õlle joomine

[atleticomadrid]

Vormsi Linalakk on nisuõlle kohta liialt gaasine mo meelest.
Maisels Weisse vaat, et täius.

[Shparkz]

Jaapani käsitööõlu jõuab Eesti vahendaja kaudu Euroopasse

https://etv.err.ee/v/elusaated/kapital/videod/e73a5ccf-5907-4a9d-8429-bc149433a827/jaapani-kasitooolu-jouab-eesti-vahendaja-kaudu-euroopasse

[Marduk]

Soovitan tõsiselt Bauska mõdusid: Porteris un Veseliba (tõlkes: tervis). Need ei maitse üldsegi nii, nagu meie suhkrus leotatud kali, vaid lihtsalt suurepäraselt. Eriti hea hommikuti. Iga kord, kui Valgas mängul käin, hüppan üle piiri ja ostan kilekotitäite Veselibat ja Užavast/Valmiermuižat.

Need on alkoholivabad, lastele ka väga meeldivad.

Tegu ei ole mõdu/kalja vaid linnasejoogiga (iesala-linnas, džeriens-jook). Kääritamise protsess puudub. Ma ei imesta, et lastele need maitsevad. Nii läägelt magusad asjad peavadki neile peale minema

Zala Bise- lühidalt on Riias 2 kohta mis on must visit, Alus Celle (Baznicas iela) ja BeerFox (Stabu iela 59). Esimeses on kraanid olemas ja heal päeval tuleb vaadist. Järgmised kohad kuhu ma vaataksin oleks S.Brevinga (Trigonu iela), Trigotava Valmiermuiza pood (Briana iela). Kui aga Riiga päris sisse sõita ei taha, siis kohe enne sisenemist on selline pood nagu Alus Tirgus (apuzes iela 34) selle suure mööblimaja taga (sõidad nende parklast läbi kuni lõppu, seal on mingi väike tee, sellest üle järgmisesse hoovi).

[Kalp]

Suured tänud.Marduk!Enam põhjalikumalt pole võimalik!Kus seda Malduguns(Zala Bise) vaadikat leida võiks?

[Marduk]

Läti õlleturg on lihtsakoelisem, kui Eesti oma. Ma ei tea täpselt, kas asi on kinni seadustes või põhimõtetes, aga sellist mustlaste buumi Lätis ei ole tekkinud. Kui midagi tehakse siis oma õlletehas, suur või väike, oma raha eest või sugardaddy rahaprojekt vahet pole. Turgu domineerivad korporatsiooni tehased: Cesu (Olvi) ehk A. Le Coq, Aldaris (Carlsberg) ehk Saku ja Cido Grupa (Royal Unibrew). Kui jätta välja üksikud hooajatooted (ntx jõuluporterid) siis enamus nende kraamist on samal tasemel mis Eesti variandid. Royal Unibrew'l küll Eestis oma tehast ei ole, kuid tuntuim kaubamärk siin on Meistrite Gild (saate aimdust). Cesu-Coq ja Aldaris-Saku suhted on nii keerulised, et rohkem kui vahest juhtub nii, et mõni partii Eesti uhkust ntx Coq Premiumi on pruulitud hoopiski Cesises ja vastupidi. Sama kehtib ka teiste toodete kohta. Kuna Carlsberg on Aldarise tehase ümber kohandanud lokaalse (Baltikum+Valgevene+Ukraina) turule mõeldud kräfti brändidele siis enamus Aldarise enese uhkust pruulitakse hoopiski Eestis, Valgevenes või Ukrainas. Ntx uued "Humal ja Oder" IPA ja Dark Lager on tehtud Aldarises, kuid Aldarise juubeliõlled (täitus 165a) Sakus. Nende maitse siis on nagu on.

Peale suuri tuleb "laia" sortimendiga paras ports keskmike. Enamus neist on alguse saanud sovieti kolhoosidest. Siia kuuluvad, Bauska, Tervete, Barlis, Kraslavas, Piebalgas, Brengulu/Abavas, Rezeknes, Uzavas, Bruveris. Kõik toodavad vähemalt 2 laager tüüpi õlut- Gaišas/hele ja Tumšais/tume. Juba eelpool mainitud Uzavasele ja Tervetele paistab silma ka Piebalgas. Tase ja kättesaadavus on ühtlane. Saab osta nii poest kui kõrtsudest. Siin oskan ma öelda vaid seda, et klassikaline värske läti laager on väga hea. Tuntavalt linnaseline/leivane(kringline), magusapoolne, kergelt piimase tektsuuriga millele humalad annavad sellist värske heina või kerge muru maitse manu. See kas ja kuidas selline asi kellelgi peale läheb on nende enda otsustada.

Kolmandana tulevad taasiseseisvumise järgsed ettevõtted. Nende seast on teistest peajagu üle Valmiermuiza. Tõsi au tuleb anda ka Iglezeem/Ilguciema'le, kes peamiselt toodab kalja(jooki) ja mõdu (Eestis Tanheiseri ja Medowucha). Valmiermuiza toodab nö edasiarendatud gaišais ja tumšaist ning lisaks ei karda nad ka eksperimenteerida. Peale neid oli tükk aega tühi maa kuni tuli uus laine nö kräfti revolutsionääre. Siin julgen ma käe südamele panna ja öelda, et 90% nendest jäävad isegi kõige kehvemale eesti kodupruulijale sajaga alla. Kui teile meeldib plastiku maitseline hapu pärmileotis siis ma ei mõista teid hukka, aga tänapäeval nii õlut ei tehta. Kuid kogu selle kamba seast tõusevad esile kaks nime: Labietis ja Malduguns.
Labietis omab ka omanimelist pubi ja õigupoolest seal kogu maagia juhtubki. Pruulmeister on pikaajaline kodupruulija, kes ei karda kasutada ja eksperimenteerida vanade traditsiooniliste retseptidega. Köömne õlu, õlu aniisiga, sookail, sõnajalad? Pole probleemi. Nimeta vaid see traditsiooniline kohalik taim mida on sajandeid enne humalat kasutatud ja nad proovivad. Kvaliteet oli alguses kõikuv, kuid on läbi aastate järjest stabiilsemaks muutunud. Neid õllesid maitstes olge valmis, et need ei maitse nii nagu te harjunud olete.
Malduguns on asutatud 2 noore kuti poolt, kellest üks vist käib veel ülikoolis. Võtsid vanematelt ja sõpradelt laenu ja tegid õlletehase. Lihtne. Kui ma ennist tegin maha 90% Läti uutest microdest, siis nende puhul tõstan ma käed ülesse ja ütlen, et nad on Baltikumi parimad humala käsitlejad. Oi kuidas ma tahaks, et Eesti omad teeksid Baltikumi parimaid humalaõllesid, aga ei saa. See kuidas nad tunnetavad mis kogus on paras ja kuidas maitsed omavahel sobituvad on lihtsalt ekstraklass. Ei grammigi rohkem ei grammigi vähem. Nende humalaseeria õlled Zala Bise- vaadist lihtsalt fantastiline. Ja hea uudis on see, et iga pruuliga muutuvad nad järjest paremaks. Ja ühtlasi ka rohkem kätte saadavamaks.

[kampsun]

Rohkem pidasingi silmas seda, et tehnika ja kõik olemas.

[Kalp]

Tänud!Parempoolset olen proovinud(mekki ei mäleta),aga originaali ostan järgmisel korral kindlasti.Viimaste ostudena tulid veel meelde "Latgale","Rezeknes Bryuvers" ja "Dinaburg".Kaks esimest olid küll joodavad.

[Kalp]

Oleksin Sulle Marduk tänulik,kui leiaksid aega paari kokkuvõtva sõnaga kirjeldada Läti õllemaastikul toimuvat ja midagi ka soovitada.Lätis käies kulub kaupluste õlleriiulite vahel omajagu aega,aga midagi väga põnevat pole osanud kaasa osta.Vast kõige enam meeldivad hele "Valmiermuiža" ja "Užavas".Käsitööõlled pole silma jäänud,küll on masstootjate poolt pakutud valik tunduvalt laiem,kui meil.

[Marduk]

Kuidas Sa seda kõike tead, s.t. millega ise tegeled või millise ettevõttega seotud oled?

Õlu on mu hobi. Kui Osila poiss võib sulle ette vuristada 2000 aasta OM naiste kuulitõuke vms tulemused kuni 24nda kohani, siis ilmselt võin ma sarnast teha koduse (ja natukene Lätit- Leedut ka) õllemaastikuga.

Haapsalus on selline ettevõtmine https://www.facebook.com/hopsolu/timeline

Hopsolu sai ka mainitud. Aga nad on minu jaoks selline turismiprojekt. Suvel on hea turistidele midagi "kohalikku" müüa. Erilisi ootuseid nende suhtes ei ole.

Moe ka nüüdseks enda tehas olemas. 2500l

Moe (Muddis) tehas ei ole veel minu info kohaselt avatud. Küll, aga ollakse seadistamisega valmis saamas ja kohe kohe... Või on sul mulle värskemaid uudiseid ?

