Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[Tofoa]

elasin seal mõned aastad tagasi. peab ütlema, et selle muidu meeldiva ja põneva ajalooga maja konstruktsioon on tõesti selline, et seinad ja mööbel vappusid iga kord, kui ülemine naaber hoogsamalt ringi sammus või koeraga fetch'i vms mängis. paar kuud läks harjumiseks, ilmselt su soomlased olid eriti tundlikud.

Nojah. Mul õnneks üleval naabreid polnud ja külgedelt ei tulnud küll mingit heli läbi.

[Intertoto]

Täpselt nii. Mis su seos selle majaga?

elasin seal mõned aastad tagasi. peab ütlema, et selle muidu meeldiva ja põneva ajalooga maja konstruktsioon on tõesti selline, et seinad ja mööbel vappusid iga kord, kui ülemine naaber hoogsamalt ringi sammus või koeraga fetch'i vms mängis. paar kuud läks harjumiseks, ilmselt su soomlased olid eriti tundlikud.

[Tofoa]

ega mitte Pepleri 23?

Täpselt nii. Mis su seos selle majaga?

[Intertoto]

Mu lemmiknaabrid elasid Tartus kunagi minu all. Olin siis Pepleri tänaval ühes kenas majas viiendal korrusel juba viiendat aastat elamas ja ei teadnud selle aja peale sisuliselt ühtegi naabrit.

ega mitte Pepleri 23?

[Tofoa]

Mu lemmiknaabrid elasid Tartus kunagi minu all. Olin siis Pepleri tänaval ühes kenas majas viiendal korrusel juba viiendat aastat elamas ja ei teadnud selle aja peale sisuliselt ühtegi naabrit. Polnud minul konflikte, polnud nendel konflikte. Ja noh, võite arvata, et sellises kenas 80 ruuduses katusekorteris ikkagi aegaajalt pidusid toimus. Kuniks siis ühel sügisel kolisid minu alla Soome arstitudengid.

Kes esimene kord käisid ukse taga selle peale, kui ma magamistoas uue voodi kokku panin. Teine kord selle peale, kui ma arvutikõlaritest päevasel ajal filmi vaatasin. Sealt edasi oli mul selge, et tegu on debiilikutega ja ma hakkasin neid ignoreerima. Üks nädal edasi ja korralik pidu oli reedesel õhtul käsil. Kell ei olnud veel 23:00-gi, kui järsku mu sõbrad ütlesid, et mingi soomlane käis mu korteris vahe peal ringi. Ehk siis tüüp oli koputanud - keegi ei vastanud, tuli ise sisse ja hakkas majandama. Selle peale pakkisime oma asjad ka kokku ja läksime linna. Võtsin vuvuzela kaasa kell 00:00 ja tegin ta korteri ukse lahti ja vajutasin sinna mõnuga.

Paar päeva hiljem tuli alumise korteri naaber minu juurde jutuga ja suht agressiivselt, et ma kohe annaks talle kontakti korteri omanikuga. Et tema üürnikuga ei räägi ja tal pohui. Kui ma sain talle selgitatud, et ma olen 5 aastat seal elanud ja et ta soomepoisid on lihtsalt lumehelbekesed, siis hakkas vanal ka koitma, et äkki ma polegi nii hull, kui need kirjeldavad ja tunnistas, et eelmised 4 aastat elas ta ise meie all korteris, ja väga hullu polnud midagi. Viskasime käppa, jätsime enda korteri omaniku asjast välja ja ta küll oli kurb, et soomlased, kes temaga 6-aastase lepingu tegid, lahkusid sealt korterist pärast ühte kuud, aga rohkem konflikte mul Tartus polnud.

[Pints]

Tegelt see pole isegi naljakas, vaid seda võis suht julm kuulda olla....

Mis seal ikka julma oli, korralik andmine käis tõesti ja kogu dirty talk oli kosta aga ka minu kuuti eksis mõni, kes röökis nagu ratta peal. Vahel sattusime koos suitsule, siis ta ikka uuris, et ega lärm liiga suur polnud ja norivalt päris, et kes mul eile külas oli. Kui teda vahel eelmisel õhtul kuuldud hellitusnimega kutsusin, siis läks alati näost punaseks. Tore noormees oli muidu ja saime hästi läbi.

[Pints]

Kas Pints oli see ka, kellel oli kunagi ühe börsifirma juhatuse liige naabriks ja kes enda korteri rõdul pidevalt suure kisa saatel naisi bängis?

See ei olnud mina.

[Mõnuagent 007]

Tegelt see pole isegi naljakas, vaid seda võis suht julm kuulda olla....

Kas Pints oli see ka, kellel oli kunagi ühe börsifirma juhatuse liige naabriks ja kes enda korteri rõdul pidevalt suure kisa saatel naisi bängis?

[Nasfal]

seinad olid seal nii õhukesed, et kui naabripoiss kõrval oma gay orgiaid korraldas, siis oli iga lurts/lärts mulle tuppa kosta.

Tegelt see pole isegi naljakas, vaid seda võis suht julm kuulda olla....

[Mõnuagent 007]

Tundub, et see kullafond tuleks nüüd alateemasse "Naabrid" ümber kolida, kuna siin lähevad pärlid kaotsi.

[Pints]

Mul oli veel hirmsam lugu. Elasin 2009-2010 Kopli 8, kus mul oli korteris umbes meetri kõrgused Estonia kõlarid. Mõtlesin siis targalt, et tõukan volüümi senimaani, kuni naabrid koputavad, siis tean, kus on piir.

Mõeldud-tehtud, lükkasin. Rämedad läbensid käisid, kuna olin noor, meri põlvini, kõrvalt Araxesest sai veine ostetud ja nii edasi. Noh, aasta olin elanud, kui leping hakkas läbi saama ja korteriomanik tuli Saksamaalt ise elama. Vahetult enne äraminekut ütles ta midagi "naabrid ikka pidevalt kirjutasid mulle muusika pärast, aga ma ei viitsinud neid edasi saata".

Ei mingeid sildikesi stendidel, ei mingeid ukse peale kopsimisi. Mul on siiamaani piinlik olla.

Ma ise kipun olema musternaaber(vaikne, meeleldi korrastan majaümbrust ja/või lumisel talvel lükkan kõik teed lahti, et kojamehel lihtsam oleks) aga kui veel Kalamajas pesitsesin, siis üks aktiivne tädi käis iga pisema heli pärast kraapimas. Ükskord sai vanalinnas ukerdatud, baarid sulgesid uksi, päike juba siras taevas ja tublimad hakkasid tööle end sättima aga viimases kohas (Highlander - endine Shimo) võitlesid viimased vapralt lõpuni. Minu punt oli ammu laiali jooksnud ja sättisin ka kodupoole (10 min jalutamist). Kõrvallauas seltskond (4 neiut ja 1 noormees, kellest kahega ma olin juba põgusalt suhelnud) kurtis, et üldse ei taheta lõpetada aga kõik normaalsed kohad juba kinni. Pakkusin, et tulgu minu poole, mul joodavat piisavalt (tööga seonduvalt kingiti korra kuus miskit aga pole ise suurem asi veini/rummi jooja) aga tingimusel, et keegi hommikusööki valmistab külmikus leiduvatest esemetest - sekundiga oldi nõus. Jõudsime vast 20 minutit olla, kui prõua juba koputas. Palusin kõigil tasa olla, koorisin riided seljast (täiesti alasti) ja läksin uksele (sama nippi kasutasin kunagi ühikas komandandiga) - kui ukse avasin, siis ta hakkas miskit ütlema aga poolelt sõnalt ahmis õhku ja tormas minema. Järgmine päev tõi pirukaid ja vabandas, et ju see lärm ikka tuli hoopis kõrvalkorterist (mingi rikkuri ärahellitatud laps, kes korra kuus ikka korraliku mürgli korraldas ja siis isa vabandamas käis kingikorviga). Muidu olid normaalsed naabrid (Uusmaa maakler, norrakad, saatkonna töötajad jne.). Aasta enne seda elasin aadressil Sitsi 7 (puuvilla vabriku endine tööliselamu), kus üks öö ärkasin selle peale, et narkomaan noaga minu ust püüdis pussitada ja järgmine päev viskas üleval elanud jalgpallitreener tellisega oma akna peretüli käigus sisse - seinad olid seal nii õhukesed, et kui naabripoiss kõrval oma gay orgiaid korraldas, siis oli iga lurts/lärts mulle tuppa kosta.

