Film

[Marduk]

Jaak Alliku meelest on täpselt vastupidi

Jah, sest Jaak Allik vaatas seda ajaloolase pilguga. Ma valmistasin ennast paar nädalat ette, et eirata ajalool ja fakti vigu

[vaikiv mees]

Käisin ja vaatasin "Death of Stalin" ära. Just nii absurdne võiski asi tegelikult välja näha.

Jaak Alliku meelest on täpselt vastupidi

pole küll pilvede all näinud kuid olen julgen arvata, et nad on võrdväärtuslikud, nii et viljandi vaataja ei kaota midagi. Ja muidugi on kino kommertsettevõte, isegi rohkem kui teater
rõhutan et 4 õde pole kahjuks aega vaatma minna aga suuremat ja mõttetumat jama kui "Stalini surm"vähemalt ühe ajalooharidusega inimese jaoks on raske ette kujutada ja ka naljakas polnud aga nagu teada on ajaloofakt Stalini surm juba aastakümneid üheks minu spetsiaalseks huviväärsuseks
minu jaoks selline absurd mis ei lähtu vähimastki ajaloolisest tõepärast, mis oli nagu teame ju ise täiesti absurdne , polnud üldse naljakas vaid näitas pigem tegijate, vist ameeriklaste, täielikku võhiklikkust vene ehk NL elu absurdsuse mõistmisel Mul oli seda filmi igatahes piinlik vaadata. Miks ta Venemaal keelati on arusaamatu, kuuldavsti oli ajendiks Stalini kolba lahkamine vist sae või kirve abil

[Marduk]

Käisin ja vaatasin "Death of Stalin" ära. Tegelikult juba nädal paar tagasi. Mulle meeldis. Just nii absurdne võiski asi tegelikult välja näha.
Ja see film andis väga "ägeda" pildi Stalinistliku režiimi brutaalsusest. 1,5h oli asi paremini ära presenteeritud, kui väike kuri natsiriik on suutnud seda teha 25 aastaga. Soovitan.

[Mõnuagent 007]

Ma saan aru, et normaalne foorumlane Euroopa filme vaatamas ei käi, aga ma siiski kirjutan siia. Eile vaatasin ära filmi "Puu all", mis on siis Islandi selleaastane Oscari-kandidaat, aga muidugi nad kandidatuuri ei saanud. Lugu on üsna põhjamaaline, kus kõik inimesed on veidi kurvameelsed (üks lahutab, ühed leinavad ilmselt enesetapu teinud kadunud poega, ühed üritavad meeleheitlikult enne "parim enne" kukkumist rasedaks jääda), aga kõige selle keskel on üks kuradi puu, mis varjab ühe perekonna (see, kes rasedaks tahab jääda) päikesevalguse, aga mida teine (kes leinavad) maha raiuda ei taha. Tundub esialgu triviaalse peredraamana, kuid nagu ikka kombeks maailmas, siis piisab pisikesest lükkest, et kõik täiesti käest läheks ja seda mastaapselt käest.
Nagu Islandi filmile kohane, on mehed vaiksed mühkamid, kes pigem räägiksid pilkudega, kui neid faking naisi kukil poleks. Aga faking naised ei ole millegagi rahul ja lõpuks keerabki nende tegevus asja fataalseks.
Filmi on võimalik vaadata mitmel tasandil:
- "nahh, nad ei räägi"-põhjamaise tragöödiana
- "v*ttu, nad ei räägi"-peredraamana
- "fakk, mis toimub"-thrillerina.

Kui toimub perekonna ühinemine koeraga, siis tabas saali üksmeelne naer, kuigi kogu stseen oli überjulm.
Kõiges on lõpuks süüdi hoopis faking kassinärakas.
Ehkki film algab lasketiirus tulistamisega, mis viitaks justkui tšehhovi relva viitele, kuid reaalselt (tuli)relvi ei kasutata. Selle asemel on hangud, mootorsaed, paberinoad ja kruvipüstolid.

Nagu ilgelt musta huumoriga film. Mulle meeldis. Tisse ka nägi.

[hannes10]

Käisin laupäeval kaks korda kinos üle pika aja. Hommikul Cocot vaatamas ja õhtul seda reklaamtahvlite filmi. Olin kuulnud ala raadiost mõlema kohta kiidujuttu. Treilereid polnud vaadanud ega imdbst uurinud. Wow ja Wow. Ilus laupäev oli.

[karl54]

Imdb top 100 sai siis lõpuks ära vaadatud, tuli aasta tagasi mõte, et võiks siis huvi pärast kõik rahva lemmikud üle vaadata, 250 parimat veel mitte, aga esimese 100 näol on algus tehtud.

Mõned filmid mis on minu hinnagul üle hinnatud.

1+1, Intouchables või kuidas seda siin Eestis nimetataksegi. Sellinne ilus film, emotsiooni peale üles ehitatud. Saab nutta ja naerda, aga see on ka kõik. Minu jaoks jääb enamasti selleks väheks.

Päris keskpäraseks filmiks ma seda ei tituleeriks, aga reaalsuses pole tegu millegi erilisega ja selle võib panna isegi lihtsa vaatamise alla.

7/10.

See jutt on veidi kahepalgeline, sest La vita è bella meeldis mulle täiega, mis on samuti täielikult emotsiooni peale ülesehitatud, aga eks sellised ajaloolised lood ja tagakiusamisest tingitud tragöödiad meeldivad mulle veidi rohkem.

Wall-E on visuaalselt suurepärane film, aga ma pole kindel, et tegu on ühe parima animafilmiga, mis eales tehtud. Aga ma siinkohal ei oleks liigselt kriitiline. Mul on väga raske animafilme objektiivselt hinnata. Visuaalne pool kipub mul tagaplaanile jääma ja sisu on pigem esmatähtis. Mistõttu kui me vaatame teisi animafilme top 100. siis Wall-e sisu jäi minu jaoks kuidagi tagasihoidlikuks.

Samas sisu ju oli olemas ja võibolla polnud päris minu maitse järgi.

Samamoodi ei ole ma lelulugude fänn. Mis on jälle sellised lihtsad kõigile meelepärased filmid. Samas see ilmselt ongi animafilmi esmane ülesanne meeldida, nii lastele kui ka täiskasvanule.

Printsess Mononoke, Kimi no na wa. ja jaanimardikate haud olid mulle rohkem meelepärased. Ei tasu unustada ka mu suurt lemmikut - The Lion King. Aga see oli esimene film, mida ma kinos vaatasin ja ma olen liiga fänn, et seda kritiseerida.

Singin' in the Rain on ainuke film sealt, mida ma hindasin madalamalt kui 7. Kriitikutele ja rahvale on see peale läinud, aga muusikal ei suuda mind kuidagi paeluda, kuigi see oli ilmselt parim muusikal mis ma näinud olen (La La Land on erand, ei pea seda klassikaliseks muusikaliks), kohati oli väga meeldiv ja naljakas vaatamine. Ja ma pean seda pigem isiklikuks kiiksuks, et mulle sellised filmid ei meeldi, mitte et see on film, mis ei vääri sellist kõrget tunnustust.

Kindlasti väärib.


1950 ja 1960. aastate filmide vastu pole mul midagi, aga varasematest filmidest olen ennast hoidnud.

Aga tänu top 100 vaatamisele, sain mõned uued filmid oma lemmikute tabelisse.

It's a Wonderful Life (1946), Casablanca (1942) ja M (1931) on kõik filmid mida ma tahaks veel mitu korda vaadata.

Mitu filmi said hindeks 10?

Ristisa ja Ristiisa 2, ma olen fänn ja alati kui ma vaidlen filmide üle, siis tuleb ristiisa sinna vaidlusesse kui näide suurepärasest filmist.

Hea, Paha ja Inetu, sai samuti 10, sarnaselt esimesele kahele on seda filmi mitmeid kordi vaadatud. Leone suutis oma triloogia viimase osa, peale kahte soojendust, suurepäraseks klassikuks vorpida. Ärme endiselt unusta, et esimese osa VARASTAS ta Kurosawalt.

Lendas üle käopesa on üks lemmikfilme ja lemmikraamatuid.