Pärnus toimetavad Pernau ja Rotiküla pruulimeistrid,kelle tegemistest on pikemalt juttu 8.oktoobri Pärnu Postimehes.Artikkel on digilehes täiesti kättesaadav.

Nemad on hobipruulid, aga kuuldavasti pidavat ka midagi suuremat ette valmistama. Hobipruulidel ma üritan natukene silma peal hoida. Need kes on head nende nimi hakkab levima ja siis tasub ehk ka proovida. Näiteks Pernau "Valgus Pimeduses" vms oli täitsa tip-top asi. Aga parim asi mis viimasel ajal Pärnumaalt (või üldse Eesti hobipruulidelt) on minu kätte jõudnud oli Sulu "Suitsuporter". Fantastiline kraam!

[Kalp]

Pärnus toimetavad Pernau ja Rotiküla pruulimeistrid,kelle tegemistest on pikemalt juttu 8.oktoobri Pärnu Postimehes.Artikkel on digilehes täiesti kättesaadav.

[kampsun]

Moe ka nüüdseks enda tehas olemas. 2500l

[orbitaaljaam]

Tegevus ei ole piirdunud ainult Tallinna/Tartuga vaid on hõlmanud ka teisi regioone. Suurtest regioonidest on hetkel kõrvale jäänud Pärnu/Läänemaa, kuid kui kuulujutud osutuvad tõeks on ka sealt varsti midagi oodata.

Haapsalus on selline ettevõtmine https://www.facebook.com/hopsolu/timeline

[Marduk]

Paar nädalat tagasi väisas Eestit üks tuntud õlle kirjanik- Tim Webb. Üks "World Atlas of Beer" autoritest. Et me nina väga püsti ei ajaks siis tegelikult oli Eesti üks riikidest lisaks Soomele, Lätile ja Leedule mida ta külastas. Viimati käis ta siin 4-5 aastat tagasi ja siis ei olnud raamatusse eriti midagi kirja panna. Noh Saku Tume sai natukene kiita, aga kokku kaeti Eesti ära 0,5 leheküljega. Ja nüüd egolaks Eesti pruulijatele, uude raamatusse lubati meile 4 lehekülge!!! Selline on olnud areng viimase 4-5 aasta jooksul!
Selleks, et natukene aimu saada palus Tim mul koostada lühikese kokkuvõtte mis tegelikult toimub. Tegin talle väikse spikri. Ja miks mitte seda ka siin jagada, et ka teised teaksid mis tegelikult Premiumi/Originaali/2L PET pudelite taguses maailmas toimub.

Esiteks jaotasin ma pruulijad ära 3 kategooriasse. Vanad, uued ja mustlased. Pilt mis välja joonistus oli järgmine.
Vanad:
A. Le Coq (Olvi)- esimesed sammud alternatiivõllede turule tulla on tehtud
AS Karme- 49% aktsiatest A. Le Coq omanduses, lähiajal ilmselt tehas suletakse ja jääb alles ainult bränd
Beer House - pole midagi muutunud
Pihtla õlleköök- üle 25 aasta tuldi juubeli puhuks turule uute õlledega, muidu suhteliselt muutumatu
Saku Õlletehas (Carlsberg)- Carlsberg on juba ammu turgu solkimas, Saku/Aldarise poolt "Uba ja Humal" seeria
Sillamäe Õlletehas- kahjuks kaduv pilt Tallinna/Eesti pubides, aga kuna 90% läheb ekspordiks siis loodetavasti ei kao täitsa pildist
Viru Õlu (Harboe)- on teinud 2-3 tugevat sammu ekslusiivsete õllede turule tulla. Esiteks GB seeria (koos Taani turuga), 69°N Isfjord/Grønland Ice Cap seeria (peamiselt Taani turule) ja Gourmet seeria (puhtalt Eesti turule).

Kokkuvõttes: korporatsioonidesse kuuluvad 3 suurt teevad seda mida peakorteris kästakse. Beer House on suhteliselt kindel, teised peavad võitlema, et ellu jääda.

