Raamatud, lugemine

[Shparkz]

Läänerindel muutuseta sain läbi lõpuks, väga meeldis. Äkki keegi oskab soovitada veel mõnda sellist huvitavat sõjateemalist ja sõduri hingeelu peegeldavat raamatut ?

Harri Rent '' Ma jäin ellu ''
väga hea lugemine, sõja koledused ja õudused on päris hästi kirjeldatud, näiteks kuidas pidid kaevikus roomama, sest seal oli juba 3 kihti laipu all .

[Hogweed]

Lugesin läbi Scott Adamsi - "Joonista koomikseid edasi, ahv!" või "Stick to drawing comics, monkey brain!" Kus Adams särab oma geniaalsete mõtetega. (Scott Adams on Dilberti koomiksi autor)
Et asjale mingitki paremat aimu saada, siis tema blogi sissekanded on sarnased raamatu peatükkidele. http://www.dilbert.com/blog/

[elx]

Läänerindel muutuseta sain läbi lõpuks, väga meeldis. Äkki keegi oskab soovitada veel mõnda sellist huvitavat sõjateemalist ja sõduri hingeelu peegeldavat raamatut ?

Samalt kirjanikult "Aeg antud elada, aeg antud surra". Omal ajal jätsid mõlemad väga hea mulje. "Aeg antud.." teoses käib küll minu mälu järgi palju tegevust rindejoonest eemal, kuid see ongi selleks, et mõtiskleda sõja mõtte või mõttetuse üle.

[rainis007]

Tapamaja, korpus viis ehk laste ristisõda- Kurt Vonnegut
Kohustuslik

Loetud. Kusjuures väga ei meeldinud. Ei pea ennast selliseks läbi ja lõhki realistiks, sellessuhtes, et natukene sürrealismi ja skisofreenilisust on tore, aga selles raamatus vist oli seda natukene liiga palju. Või no äkki oli see miski muu mis mind häiris, aga Läänerindel muutuseta meeldis mulle rohkem igastahes. Eks ta ole.
Ei ütleks muidugi, et see ka halb raamat oleks olnud.

Järgmiseks võtsin igastahes Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra".

[dimaggio]

Harri Rent '' Ma jäin ellu ''
väga hea lugemine, sõja koledused ja õudused on päris hästi kirjeldatud, näiteks kuidas pidid kaevikus roomama, sest seal oli juba 3 kihti laipu all .

Samuti soovitaks Juhan Lindströmi "Tšehhi põrgus"!
Annab elava kujutluse II MS viimastest päevadest ning sellele järgnenud "rahust", mis tabas eesti (ning paljude teiste maade) leegionäre

[matys]

Ma ei tea, kuidas teistele tundub, kuid minu jaoks on kõik Remarque raamatud ühesugused. Need ei erine teineteisest palju, selles suhtes, et ise olen lugenud tema raamatutest Triumpfikaart, Läänerindel muutuseta, Lissaboni öö, Aeg antud elada, aeg antud surra, Kolm sõpra ja siis mingi mille nime ma ei mäleta, kõik raamatud on üksteisele väga sarnased, ainuke mis rohkem silma paistab oli minu jaoks Lissaboni öö. Aga jahh lugege Gabriel Garcia Marquesi "Minu mälestused nutvatest hooradest"

[Markko]

Avastasin hiljaaegu endale Boris Akunin'i. Erast Fandorini seiklused, terve seeria raamatuid. Päris hea lugemine neile, keda naine sunnib päevas mitu tundi rannal peesitama, selliselt saab rahus päeva-kahega raamatu läbi

[elx]

Ma ei tea, kuidas teistele tundub, kuid minu jaoks on kõik Remarque raamatud ühesugused. Need ei erine teineteisest palju, selles suhtes, et ise olen lugenud tema raamatutest Triumpfikaart, Läänerindel muutuseta, Lissaboni öö, Aeg antud elada, aeg antud surra, Kolm sõpra ja siis mingi mille nime ma ei mäleta, kõik raamatud on üksteisele väga sarnased, ainuke mis rohkem silma paistab oli minu jaoks Lissaboni öö. Aga jahh lugege Gabriel Garcia Marquesi "Minu mälestused nutvatest hooradest"

Eks ta ole jah nii aga nii ta paraku on - igal kirjanikul oma käekiri.

