Film

[Rohtaed]

Detsembrikuu põhiteemaks olid Prantsusmaa filmitükid.

Mitmesugust

Killer's Kiss (1955, Stanley Kubrick) 6/10 - Kubricku üks esimesi teoseid. Igav ei hakka, aga ei midagi enamat.
Indrek (1976, Mikk Mikiver) 7/10 - raamat on parem, selles ei ole küsimustki. Aga Mikiveri teos ei üritagi sellest kõrgemale pürgida, pigem on tegemist tagasihoidliku austusavaldusega Tammsaare "Indrekule", millele viitab ehk ka see, et raamatut mitte lugenu vaevalt suudaks midagi arusaadavat filmist välja lugeda. Ja Jüri Järveti näol oli tegemist tõepoolest suurepärase näitlejaga, ka mustvalgelt on väga hästi tunda neid tema erilisi silmi, loomulikult ka erilist häält.
The Manchurian Candidate (1962, John Frankenheimer) 6/10 - ei kõnetanud.
Serpico (1973, Sidney Lumet) 6/10 - Lumet oli kahtlemata väga võimekas ja tähtis režissöör, aga tema ja Pacino koostöös tasub esmajärgus ära vaadata A Dog Day Afternoon.
Secrets & Lies (1996, Mike Leigh) 6/10 - Kuldne Palmioks. Dramaatiline ja tundeküllane inimsuhetel põhinev filmitükk. Inimsuhete näitamine võib aga küündida vaid kuni teatud tasemeni – nii see Leigh' teos mind eriti ei puudutanudki, sest inimesi ja nendevahelisi suhteid on juba küllalt kinoekraanil näidatud, ja lõpuks need vaid jäävadki korduma. Iseasi, kui oleks nende suhete taga mingi tagamõte või kui neid veidi tagasihoidlikumalt, kõrvaltvaataja vaatevinklist oleks näidatud – Leigh' eesmärk antud filmi puhul on aga liigagi läbiloetav.
Anskitket (1958, Ingmar Bergman) 8/10 - lummav.
Steamboat Bill, Jr. (1928, Charles Reisner ja Buster Keaton) 6/10 - meelelahutus, ei enamat.
La double vie de Véronique (1991, Krzysztof Kieslowski) 8/10 - ilu, mõtteid ja kõhedust. Ka dekaloogi peaks millalgi ette võtma.
Soy Cuba (1964, Mikhail Kalazatov) 8/10 - kommunistlik propagandafilm, aga täiesti meisterlik kaameratöö ning Kuuba olemust hõlmab küllap samuti hästi. Ja ka muidu on tegemist ikka suhteliselt geniaalse filmitükiga. Soy Cuba . . .

Prantsusmaa

La religieuse (1966, Jacques Rivette) 7/10 - nunnaelu 18. sajandil, kusjuures on vihjatud ka homoseksuaalsusele.
Les bonnes femmes (1960, Claude Chabrol) 6/10 - eesti keelde tõlgituna oleks ehk – "Mutid"? Jälgitakse alama kihi mõnevõrra labaste naiste käekäiku.
De battre mon coeur s'est arrêté 6/10 (2005, Jacques Audiard) - silmapaistev, seda kindlasti. Väärib vaatamist.

Truffaut
L'histoire d'Adèle H. (1975) 7/10 - ajalugu.
Jules et Jim (1962) 8/10 - film puhtast armastusest, mis kiirgab ekraanil esimest kaadrist viimaseni.

Godard
Pierrot le fou (1965) 7/10 - milleni võib viia armastus?
À bout de souffle (1960) 7/10 - jump cut'i esmakordne edukas kasutamine.
Le mépris (1963) 7/10 - avastseen Bardot' palja tagumikuga on väga tuntud.
Masculin féminin (1966) 8/10 - hõlmab suurepäraselt noorust ja noori ning noorusega kaasnevat pidevat kõhklust. Film keelustati omal ajal alla 18-aastastele vaatajatele, mistõttu oli Godard, kelle sõnul oli film just nimelt noortele mõeldud, pettunud.