Psycho on 10, ma nagu reaalselt vaatasin seda esimest korda alles paar aastat tagasi ja see on ka põhjus, mis ma täanapäeva õudukaid ei vaata. Perfektne film.

Apocalypse Now on nagu uurimustöö, seda filmi võib 100 korda vaadata ja iga kord mõne uue mõtte leida. Sarnaselt ristiisadele on ta üks minu jaoks hea filmi musternäide.

2001: Kosmoseodüsseia on samuti alati mu lemmikute seas. Aga see on film, mida ma oma sõpradele ei soovita, sest ma tean, et tänapäevast publikut see pigem ei eruta. Suured filmifännid on enamuses selle nagunii ära vaadanud.

[Kaarel]

vaatasin ükspäev Moneyballi - hea ja õpetlik film, mis näitab et ei tasu karjale järgi joosta ja pigem otsida alternatiivseid võimalusi, kuidas elus edukalt edasi liikuda, isegi kui "asjatundjad" sellele vastu seisavad. hiljem muidugi hakkasid teised tiimid Oakland A strateegiat ahvima ja läks laiatarbekaubaks. Niiet kui pesapallist midagi ei jaga, siis väärib isegi vaatamist. Tekitas MLB isu muidugi, aga ligi 2 kuud veel oodata

Jah, väheseid tänapäeva ajastu filme, mida olen paar korda üle vaadanud. Lisaks muidugi korduvalt erinevaid kohti youtubeist. Võib tunduda, et nö niššifilm, aga sobib vaatamiseks ka siis, kui pesapalli kõiki nüansse ei tea. Mitmed teemad seal kohalduvad väga hästi ka muudele spordialadele ja eluvaldkondadele. Väheseid spordifilme, kus õnnestub säilitada õige tasakaal nö hurra-efekti, karakterite arenduse ja story vahel.

[Daz Booob]

See, feministlikus võtmes vändatud kõige kõvem ja pikem porno sissejuhatus, on tõenäoliselt parim halb film, mida olen näinud.

Mõnes üksikus kohas...vaid ühel juhul tabasin end mõttelt, et selle saanuks halvemini lahendada. Tore vaatamine oli.

Kiidusõnad Viaplay suunas, et nad Red Sonja koju tõid.

[cabron]

vaatasin ükspäev Moneyballi - hea ja õpetlik film, mis näitab et ei tasu karjale järgi joosta ja pigem otsida alternatiivseid võimalusi, kuidas elus edukalt edasi liikuda, isegi kui "asjatundjad" sellele vastu seisavad. hiljem muidugi hakkasid teised tiimid Oakland A strateegiat ahvima ja läks laiatarbekaubaks. Niiet kui pesapallist midagi ei jaga, siis väärib isegi vaatamist. Tekitas MLB isu muidugi, aga ligi 2 kuud veel oodata

[Mõnuagent 007]

Vaatasin hommikul enne tööleminekut ära ja ütleme nii, et midagi väga üllatavat ei olnud. Täpselt sarnane "oleme kitsas kosmoselaevas ja juhtub koledaid asju"-skeem. Selline gravity+aliens+mis see venomi eelfilm eelmisel aastal tuli segu. Paar kohta olid veidi spookyd. Esimese filmiga seoti enamvähem kokku ka, kuid nagu ikka, et mida üksikasjalikumalt hakatakse mingit "universumit" tootma, seda igavamaks kogu pott läheb.

[Mõnuagent 007]

Uus Cloverfield toodi mõnevõrra ootamatult Netflixis välja ja seekord oleme isegi meie "valge" maa ehk näeb ka Eestis. Kuna tegu on kosmoselaevas toimuva filmiga, siis võib loota, et on miskit Aliensiga sarnast, mis mulle muidugi meeldiks. Päris mõtlemapanev, et varsti jäävadki kinno ainult lastefilmid, naistekad ja koomuskid.

[Mõnuagent 007]

seletamatutel põhjustel lugesin enne filmi Your Guide to the Three Billboards Backlash ja (tõenäoliselt) seetõttu oli teine pool lame.
kui ma seda arvustust lugesin, siis arvasin, et marvi arvustus ise on ülenäitlemine, aga umbes 20 minutit max läks, et ma oleks samas paadis. kui oleks pidanud trollima seda filmi, siis oleks vastupidiselt öeldnud, et 50cent ja Rita Ora olid filmi parimad (kuigi ausalt olid selleks Rachel ja Forest). igatahes peaks ta imdb hinne olema alla 6.