[fitti]

Ma ei tea, kuidas teistele tundub, kuid minu jaoks on kõik Remarque raamatud ühesugused.

Sama hästi võiks öelda, et kõik õlled maitsevad ühtemoodi.

[matys]

Eks ma parandan end, Remarque raamatud on üksteisele nii sarnased, et meenutades läheb raskeks mis raamatus mis juhtus. Samas Hemingwayl on kõrvale pakkuda Vanamees ja meri, mis on ilgelt tasemel ja eristub ilmselgelt teistest.

[fitti]

Eks ma parandan end, Remarque raamatud on üksteisele nii sarnased, et meenutades läheb raskeks mis raamatus mis juhtus. Samas Hemingwayl on kõrvale pakkuda Vanamees ja meri, mis on ilgelt tasemel ja eristub ilmselgelt teistest.

Jajah. Oled peale keskkooli kohustusliku kirjanduse läbitöötamist veel mõnd raamatut lugenud ka? Niisama huvi pärast küsin.

[Mõnuagent 007]

Jajah. Oled peale keskkooli kohustusliku kirjanduse läbitöötamist veel mõnd raamatut lugenud ka? Niisama huvi pärast küsin.

Noh, siis oleks ta ju ainult ühte Remarki raamatut lugenud.

[Saarlane]

On nad jee. "Lissaboni öö" on juba näiteks tohhuijaa erinev "Triumfikaarest". Kahe minu lemmikuga tegu siis.

[matys]

Jajah. Oled peale keskkooli kohustusliku kirjanduse läbitöötamist veel mõnd raamatut lugenud ka? Niisama huvi pärast küsin.

Olen enda meelest üpris suure lugemusega inimene, loomulikult kõike muidugi ei loe, aga lemmikuks on kujunenud paraku raamatud, mis kohuatualiku kirjanduse seas eksisteerisid.

Remarque raamatut on kõik, kas sellest, kuidas keegi maailmasõjas kannatas, või siis sellest, kuidas keegi mööda euroopat natside eest põgenes. See lihtsustatult öeldud. Aga eks igaühe arvamus on erinev. Andrei Makine raamat "Ühe tundmatu sõduri elu" on megakõva raamat, muidugi ei saa ka üle ega ümber Bulgakovi (minu silmis parimast) teosest "Koera süda"

[vaikiv mees]

praegu "Kevadet" vaadates hakkas huvitama:

Mida Toots luges, olid peaasjalikult James Fennimore Cooperi mugandused. Kohalikud hõimud pandi punakuubede (Briti armee, ka scarlet units) ja sinikuubede (tärkava USA osariikide rahvamiilits) vahelises jõukatsumises ränkade küsimuste alla ja otsustavasse proovi, seejuures said huroonid (ehk mingod või vaiandotid) alatute selja tagant ründajate tiitli – just nõnda nagu pildil, mille Toots lõpuks Arnole kingib. “Ameerika metsades”– see on olemuslikult “Rajaleidja”. Romaanide reas “Hirvekütt” → “Viimne mohikaanlane” → “Rajaleidja” → “Pioneerid” → “Preeria” muutuvad varajasemad tegelased ja situatsioonid järjest kuldajastulisemateks, hallipäine Rajaleidja valgustab neid asjalikult, teatava aukartusega.
“Rajaleidja” (≈ “Ameerika metsades”, 1875 Tartu) tuli Eesti kirjastusest enne kui “Hirvekütt” (Tartu 1880), mis oleks pidanud sellele õieti eelnema. Sedalaadi kirjanduse tegelik fänn nagu Toots seda oli (“mul on suur pakk neid raamatuid ühes”) pidi teoste õige järjekorra sassi ajamisele kahtlemata viltu vaatama.-

mina soovitaks "Nahksuka juttudest" Hirvekütt (esimene raamat ja parim), või siis "Viimane mohhikaanlane" (pole nii hea, aga siiski kvaliteet)