Algselt postitas jaamu
Aga. Paralleelselt kirja pandud seadustega on ühiskonnas ka kirjutamata reeglid. Nimetagem neid normideks. Ühiskonna võrdlemisi valulik reaktsioon viitab sellele, et meie ühiskonna normide piires ei ole see aktsepteeritav, kui lastega tegelev treener magatab samal ajal last, olenemata viimase tahtest või sidemetest nimetet treeneriga. Treeneril on alati võimalus selg sirgu lüüa ja öelda, et olengi ilge kepivend, tooge oma lapsed minu juurde trenni. Klubil on võimalus öelda, et kõik oligi juriidiliselt okei, toetame oma treenerit, tooge oma lapsed meie juurde trenni. Seaduse ees on (oli) see fain, aga kas ühiskond selle ära seedib?
Leave a comment: