Eile käisin esimesel "ekskursioonil" läbi reisikorraldaja. Ja viimasel.
Lubatud oli Surnumeri-Jeruusalemm.
Reisi tipphetk oli Petlemmas, mis on selles Palestiina osas, müüride vahel.
Mingi hetk, kui rahvast täis buss ukerdas ümber tänavanurga sattusime otse sündmustesse.
Ühes tänava otsas kive loopivad palestiina noorukid, teises kummikuulide ja paukpadrunitega? sõdurid. Käis väheke andmist ja mul tore. Teistel bussis millegipärast polnud. Aga see selleks.
Keset seda mäsu jäeti buss seisma ning karjatati kogu rahvas kõrvalasunud poodi, kus me pidime ootama kohalike numbrimärkidega bussi. Umbes 45 minutit. Ses suhtes tuleb propsi vistata, et kavalalt mängitud. Bussitäis rahvast poodi, kus sul pole muud teha 45 minutit kui oodata ja vaadata ringi, lasta ennast müüjatel mudida ning mingi hetk sa murdud. Ma murdusin-ostsin palestiina lipuga külmikumagneti. Aga mul on integreeritud külmik ning pole seda kuhugi panna. Ma olen nõrk.
Ühtlasi selgus, et kogu see Jeruusalemma külastus koosneb faking ristiretkest. Kompotti kuulus 2-3 kirikut ja nutumüür. Ja kõik. Enamustes kohtades olid ikoonid ja värgid, ja siis need mammid seal kummardusid ja põlvitasid ja suudlesid põrandat. Mingi hetk ma leidsin ennast mõttelt, et kui ma oleks tahtnud uppis perseid vaadata, oleks pilatese trenni võinud minna.
A Surnumeri oli iseenesest pull. Ja Jeruusalemma vanalinna turg. Mingi hetk saatsime elukaaslasega selle koogutamisürituse persse ning ütlesime giidile, et me nüüd läheme pooleks tunniks minema linnapeale. Lõputu labürint, kerge ära eksida, kuid väga kunn tundus.
Kokkuvõttes mõttetult persses üritus ikkagi ning ma mõtlen, et peaks reisikorraldajalt pool raha selle ekskuriooni eest kuidagi tagasi küsima.
Mõnuagendil soovitan postitusi Top 5 teemasse ka täna mitte oodata.

ahjaa, kuskil lasti vist rakette. Lõunapool seda ei tunneta. Ja kui ma poest 6 õllega välja jalutasin, siis küsiti,kas ma olen sakslane...


Leave a comment: