Eesti kohtunikud

[vaikiv mees]

Pealtnägija

http://arhiiv.err.ee/vaata/pealtnagija-592
21-35.min

[-RoMaRiO-]

Kohtunikud ei saa lähtuda sellest, et kui vähegi võimalik, siis tuleks andmata jätta. Iga selline andmata jäänud asi võtab hindest maha.

Kui õigesti mäletan, siis Tohver rääkis selle loogika lahti Pealtnägija loos.

[Suvaline Jope]

Kohtunikud ei saa lähtuda sellest, et kui vähegi võimalik, siis tuleks andmata jätta. Iga selline andmata jäänud asi võtab hindest maha.

Ma just mäletan hiljutisest Tutki intekast ütlust, et kui kohtunik ei ole kindel, siis ta ei peaks andma.

[Blue Moon]

Jah, mina arvan küll. Penaltid ning punased kaardid on mängu lõpptulemusele niivõrd suure kaaluga otsused ning olen kindlasti seisukohal, et kui vähegi võimalik, siis tuleks pigem jätta andmata kui anda. 10 penaltit iga mäng võib olla ju naeruväärne argument, aga ma kahtlen, et selliseid kohtumisi liiga palju leiaks, kus kastis kohtumise jooksul ühtegi korda justkui raamatu järgi lubamatut kontakti poleks. Ometi ei näe me igas kohtumises penaltit ja see pole kindlasti ka suund kuhu jalgpall tahab või peaks liikuma. Ma ei tea, kas mängijad ja treenerid on nii õppimisvõimetud või äkki on keelatud-lubatud piiril mängimine üks osa kaitsetegevusest?

Kohtunikud ei saa lähtuda sellest, et kui vähegi võimalik, siis tuleks andmata jätta. Iga selline andmata jäänud asi võtab hindest maha.

[$$$]

Jah, mina arvan küll. Penaltid ning punased kaardid on mängu lõpptulemusele niivõrd suure kaaluga otsused ning olen kindlasti seisukohal, et kui vähegi võimalik, siis tuleks pigem jätta andmata kui anda. 10 penaltit iga mäng võib olla ju naeruväärne argument, aga ma kahtlen, et selliseid kohtumisi liiga palju leiaks, kus kastis kohtumise jooksul ühtegi korda justkui raamatu järgi lubamatut kontakti poleks. Ometi ei näe me igas kohtumises penaltit ja see pole kindlasti ka suund kuhu jalgpall tahab või peaks liikuma. Ma ei tea, kas mängijad ja treenerid on nii õppimisvõimetud või äkki on keelatud-lubatud piiril mängimine üks osa kaitsetegevusest?

Vastupidi, jalgpall justnimelt liigub selles suunas ja kaitsjad tekitavad neid olukordi kordades vähem videokohtunikega liigades.

[Nahkpea]

Ma olen siinkohal -RoMaRiO- -ga nõus. Penaltil on suur, tihti isegi määrav tähtsus mängu lõpptulemusele ja seda ei saa anda kergekäeliselt. 10 penaltit mängu kohta võib ju absurdne tunduda, kuid kui kohtunikud nii sõna-sõnalt reegleid järgiks, siis pole vist ühtegi nurgalöögi olukorda, kus määrustevastaselt särkidest kinni ei hoita. Kui tahtmist oleks, siis saaks igas mängus kaarte ja penalteid kahte lehte loopida.

Ja ma ei ole üldse hüsteerias siin kohtunike tegevuse peale. Mulle pole kunagi meeldinud neid liialt kritiseerida. Ma saan aru, et vastikult tänamatu töö ja eks teed kui hästi sa seda teed, keegi leiab ikka, et paras M oled.

[-RoMaRiO-]

Siin korralikku vastukaja tekitanud penaltiolukord Kalev - Legion mängust oli õpikunäide sellest, kuidas näiliselt tühine kontakt oli oma sisult ilmne viga ja 100% penalti väärt. Ründaja väravavahiga üks-ühele viinud sööt mängis Artjunini olukorrast välja ning kui ta seejärel ikkagi Kalevi ründajat selja tagant kätega rebima hakkas (seejuures vähimagi ürituseta palli mängida), olid pennal ja punane ainuvõimalik otsus.

