1. Mitski – Your Best American Girl
2. Frank Ocean – Nikes
3. Diiv – Loose Ends
4. Moonface – The Nightclub Artiste
5. Weezer – Endless Bummer
6. Cullen Omori – Hey Girl
7. Angel Olsen – Shut Up Kiss Me
8. Bat For Lashes – Sunday Love
9. Niki and the Dove – Ode To Dance Floor
10. The Claypool Lennon Delirium – Captain Lariat
11. Pinegrove – Aphasia
12. Anderson Paak – Come Down
13. Flume – Never Be Like You
14. Of Montreal – It’s Different For Girls
15. Margaret Glaspy – Anthony
16. Cat’s Eyes – Chameleon Queen
17. The Range – Florida
18. Emma Pollock – Intermission
19. Edward Sharpe ja The Magnetic Zeros – Wake Up The Sun
20. Kevin Morby - Water
Augustikuu oli suhtkoht tihe kuu, kus kommenteerisin esialgu silmad krõllis öösiti olümpial tõstmist, siis tegin natuke tööd, siis saatsin kõik pikalt ja läksin puhkusele. Lisaks kolisin uude korterisse, kus ma saan olla kõigest kaks kuud, lisaks käisin pidevalt raadios proovisaadetel ja tekitasin eraelus paugupealt väga keerulisi situatsioone, kuna pikka aega oli võimalik öelda, et „õu, ma elan onju enda lapse emaga koos ja siis mul pole aega“, aga nüüd on koguaeg „a mis sa täna teed?“, „ah, nagunii on keegi teine sul seal!?“. Raske elu. Uut muusikat kuulis seetõttu vähe, aga mõned asjad ikka.
Mitski küttis muidugi mitmendat kuud jutti end essaks, aga selle kuu parim lugu tuli Frank Oceanilt ja kolmikteos „Nikes“. Üldse on kogu plaat priima, aga augustiga ükski teine lugu end tabelisse veel ei toonud.
Moonface ei ole eriline kriitikute lemmik ja antud lugu on üsna selline tavaline pubirokk, aga kui ikkagi on tüüp kunagi olnud Wolf Parades või Sunset Rubdownilt, siis saab ka minult propsi. Umbes sama käib ka Cullen Omori kohta, mis on ka üllatavalt kõrgel.
Captain Lariat on laul Sean Lennoni ja Les Claypooli koostööst. Teatraalne art rock, soovitan.
Pinegrove’i stiiliks on wikipedia andmas emo, aga muidu on täiesti tavaline kidrarokk.
Flume omakorda on briti DJ, kes on võtnud miskisse lauljatari ja kui sulle meeldib Jessie Ware ja muu selline briti naisvokaaliga muusika, siis see kõlbab kohe kindlasti.
Kantrimaailmast lendas majja Margaret Glaspy lauluga Anthony. Ilmselt võib mcnamarat veidi kõnetada, teised ei peaks väga süvenema.
2. Frank Ocean – Nikes
3. Diiv – Loose Ends
4. Moonface – The Nightclub Artiste
5. Weezer – Endless Bummer
6. Cullen Omori – Hey Girl
7. Angel Olsen – Shut Up Kiss Me
8. Bat For Lashes – Sunday Love
9. Niki and the Dove – Ode To Dance Floor
10. The Claypool Lennon Delirium – Captain Lariat
11. Pinegrove – Aphasia
12. Anderson Paak – Come Down
13. Flume – Never Be Like You
14. Of Montreal – It’s Different For Girls
15. Margaret Glaspy – Anthony
16. Cat’s Eyes – Chameleon Queen
17. The Range – Florida
18. Emma Pollock – Intermission
19. Edward Sharpe ja The Magnetic Zeros – Wake Up The Sun
20. Kevin Morby - Water
Augustikuu oli suhtkoht tihe kuu, kus kommenteerisin esialgu silmad krõllis öösiti olümpial tõstmist, siis tegin natuke tööd, siis saatsin kõik pikalt ja läksin puhkusele. Lisaks kolisin uude korterisse, kus ma saan olla kõigest kaks kuud, lisaks käisin pidevalt raadios proovisaadetel ja tekitasin eraelus paugupealt väga keerulisi situatsioone, kuna pikka aega oli võimalik öelda, et „õu, ma elan onju enda lapse emaga koos ja siis mul pole aega“, aga nüüd on koguaeg „a mis sa täna teed?“, „ah, nagunii on keegi teine sul seal!?“. Raske elu. Uut muusikat kuulis seetõttu vähe, aga mõned asjad ikka.
Mitski küttis muidugi mitmendat kuud jutti end essaks, aga selle kuu parim lugu tuli Frank Oceanilt ja kolmikteos „Nikes“. Üldse on kogu plaat priima, aga augustiga ükski teine lugu end tabelisse veel ei toonud.
Moonface ei ole eriline kriitikute lemmik ja antud lugu on üsna selline tavaline pubirokk, aga kui ikkagi on tüüp kunagi olnud Wolf Parades või Sunset Rubdownilt, siis saab ka minult propsi. Umbes sama käib ka Cullen Omori kohta, mis on ka üllatavalt kõrgel.
Captain Lariat on laul Sean Lennoni ja Les Claypooli koostööst. Teatraalne art rock, soovitan.
Pinegrove’i stiiliks on wikipedia andmas emo, aga muidu on täiesti tavaline kidrarokk.
Flume omakorda on briti DJ, kes on võtnud miskisse lauljatari ja kui sulle meeldib Jessie Ware ja muu selline briti naisvokaaliga muusika, siis see kõlbab kohe kindlasti.
Kantrimaailmast lendas majja Margaret Glaspy lauluga Anthony. Ilmselt võib mcnamarat veidi kõnetada, teised ei peaks väga süvenema.
Kommentaar