Resnais
Mon oncle d'Amérique (1980) - populaarteaduslik pooleldi mängufilmi vormis tehtud teos, mis tutvustab professor Henri Laborit maailmavaadet.
L'année dernière à Marienbad (1961) - leiab üllatavalt palju sarnasusi Ristikivi "Hingede ööga".


Soy Cuba


Jules et Jim

[Mustang]

Mõnuagent
Kuldgloobused on ju mingi pressi pask ja pole enam ammu tõsiselt võetavad. Kunagi anti Turistile 3 nommi sealhulgas parim mees ja naispeaosad. Film oli täiesti jura.

[marv3llous]

'Atomic Blonde' oli vist eelmise aasta kõige igavam film. Tõeline piin oli ära istuda see 2h. Siis vaatasin, et 'John Wicki' producer on lavastajaks. Selge. Loodan, et sellest trendist mingit suuremat hullust ei arene, sest fastandfurious crowd on omaarust arthouse'i leidmas neid vaadates.

[Mõnuagent 007]

Pühadeperioodil veetsin aega enamasti filmidega. Kasutasin halvasti ära korraks enda valdusesse saadud torrentiga arvuti, haarasin rottentomatoese tabeli eelmise aasta parimatest ette ja nii tulid vaatamisele:

a. mother! - eika teatas, et tegu on pmst aasta parima filmiga, mistõttu ma ilmselt forsseerisin ootused üle. Mul on üldse mingi blokeering filmidega, mille piibliviited liiga kergelt kätte tulevad ja siin sain ma sellest allegooriast liiga kiirelt aru (õppetund: ära loe arvustusi). Muidu meeldiv film ja Jennifer Lawrence näitas rindu. Sort of. Film, mille jooksul lähed mitu korda närvi ja kui läbi saab, siis on tunne, nagu oleks poolmaratoni jooksnud.
4/5

b. Okja - selgus, et see film on ka netflixis olemas. Väga anti-kapitalism, anti-establishment ja veidi seetõttu naiivne, kuid seda ma pean küll tunnistama, et väga-väga mõjuv film. Lühikokkuvõttes film, kuidas hakatakse suuri ja armsaid sigu lihaks tootma, aga suur ja armas siga on suur ja armas sõber. Ilmselt teeb see film rohkem veganliikumisele kasu, kui tavapäraselt hüsteerilised pro-häälikud.
4/5

c. The Greatest Showman - seda käisin kinos vaatamas. Ja, t*ra, ma läksin nii närvi. Kirjutasin sellest FB-sse niimoodi:
ÕUDNE VABANEMINE: käisin vaatamas filmi "The Greatest Showman". Rotten Tomatoes andis üsna vastakaid signaale, kui filmi hinnati umbes 50% peale. Kus üks pool kiidab taevani, teine pool ütleb, et tegu on uskumatu lollusega, mis on siiski ilusti tehtud. Aga, noh, film kandideerib ikka kuldgloobusele ja äkki siis on okei.
Noh, kui algas esimene laul, siis ma tundsin jubedat valu. Jackman oskab ju laulda kenasti, aga see muusika ja koreograafia, see oli miskit sellist, kui kokku saaks Eurovisioni keskmised laulud, "Frozen" ja muu säärane printsessimuusika, top40 ballaadid ja mingi nõme film, mida ma kunagi LuxExpressi bussis vaatama jäin. Või, noh, seda vaatas minu kõrval istunud neiu, aga see oli nii silmakriipivalt kole, et jäi silm peale. Seal tantsisid stereotüüpsed noortefilmlased ja kiibiti smaili ja kallistati. Kõige ees oli pidevalt lärmakas ja enda üle uhke suuremat kasvu neiu.
Ja nii ma siis kogu selle Showmani ajal mõtlesin, et mis kuradi film see oli. Showman ise läks järjest jubedamaks, laulud olid erakordselt ilged ja kõik oli nii imeliselt rumal, aga siiski hästi tehtud.
Ja nii ma mõtlesin pikalt-pikalt, et mis film see LuxExpressis nähtu oli. Peast käis läbi High School Musical, aga polnud see. Guugeldasin HSMiga sarnaseid filme ja ikka ei andnud vastust.
Mõtlesin FB-st abi küsida, tegin paar kalamarjaleiba ja hakkasin arvutit kätte võtma, kui korraga plahvatas - Pitch Perfect!
Ühesõnaga see Showmani film oli üks ilgem piin. Kui te pole 5-12 aastane noor tüdruk, siis ärge seda vaatama minge. Ma pole terve aasta jooksul ühegi filmi ajal nii piinelnud (okei, äkki see Tom Hanksi ja Emma Watsoniga Ring, aga ainult võib-olla).

Ja kuna üks inimene kirjutas FB-sse, et küll oli tore film, siis jätkasin:

Ehk mis oli selles filmis valesti:
- tegu polnudki justkui filmiga, vaid järjestikuste muusikavideotega.
- oleks siis lauludel mingit iseloomu olnud, aga need olid justkui suurte plaadibosside kabinettides välja mõeldud "hitid" ehk lood kasutasid vana Disney printsessiballaad kohtub tänapäevaste popmuusikanippidega.
- tantsunumbrid näevad välja, nagu oleksid kõik osavõtjad vähemalt suhkru- kui mitte teise valge pulbri laksu all. Eriti jäi sellega silma habemega naine. Aga ka teised. Justnagu Pitch Perfect. Oleks neile veel cheerleaderi kostüümid ja need karvapallid ka kätte pannud, siis oleks eriti hea olnud.
- oleks siis muusikavideode vahel mingit sisu olnud. Ei olnud. Sisuliselt olid sama dramaatilised olukorralahendused, kui 50 hallimas varjundis. Noh, seal oli jama, tuli mees ja ütles, et ära ole jama ja jama ei olnud enam. Seekord olid järgmised olukorralahendused:
* mees on vaene - näeb niisama lambist, et, näe, friigid.
* friik on 20 aastat olnud peidus, tuleb Jackman ja ütleb, et pane kindralirüü selga ja kõik on okei. Ongi okei!
* maja põleb maha, aga kohe on leitud mees, kes on uljalt raha kogunud!
* mees läheb ülbeks, käib ja laulab naisele rannal, vabandab kohe friikide ees. Kõik kallistavad. Nagu teletupsudes!
* kõik teised on rassistid ja sallimatud, aga peategelased on kõigiti ideaalsed diversity-tegelased (see pole kriitika mitmekesisuse suunas, aga kohati on see eriti naiivseks muutunud. A'la, et teeme filmi koopainimestest, aga siis on peategelane meessoost feminist, kes räägib demokraatiast ja inimõigustest).
- muidugi peab viskama tüüpilise kinda kriitikutele, kes on lihtsalt kurjad lollid ja ei saa aru, mil inimesed naudivad. Umbes sama retoorikat kasutavad DC koomiksifännid ehk "mine ja vaata film ära, ära kuula kriitikuid". Inimesed käivad, kehitavad õlgu, produtsendid käperdavad samal ajal rahahunnikute otsas näitlejannasid ja plaanivad uut filmi, mille kohta ka öelda, et kriitikud ei saa aru, mine vaata ise!
- ja muidugi ajalooline taust ka. Peategelase ajalooline kuju tegi tsirkuse, kui tema lapsed olid vähemalt 25-aastased. Naine suri tal kohe pärast tsirkuse avamist ära. Enne seda oli ta juba rikas ja mõjukas inimene. Aga, noh, see pole nii oluline. Esimesed punktid häirisid eriti. Eriti see, et need kuradi laulud olid nii kuradi tüütud, et valus hakkas. Hugh Jackmanist hakkas ka ausalt öelda päris kahju.

Hinne: 1,5/5

d. Mudbound - see film oli ka Netflixis. Kuri film koledast Mississippist, kus kõik on rassistid või joodikud või lihtsalt kurjad. Mississippist on tehtud varemgi ajalooliselt mõjusaid rassismifilme, aga see on üks viimase aja mõjusamaid.
4/5

e. I'm Not Your Negro - dokumentaalfilm ühe mustanahaliste liikumise oluilsema tegija märkmetest, mida loeb ette Kuu-Uurija häälega Samuel L. Jackson. Selle filmi ajal sain aru, et olen kaasvalgena kõiges süüdi ja üleüldse. Tegelikult hästi tehtud, aga see pole film eestlasele. No sorry, ei ole.
Hinne 2,5/5

f. Call Me By Your Name - see film hakkab oskareid võtma. Ma luban. Noor juudipoiss elab Itaalias, külla tuleb isa töökaaslane, kes on veidi vanem noormees. Juudipoiss paugutab neidusid, aga armub sellesse vanemasse noormehesse. Noh, kohati läheb vapsee brokebackiks kätte, aga tegelikult on tehtud ilus film esimesest armastusest ja sellega kaasnevast ebakindlusest. Muidu oli kohati liiga pikk ja kui poleks filmi lõpp olnud selline, siis oleks saanud punkti vähem.
Hinne 4,5/5

g. Logan Lucky - indifilm sellest, kuidas veidi äbarikud tegelased üritavad suurt raharöövi teha. Adam Driver (see pussy starwarsist) teeb maruhea rolli ühekäelise Iraagi veteranina, lisaks on filmis ka Daniel Craig, kes näeb vapsee HPBaxxter välja. Muidu üsna rahulik film, aga kui röövi ajal kogemata pump valepidi tööle pannakse, siis sünnib selle filmiaasta kõige naljakam stseen.
Hinne 3,5/5

h. It - oi, seda filmi olin ma siiani meelega vaatamata jätnud, kuna pole eriline õudukafänn, aga see oli jummala sigalahe! Natuke liiga palju ehmatuskohti, aga täpselt selline Stand By Me kohtub Stranger Thingsiga vaib, mis mulle üsna meeldib. Kiidan.
4,5/5

i. Atomic Blonde - ei klikkinud. Peaosaline oli ju tore ja kena. Kõik oli justkui lahe, aga ikkagi külm äktsion. Samas korralik äktsion.
3/5

j. Big Sick - nummi film mitte esimese ringi noortest armunutest, kus põrkuvad kultuurid ja on kõik muudmoodi viltu. Ehk pakistani päritoolu noormees üritab teha stand-upi, aga väga ei õnnestu. Leiab neiu, kes temaga mürgeldada tahab, aga siis lähevad ikka lahku, kuna pakistanipoisi vanemad tahavad teda ikkagi korraliku pakistani naisega paaritada. Siis jääb neiu haigeks ja nii üritab noormees enda kohta leida. Armas indi-film. Võtab ka ilmselt mingeid nominatsioone.
4/5

[Saver]

Pohmaka film on selline ü-kategooria film, mida terve peaga pole võimalik vaadata.

Sel juhul on sul õigus.

[Daz Booob]

Pohmaka film on selline ü-kategooria film, mida terve peaga pole võimalik vaadata.

[Saver]

Bright on üks hea pohmaka film. Sobib pühadega hästi kokku.

Ära trolli! See film ei kõlba isegi nuusutada.

[Daz Booob]

Bright on üks hea pohmaka film. Sobib pühadega hästi kokku.

[keenjus250]

Movie challenge uueks aastaks

1) 3h pikk film - wall streeti hunt
2) Tummfilm -
3) Disney film - piraadid
4) Mitte eesti/soome/inglise keelne film - Svartur a leik
5) Dokumentaal - before the flood
6) Tõestisündinud lool põhinev film - the founder
7) Superhero film - deadpool
8) Film tantsimisest või laulmisest -
9) Su lemmiknäitlejaga film - pole lemmarit
10) Film, kus peategelane on teenager - Baby driver
11) Film, mille vanus on rohkem kui 15 aastat - lock, stock
12) Film, mis sai inspiratsiooni raamatust -
13) Film mingist loomast - okja
14) Film, mis võitis Oscari aastal 2016 - moonlight
15) Õudukas - it
16) Draama - Lion
17) Thriller - shot caller
18) Film, mille nimi koosneb ühest sõnast - it jne
19) Film, mida sõber soovitas - baby driver
20) Naisrezisööri film - wonder woman
21) Film, mille nimes on number - seven sisters
22) alla 30a rezisööri film -
23) Muusikal -
24) Film, mille sündmused toimuvad su kodulinnas - vehkleja
25) Film jõuludest - Better Watch Out
26) Film, mille nimes on mingi värvus - kui saab värviks nimetada, siis Gold
27) Film, mis tuli välja su sünniaastal -
28) Spordidokumentaal - Race
29) Film emakeeles - Minu näoga onu, sangarid
30) Film, mille tegevus toimub tulevikus - seven sisters
31) Animatsioon -
32) Sõjafilm - Dunkirk
33) Film, kus toimuvad pulmad - Igitee
34) Soome film - Igitee

Kas baby driverit saab lugeda laulmisfilmiks? Mingi film on ka kindlasti raamatust inspi saanud ja režissööre väga ei jälgi, et keegi on alla 30 kah äkki olnud. Muusikali, animatsiooni, tummfilmi ei kavatse vaadata.

[Rudy]

...vajab filmi, kuhu naine viia ja pärast naine liigutatud oleks või tahad poega kinno viia, et ta popkorniõgimise kõrval ka mingit mõtteainet saaks, siis kohe tuleb kinno film Wonder (http://www.forumcinemas.ee/Event/300967), mis on ääretult armas vaatamine.
Jah, kohati melodramaatiline ja sentimentaalne, aga see ei hakka pea kordagi häirima. Ega filmi loos suuri üllatusi ka pole, kui välja jätta ülesehitus, mis pani veidi kulme kergitama.
Ehk peab jälle top10 ümber tegema, rsk.

Töötab!

[2mSööt3mMööda]

See on päris hea film!

http://www.forumcinemas.ee/Event/301376/

[Mõnuagent 007]

Kuidas sul on nii palju vabaaega?

No ma olen seal filmis ise ka sees. Seega pidi ära vaatama.

[Sambaz]

Õhtul käisin Artises vaatamas nelja "Eesti lugu", mis uuel aastal ETV-s ka linastuvad. Põhjuseks see, et üks neljast oli lugu Leo Lehepuust ja DJ Heikist, millest saab, noh, ütleme, et üsna hitt. Saal oli kohati kõveras.

Kuidas sul on nii palju vabaaega?

[Mõnuagent 007]

Õhtul käisin Artises vaatamas nelja "Eesti lugu", mis uuel aastal ETV-s ka linastuvad. Põhjuseks see, et üks neljast oli lugu Leo Lehepuust ja DJ Heikist, millest saab, noh, ütleme, et üsna hitt. Saal oli kohati kõveras.

[Mõnuagent 007]

Kui keegi julgeb veel tunnistada, et talle vahepeal meeldivad sentimentaalsed lood (ala Love Actually) või vajab filmi, kuhu naine viia ja pärast naine liigutatud oleks või tahad poega kinno viia, et ta popkorniõgimise kõrval ka mingit mõtteainet saaks, siis kohe tuleb kinno film Wonder (http://www.forumcinemas.ee/Event/300967), mis on ääretult armas vaatamine.
Jah, kohati melodramaatiline ja sentimentaalne, aga see ei hakka pea kordagi häirima. Ega filmi loos suuri üllatusi ka pole, kui välja jätta ülesehitus, mis pani veidi kulme kergitama.
Ehk peab jälle top10 ümber tegema, rsk.