Kas keegi tõsiselt arvab, et sellises situatsioonis olukorda lootusetult hiljaks jäänud kaitsjale halastamine oleks õigem otsus, kui tema karistamine? Ainult sellepärast, et kontakt ründajaga näis küllaltki nõrk... Millest selline kaitsva poole keskne lähenemine? On ju ilmne, et kui kaitsjatele liiga palju vabadust lubada hakkab kvaliteedile ja täpsusele suunatud tegevuse osakaal kaitsemängus vähenema ning labase robustsuse ja küünilisuse osakaal kasvama - inimesed üldjuhul üritavad ju ikka lihtsamalt hakkama saada. Kas see on suund, mis suunas me fännidena mängu minemas näha tahame?

Kuidas saab olla nii raske mõista, et paljas kontakti tugevus ei ole sellistes olukordades ainumäärav tegur? Kas tõesti keegi arvab, et mängijad ja treenrid on nii õppimisvõimetud, et ei suudaks kohtunike vile rangemaks muutudes sellega kohaneda? Kuidas muidu seletada väite - kui sellised asju pidevalt ära vilistama hakatakse, siis oleks igas mängus 10 pennalt jne - üldist ja kriitikavaba aktsepteerimist tõsiseltvõetava argumendina?

Tundsin, et oli aeg see väike rant ära teha - hüsteeria "liiga pehmete" vigade/penaltide/kaartide ümber on läinud üle igasuguste piiride. Oleks ehk kõigil aeg keskenduda rohkem sellele, mida reeglid tegelikult ütlevad ja ning vähem sellele, mis on õige ja mis vale tõlgendus. Kohtunike töö on piisavalt tänamatu ja raske ka ilma isehakanud puritaanide poolse lisasurveta.

Jah, mina arvan küll. Penaltid ning punased kaardid on mängu lõpptulemusele niivõrd suure kaaluga otsused ning olen kindlasti seisukohal, et kui vähegi võimalik, siis tuleks pigem jätta andmata kui anda. 10 penaltit iga mäng võib olla ju naeruväärne argument, aga ma kahtlen, et selliseid kohtumisi liiga palju leiaks, kus kastis kohtumise jooksul ühtegi korda justkui raamatu järgi lubamatut kontakti poleks. Ometi ei näe me igas kohtumises penaltit ja see pole kindlasti ka suund kuhu jalgpall tahab või peaks liikuma. Ma ei tea, kas mängijad ja treenerid on nii õppimisvõimetud või äkki on keelatud-lubatud piiril mängimine üks osa kaitsetegevusest?

[diver]

Siin korralikku vastukaja tekitanud penaltiolukord Kalev - Legion mängust oli õpikunäide sellest, kuidas näiliselt tühine kontakt oli oma sisult ilmne viga ja 100% penalti väärt. Ründaja väravavahiga üks-ühele viinud sööt mängis Artjunini olukorrast välja ning kui ta seejärel ikkagi Kalevi ründajat selja tagant kätega rebima hakkas (seejuures vähimagi ürituseta palli mängida), olid pennal ja punane ainuvõimalik otsus.

Kas keegi tõsiselt arvab, et sellises situatsioonis olukorda lootusetult hiljaks jäänud kaitsjale halastamine oleks õigem otsus, kui tema karistamine? Ainult sellepärast, et kontakt ründajaga näis küllaltki nõrk... Millest selline kaitsva poole keskne lähenemine? On ju ilmne, et kui kaitsjatele liiga palju vabadust lubada hakkab kvaliteedile ja täpsusele suunatud tegevuse osakaal kaitsemängus vähenema ning labase robustsuse ja küünilisuse osakaal kasvama - inimesed üldjuhul üritavad ju ikka lihtsamalt hakkama saada. Kas see on suund, mis suunas me fännidena mängu minemas näha tahame?

