Algselt postitas El President
Vaata postitust
Küsimus on aga siiski teatud profiilide koormuses + tööaja jaotuses. Fakt on, et see koormus langeb teatud väljaõpet ja oskust omavatele õdedele. Samas on nendel teatava väljaõppega inimestel koormus (siseerialad näiteks) juba pandeemiaväliselt keskmisest oluliselt kõrgem.
Distantsilt on õigustatud küsimus, et... justkui päris pikk aeg on möödunud, võiks ju teistele seda väljaõpet pakkuda? Tõepoolest - aasta/pooleteisega oleks see kenasti võimalik. Ainult, et siin tekib teatav logistiline probleem. Kasvõi näiteks see, et sul ei ole sellist ajalist ressurssi võtta, sest n.ö. eriolukorra välistel aegadel on tulnud oma tavapärast (ehk seda, mida tehti 2020. aastale eelnevalt) teha võimendatud tempos - näiteks oldi 2020. aastal juunikuuks plaanidest oluliselt maas ning aasta teise poolega tehti see järgi (ehk siis aasta teise poolde jagus rohkem tööd kui tavapäraselt jagub). Talvel-kevadel 2021. a tuli juba uus pandeemia. Ja siis tuli suvi... Ma arvan, et igal meditsiinitöötajal pärast sellist aastat on õigustatud ootus teatavale puhkusele, enne kui nüüd sügisel uuesti läheb tralliks.
Mis on muutunud? Muutunud on see, et seda kõike tehtigi varasemalt sellepärast, et... eriala on selline ning kuskil IRO-des või EMO-des ma arvan, et oli omajagu arste näiteks, kellel reaalselt silmad läksid särama, sest just see on nende teema ja väljaõpe, mitte mingi kõhukelmepõletikuga alkoholi kuritarvitava inimese ravimine või perearstikeskuste pädevusse kuuluva tegevuse teostamine a la vererõhu mõõtmine. Aga see tuhh on mõnevõrra otsas. Mis inimlikult on arusaadav, sest noh, laupäeval minnakse Tõnis Mäe juhtimisel ennast jälle vabaks laulma.
Leave a comment: