Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

[Mõnuagent 007]

Loodus tühja kohta ei salli, EKRE läheb Ivnitskaja häälte järgi.

https://www.err.ee/866153/ekre-lubab...aksuleevendust

See vist pandi kokku nii:
"Kallid inimesed, öelge, mis teid häirib? Me lubame kõik ära muuta!"

[rahvaspordipäev]

Loodus tühja kohta ei salli, EKRE läheb Ivnitskaja häälte järgi.

https://www.err.ee/866153/ekre-lubab-laenuraha-eest-maksuleevendust

[Martin]

Valimistega suht puuks jah, korraks tundus, et äkki võiks Eesti 200 hääle anda, kuid järjest hullemaks läheb seegi värk. Ju tuleb kõige normaalsem inimene leida lihtsalt.

Kusjuures ainus normaalne uuemat sorti idee ongi see Kaja Kallase sotsmaks. Muu on täiesti jama.

[cannuman]

See on päris huvitav jah, arvestades kustmaalt 2 toaliste üürid hakkavad näiteks ...

üksi võid ühikas ka elada, rikkur

[eika]

Ehk siis igal lapsel on auto ja oma korter, mida 2 lapsevanemat üleval peavad? Siis küll, jah. Minu viga!

[_AI_]

Oot, kus seda 4000 eurot teeniv kahe lapsega pere on vaesem kui üksi elav 1200 eurot teeniv inimene arvutuskäigu leiaks? Ma ei suuda mingit loogikat leida.

jagatakse sissetulek pereliikme kohta. 4k/4 elik kilo vs 1200. A noh päris nii seda muidugi ei tehta.

[marv3llous]

See on päris huvitav jah, arvestades kustmaalt 2 toaliste üürid hakkavad näiteks ...

[eika]

Oot, kus seda 4000 eurot teeniv kahe lapsega pere on vaesem kui üksi elav 1200 eurot teeniv inimene arvutuskäigu leiaks? Ma ei suuda mingit loogikat leida.

[_AI_]

Ma tahaks endiselt teada, et mille järgi lõpuks seda ühiskonna nõrgemat ja tugevamat hinnatakse? Sissetulek? Kinnisvara? Vallasvara? Hetkel minnakse eriti lihtsa vastandumise teed ju, et kui teenid mingi hulga raha, siis oled ilge rikkur.
Ma usun, et kuskil Viljandis 1600 eurot teeniv inimene elab tükk maad võimsamat elu, kui Tallinnas 1800 eurot teeniv. Aga meie ühiskonna hinnangul on üks siis "nõrgem" ja teine "tugevam". Ja mis kuradi asi üleüldse on nõrgem? Et kui mul viskavad kõik neli vanavanemat lusika nurka ja pärandavad mulle ühetoalise lasnaka korteri per naase, mille ma siis 350 euri eest mustalt välja üürin, siis ma olen "nõrgem" ja kui ma käin näiteks 1700 euro eest tööl ja pean ise sama korterit üürima, siis ma olen "tugevam"?

Absoluutne vaesus ja vaesusrisk võiks olla need märksõnad. Nõus, et paljuski on defineerimise a.k.a vaatenurga küsimus, aga need kaks näitajat (eelkõige esimene) peaks olema suht objektiivne siiski. Regionaalsed erinevused meil muidugi on, aga mitte nii suured, et abs. vaesusnäitaja Viljandis või tallinnas väga erineks. Suhtelise vaesusega on muidugi juba teine lugu (peaasi, et ajakirjanikud seda kahte sassi ei ajaks).

[Mõnuagent 007]

ühiskondlik kokkulepe. ja eks see samas iga indiviidi jaoks subjektiivne ole. ja samas ka suht absurdne. nagu siin just alles avaldati uuring keskklassi kohta, kus siis selgus et 2 lapsega perekond, kus näiteks mees teenib 2500 ja naine 1500, on vaesem kui üksi elav 1200 eurot teeniv.

See on küll eriti retard arvutuskäik.

[lorenzo]

Ma tahaks endiselt teada, et mille järgi lõpuks seda ühiskonna nõrgemat ja tugevamat hinnatakse? Sissetulek? Kinnisvara? Vallasvara? Hetkel minnakse eriti lihtsa vastandumise teed ju, et kui teenid mingi hulga raha, siis oled ilge rikkur.
Ma usun, et kuskil Viljandis 1600 eurot teeniv inimene elab tükk maad võimsamat elu, kui Tallinnas 1800 eurot teeniv. Aga meie ühiskonna hinnangul on üks siis "nõrgem" ja teine "tugevam". Ja mis kuradi asi üleüldse on nõrgem? Et kui mul viskavad kõik neli vanavanemat lusika nurka ja pärandavad mulle ühetoalise lasnaka korteri per naase, mille ma siis 350 euri eest mustalt välja üürin, siis ma olen "nõrgem" ja kui ma käin näiteks 1700 euro eest tööl ja pean ise sama korterit üürima, siis ma olen "tugevam"?