No sellest saan ma aru (itonya ja billboards) on näited, et Hollywood on hakanud analüüsima unustatud valgeid, kelle peal Trump mängib. Ses suhtes saan ma täiesti aru, miks see mustanahaliste teema on seal jäetud teisejärguliseks. Seega ma ei lähe rassismikaardi peale kaasa. Jah, minu arvates on oskarivalik hetkel (minu jaoks) Call Me By Your Name filmidest, Frances naispeaosalisena, Woody kõrvalosana, Tonya ema naiskõrvalosana. Et mind see rassismikaart veidi häirib. Teadsin ka enne filmi sellest, kuid ikkagi ei häirinud see mind filmi juures, vaid lihtsalt see, et ta jättis ambivalentse lõpu lahti - kuigi põhimõte oli see, et white trashi viha on kanaliseeritud ja seda mitte põhjuste najal (ema oskamatus pere kasvatada ja nende raskused elus - ehk vaesuses emaga koos elamine ja kogu muu värk). See on kerge paradigma muutus filmide sisus. Get Out saaks minult siis parima režii ja parima meespeaosalise samas. Aga, noh, valge Eestist ei teagi midagi...

[Jasper]

seletamatutel põhjustel lugesin enne filmi Your Guide to the Three Billboards Backlash ja (tõenäoliselt) seetõttu oli teine pool lame.

'Southpaw' - Suuremat üleameerikastatud klisheehunnikut ei olnud vist võimalik kokku keevitada.

kui ma seda arvustust lugesin, siis arvasin, et marvi arvustus ise on ülenäitlemine, aga umbes 20 minutit max läks, et ma oleks samas paadis. kui oleks pidanud trollima seda filmi, siis oleks vastupidiselt öeldnud, et 50cent ja Rita Ora olid filmi parimad (kuigi ausalt olid selleks Rachel ja Forest). igatahes peaks ta imdb hinne olema alla 6.

[Mõnuagent 007]

Olen nüüd puhkuse ajal vaadanud kinos ära kolm filmi:

I, Tonya - suurepärased rolliesitused ja parajalt humoorikas. Jättis kogu kolmikust parima mulje.

Kolm reklaamplakatit - natuke jäi närima lõpplahenduse puudumine. Woody Harrelson oli mega, Frances samamoodi. Sam Rockwelli oskarikisaga häirib siiani, et ta jäeti Moonis olnud veel parema rollilahenduse poolest täiesti märkimata. Oli meeletult hea film, aga esimene lause ikkagi.

Hostiles - veidi liiga pikk. Kohati veniv. Aga väga jõuline eepiline vestern. Meeldis, et Meth Damon ei olnud vist esimest korda tema karjääris ilge pätt. Bale tegi väga hea rolli. Rosamund Pike oli selline enamvähem. Ilmselt üks suurima laipade arvuga vestern, mis hooga meelde tuleb.

Kõik kolm olid head filmid, tho.

[Kenny's Heroes]

Dunkirk...häbiväärne episood briti-prantsuse sõjaajaloos, lisaks näidati ekraanil liiga palju ootamist, pinge kukkus kolinal, kui selgus et sakslased niisama vahepeal hirmutavad ja aktiivselt nottima ei asu. Nolan oleks võinud valida mõne palju krõbedama episoodi teisest maailmasõjast. Aga no Nolan paneb ju Batmani ja Denti jahtima korraga Maggie Gyllenhaali, mis sealt muud ikka tahta

Häbiväärne? Minu meelest üks põnevamaid ja olulisimaid hetki teises ilmasõjas ja igati vääriv filmile, kaua sa ikka neid 'meeriklaste sangarite rannal hukkumisi või venkude stalingrade vaatad.
Pinge oli pidevalt üleval, kui sa just ei tulnud actionit vaatama - see oligi tõetruu, et päriselus ju ka sakslased panid piduri peale poliitilistel põhjustel.