Kuidas saab olla nii raske mõista, et paljas kontakti tugevus ei ole sellistes olukordades ainumäärav tegur? Kas tõesti keegi arvab, et mängijad ja treenrid on nii õppimisvõimetud, et ei suudaks kohtunike vile rangemaks muutudes sellega kohaneda? Kuidas muidu seletada väite - kui sellised asju pidevalt ära vilistama hakatakse, siis oleks igas mängus 10 pennalt jne - üldist ja kriitikavaba aktsepteerimist tõsiseltvõetava argumendina?

Tundsin, et oli aeg see väike rant ära teha - hüsteeria "liiga pehmete" vigade/penaltide/kaartide ümber on läinud üle igasuguste piiride. Oleks ehk kõigil aeg keskenduda rohkem sellele, mida reeglid tegelikult ütlevad ja ning vähem sellele, mis on õige ja mis vale tõlgendus. Kohtunike töö on piisavalt tänamatu ja raske ka ilma isehakanud puritaanide poolse lisasurveta.

[dareth]

Oi, jalgalliidu töötajalt muidugi on väga raske laiemat pilti ka näha. See on muidugi tavapärane.

kõik näevad su järjepidevat räuskamist, laiast pildit pole juttugi

[Xhakalaka]

Käesoleva näite puhul penalti võib tõesti määrata, kui väga suur tahtmine selleks on, aga et sealt punane ka veel välja võluda, selleks pead olema kas täiesti eilane või kõht on tõesti nii tühi.

Ma siin küll vaidleks. Kui nüüd vaatad, siis kui heaks veel 1vs1 olukord saab ründaja jaoks minna? Vassiljevil oli parem eile tõesti. Mis ma öelda tahan on see, et kui sealt juba vile tuli, siis pidi kohtunik ka punase andma. Põhjuseks, et see ''viga'' oli hoidmine, mitte üritus palli mängida. Mitte, et ma selle otsusega absoluutselt nõustuks muidugi.

Burdakovi kaasus on muidugi huumor kuubis. Ise valimatult võtab mängu ajal sõna ja siis kui kellelgi üle viskab ja vastu ütleb, siis on nutt lahti. Eriti, kui see ütlus oli telekavaataja poolt raporteeritud ''haige inimene''.

[Jaan95]

Sain vihje ja vaatasin Paide-Flora mängu käe olukorda mitu korda. Frischer valis vale asukoha. Käepuute hetkel olid mängijad ta vaate katnud. Ta ei näinud , mis toimus. Teised kohtunikud ju ka midagi ei teatanud. Pimesi ei saa ka karistust anda.

[Sambaz]

kui raske on sina olla?

Oi, jalgalliidu töötajalt muidugi on väga raske laiemat pilti ka näha. See on muidugi tavapärane.

[peters]

kui raske on sina olla?

Rahvast huvitab, kummal on raskem olukord, kas sambazil või Burdakovidel? Sellel tegelasel on koguaeg rasked probleemid keelel, Burdadel vaid mängu ajal. Nõvvan küsitlust.

[Even]

Pluss see Burdakovi kaasus nüüd. Ikka eriti ülbeks on need tõprad läinud. Türa ma ei või ikka.

kui raske on sina olla?

[Sambaz]

Kaasik näeb, et Tarajev korraldab jama. Ta näeb ja tunnistab vigu. Ta on nõus, et see on pask aga ikkagi midagi ei muutu, mitte sittagi - kõlab nagu Jüri Ratas. Mu point on ja jääb - kui nõutakse jalgpalluritel emotsiooni talitsemist ja rahu säilimist ja vastustada oma tegude eest, siis Tarajevile ei tehta oma pidevate eksimuste eest mitte munnigi. Aastate pikkune pask ja mitte sittagi pole muutunud. Kohtunikud peavad hakkama oma vastutama oma pidevate jamade eest nagu mängijad.

Pluss see Burdakovi kaasus nüüd. Ikka eriti ülbeks on need tõprad läinud. Türa ma ei või ikka.