamist veel mõnd raamatut lugenud ka? Niisama huvi pärast küsin.
Remarque raamatut on kõik, kas sellest, kuidas keegi maailmasõjas kannatas, või siis sellest, kuidas keegi mööda euroopat natside eest põgenes. See lihtsustatult öeldud. Aga eks igaühe arvamus on erinev. Andrei Makine raamat "Ühe tundmatu sõduri elu" on megakõva raamat, muidugi ei saa ka üle ega ümber Bulgakovi (minu silmis parimast) teosest "Koera süda"Kommentaar
-
praegu "Kevadet" vaadates hakkas huvitama:
Mida Toots luges, olid peaasjalikult James Fennimore Cooperi mugandused. Kohalikud hõimud pandi punakuubede (Briti armee, ka scarlet units) ja sinikuubede (tärkava USA osariikide rahvamiilits) vahelises jõukatsumises ränkade küsimuste alla ja otsustavasse proovi, seejuures said huroonid (ehk mingod või vaiandotid) alatute selja tagant ründajate tiitli – just nõnda nagu pildil, mille Toots lõpuks Arnole kingib. “Ameerika metsades”– see on olemuslikult “Rajaleidja”. Romaanide reas “Hirvekütt” → “Viimne mohikaanlane” → “Rajaleidja” → “Pioneerid” → “Preeria” muutuvad varajasemad tegelased ja situatsioonid järjest kuldajastulisemateks, hallipäine Rajaleidja valgustab neid asjalikult, teatava aukartusega.
“Rajaleidja” (≈ “Ameerika metsades”, 1875 Tartu) tuli Eesti kirjastusest enne kui “Hirvekütt” (Tartu 1880), mis oleks pidanud sellele õieti eelnema. Sedalaadi kirjanduse tegelik fänn nagu Toots seda oli (“mul on suur pakk neid raamatuid ühes”) pidi teoste õige järjekorra sassi ajamisele kahtlemata viltu vaatama.-
GEORGE: No, no, no! Nothing happens /-/ RUSSELL: Well, why am I watching it?
GEORGE: Because it's on TV RUSSELL: Not yet..
(Seinfeld, The Pitch)Kommentaar
Bottom 300x250
Collapse
Vivatbet 1200x200 bottom
Collapse
Kommentaar