Uued:
Genika Õllemeistrid- esimesed kes pakkusid võimalust pruulida hobipruulijatele oma õlut suures mahus. Teevad seda siiani. Probleeme kvaliteediga, kuid hind on odav.
Lehe Pruulikoda- Üks esimesest neljas alustajast. Tänu mahedatele maitsetele laialdaselt saadaval.
Õllenaut- Üks esimesest neljas alustajast. Ainsana on pruulmeistriks mees kellel on eelnevalt kogemust erinevate maitsetega
Pääsküla Pruulikoda- teevad kalja
Põhjala- Üks esimesest neljas alustajast. Tõeliselt agressiivne ameerikaliku lähenemisega kräft. Väga hea turundus. Ühena vähesestest suudavad laias mahus eksportida nii lähiriikidesse, kui ka kaugemale (itaalia, hispaania, inglismaa).
Pöide Pruulikoda- segane värk. (ex?)-vallaametnik määris pabereid ja sai EL toetust pruulikoja avamiseks. Seega natukene unikaalne. Probleeme kvaliteediga.
Pruulikoda Õllevõlur- alustas kodupruulijana. Kvaliteet on paranemas, kuid pole siiski millegagi hõisata.
Raasiku Õlletehas- omasid oma "tap-to-bottle" õlleketti, mis ilmselt tingis vajaduse teha midagi enda poodide jaoks. Mahe, stabiilne kvaliteet, villivad peamiselt pudelisse. Kõrtse kus oma nime all müüakse on mõned (kuid pakuvad "majaõllena" rohkematesse kohtadesse)
Räpina Inkubatsioonikeskus SA- puhas turismikas. Isikupäratu kodupruul. Kaovad turistid kaob pruulikoda.
Sori Brewing- Soomlased, kellele ei meeldinud kohalik alkoholi poliitika põgenesid siia ja tegid oma pruulikoja. Ekspordivad soome ja õpivad veel pruulimist.
TANKER- mustlastest oma pruulikojani. Oma pruulikoja kvaliteet on kordades parem. Laialdaselt saadaval ja õigete võtetega võivad saada Põhjala vol 2.
Vormsi Õlu- Üks esimesest neljas alustajast. Esimene kes julges teha laagrit. Hea vahe etapp leviõllelt maitseõllele üleminekuks ja sealt ka menu.
Hiiu Õlle Koda- Hiiumaal, Kassaris avatud pruulikda/kõrts. Kobe kvaliteet, natukene kodupruulilik. Väga lokaalne.

Muhu Pruulikoda, Narva Pruulikoda, Veldi ja Tütred- need kolm ilmusid välja täiesti "out of blue". Narva teeb väga kvaliteetseid laagreid (soovitan "Narvia Honey" värskena!), Veldi tumedad on väga heal tasemel ja Muhu ootab oma järge külmikus seega info puudub.
Siia juurde võib veel lisada Kochi Aidad ja Põrgu kõrts. Esimene tellis pikka aega "oma" õlu Viru õllest ja kogu maja pruuulimiseks mõeldud varustus oli pigem butafoorne. Nüüd pruulivad ise. On teatud kvaliteedi kõikumised, aga ei lange alla keskmise. Põrgu peremees Lauri alles kompab. Kasutavad Genika teenuseid. Võimalused, et tulevikus muutuvad pruulipubiks.

Mustlased:
Siin tegin ainult nimekirja lühikeste märkustega, kas tegu on hobipruulijaga. Anderson’s, Hampelmann Pruulikoda, Hiiu Käsitööõlu, Hopsolu, Hopster, Käbliku Pruulikoda, Kalamaja Pruulikoda, Kitseküla Pruulikoda, Lükati Pruulikoda, Matsalu Pruulikoda, Moe Õllevabrik, nanoPruul, Nöösker, Pühaste, Raba Pruulikoda, Vaat, Voldi Pruulikoda

Ära märkimist väärivad sellest nimekirjast Moe, nanoPruul, Pühaste ja Raba pruulikoda- sest nemad on teinud pingutusi, et lähimatel aastatel avada päris oma pruulikoda.

Ehk kokkuvõtvalt: 4-5 aastaga on meie turule tekkinud 35 uut pakkujat, kellest 17 on ehitanud/avanud täitsa oma pruulikoja. Pooled! Tegevus ei ole piirdunud ainult Tallinna/Tartuga vaid on hõlmanud ka teisi regioone. Suurtest regioonidest on hetkel kõrvale jäänud Pärnu/Läänemaa, kuid kui kuulujutud osutuvad tõeks on ka sealt varsti midagi oodata.

Järgmine kord kui kõrtsis head õlut joote siis tehke vahuga hipsterivunts ette ja teadke, et te elate ilusal ajal.

[lorenzo]

Newcastlel 6-pack Eestisse jõudnud. üllatuseks pruulivad ka muud kui Brown Alet

[Marduk]

Alecoq Kohviporter, on keegi proovinud? Etikett oli küll eemaletõukav, jäi seekord ostmata, aga kohviporterid mulle üldiselt meeldivad.

Kui etikett on eemale tõukav siis sinus ikka ei ole seda hipsteri sisu piisavalt. Esimene julgem samm Olvi.ee poolt ennast kräfti sisse sulandada. Tahtsid parimat välja tuli nii nagu pidi.