[Eilaveel]

Mis on top 5 scammi kuidas kaitseväe korduvõppustelt ära saada?

Ma ise tervisega nii hädas, et ei pidanud üldse käima, aga küsin lugejana.

Top 1 tundub olevat, et ei võta tähitud kirjaga saadetavat kutset lihtsalt vastu, või instrueerid pereliikmeid ütlema, et sellenimelist siin küll ei ela, või elab Austraalias. Ei ole ise seda kasutanud, 5 korda käidud kah, aga olen kuulnud, et nii tehtavat.

Kutse ignoreerimise mõju on ümmargune null, tuttavale saadetakse üle aasta, pole kordagi käinud, ja pole keegi ka taga otsinud. Mingi kordusõppus, mäletan, et laekus meid ootatust rohkem, ja siis oli jama, sest varustust polnud pealadudest nii suurel määral välja kirjutatud, seega, korraldajad ise ka teavad, et suur protsent ei laeku, ja jama tekib siis, kui laekuvad...

[Kenny's Heroes]

Eks eestimaalased olegi naljakad. Tsirka aasta tagasi sai ühel reede õhtul minu juures seltskonnaga joodud ja laaberdatud. Mitte päris Soccerneti suvepäevade tasemel, aga noh, nii, et mõne naabri pahameel oli ilmselt üsna õigustatud. Miskipärast otsustas too daam aga selle asemel, et uksele koputada ja öelda, et kurat, võtke vaiksemalt, kleepida välisuksele sildi stiilis "ÄRGE LÄRMAKE RAISK". Muidugi keegi seda enne kl 2 öösel ei näinud...

Haha tuletas meelde eelmist alumist elanikku, täielik "Karen", pahur keskealine naine kes alati viltu vaatas vastu tulles. Üks pühapäev kuulasin arvutikõlaritest päeval raadiot mingi mängu taustaks. Arvutikõlaritest. Ja eit läks nii närvi, et tõmbas korgid välja, milleks oli tal vaja kasutada omakorda taburetti et sinna ulatuda minu korrusel. Kui hakkasin korridori poole minema kuulsin nobedaid samme trepist alla. Wtf mõtlesin. Panin siis pühapäevasel pärastlõunal kraami edasi käima ja õhtul avastasin ukselt ähvardava sildi, et kui pühapäevasel päeval oma muusikaga saab niimoodi segada, hakkan mina iga hommik kell 6 oma asju valjult vastu panema. Kusjuures ei ühtegi koputust uksele ega silmsidet. Kõige passiiv-agressiivsem eestlaslikum huinjaa üldse

[plastic'99]

Mis on top 5 scammi kuidas kaitseväe korduvõppustelt ära saada?

Ma ise tervisega nii hädas, et ei pidanud üldse käima, aga küsin lugejana.

[Mõnuagent 007]

Mul oli veel hirmsam lugu. Elasin 2009-2010 Kopli 8, kus mul oli korteris umbes meetri kõrgused Estonia kõlarid. Mõtlesin siis targalt, et tõukan volüümi senimaani, kuni naabrid koputavad, siis tean, kus on piir.

Mõeldud-tehtud, lükkasin. Rämedad läbensid käisid, kuna olin noor, meri põlvini, kõrvalt Araxesest sai veine ostetud ja nii edasi. Noh, aasta olin elanud, kui leping hakkas läbi saama ja korteriomanik tuli Saksamaalt ise elama. Vahetult enne äraminekut ütles ta midagi "naabrid ikka pidevalt kirjutasid mulle muusika pärast, aga ma ei viitsinud neid edasi saata".

Ei mingeid sildikesi stendidel, ei mingeid ukse peale kopsimisi. Mul on siiamaani piinlik olla.