ühiskondlik kokkulepe. ja eks see samas iga indiviidi jaoks subjektiivne ole. ja samas ka suht absurdne. nagu siin just alles avaldati uuring keskklassi kohta, kus siis selgus et 2 lapsega perekond, kus näiteks mees teenib 2500 ja naine 1500, on vaesem kui üksi elav 1200 eurot teeniv.
maksupoliitiliselt sellepärast just pannaksegi rohkem astmeid, et ei tekiks tunnet et nüüd suht marginaalse sissetuleku erinevuses oleksid jube rikkur

[Mõnuagent 007]

Ma tahaks endiselt teada, et mille järgi lõpuks seda ühiskonna nõrgemat ja tugevamat hinnatakse? Sissetulek? Kinnisvara? Vallasvara? Hetkel minnakse eriti lihtsa vastandumise teed ju, et kui teenid mingi hulga raha, siis oled ilge rikkur.
Ma usun, et kuskil Viljandis 1600 eurot teeniv inimene elab tükk maad võimsamat elu, kui Tallinnas 1800 eurot teeniv. Aga meie ühiskonna hinnangul on üks siis "nõrgem" ja teine "tugevam". Ja mis kuradi asi üleüldse on nõrgem? Et kui mul viskavad kõik neli vanavanemat lusika nurka ja pärandavad mulle ühetoalise lasnaka korteri per naase, mille ma siis 350 euri eest mustalt välja üürin, siis ma olen "nõrgem" ja kui ma käin näiteks 1700 euro eest tööl ja pean ise sama korterit üürima, siis ma olen "tugevam"?

[lorenzo]

Eelarve kui dokument on vabalt leitav. 2019. a oma ka, aga ega see nüüd väga kardinaalselt ei erine varasematest, 3/4 on nagunii lukus. Üldiselt ei ole väga palju valida- tõsta mingeid makse selle toiduhindade käibemaksu alanduse pealt (sisuliselt peaks see olema siiski tulumaks või minna selle tulumaksusüsteemi kallale) või luua mõni uus maks (mis siis seda vaesemat inimest ei lööks kaudse või otsese mõjuna). Võib ka muidugi kulusid ära jätta, aga 200 või isegi rohkem milli iga-aastaselt on selline summa, et midagi väga pirakat peaks ära jätma (julgeolek?).

Üldiselt näitab siiski (maailma) kogemus, et nt kütuse vms subsiidiumid ei ole väga jätkusuutlikud ja ma pole päris kindel ka, kas toiduainete hinnad selle käibemaksu langetamise osa võrra üldse langeks, pigem "tõstavad" kaupmehed juurdehindlust e müüvad sulle toidukaupa maksulangetamise eelse hinnaga ja panevad vahe rahulikult marginaalina tasku. See on ja oli populistlik idee, aga kahtlen selle kasulikkuses vaesemale elanikkonnale ehk selle eesmärgipärasuses.

üldiselt olen nõus. sama põhjus miks on väga raske hetkel aktsiise langetada. samas toidukaupade käibemaksu langetusega annab riik signaali et hoolib just ühiskonna nõrgematest. eks see ole nüüd kaupmeeste otsus ja samas ka kliendid saavad otsustada, kui nüüd muidugi kartellikokkulepe kaupmeeste vahel ei toimi

[_AI_]

raske pakkuda kui pole ridu näinud. kus neid näeks?

Eelarve kui dokument on vabalt leitav. 2019. a oma ka, aga ega see nüüd väga kardinaalselt ei erine varasematest, 3/4 on nagunii lukus. Üldiselt ei ole väga palju valida- tõsta mingeid makse selle toiduhindade käibemaksu alanduse pealt (sisuliselt peaks see olema siiski tulumaks või minna selle tulumaksusüsteemi kallale) või luua mõni uus maks (mis siis seda vaesemat inimest ei lööks kaudse või otsese mõjuna). Võib ka muidugi kulusid ära jätta, aga 200 või isegi rohkem milli iga-aastaselt on selline summa, et midagi väga pirakat peaks ära jätma (julgeolek?).

Üldiselt näitab siiski (maailma) kogemus, et nt kütuse vms subsiidiumid ei ole väga jätkusuutlikud ja ma pole päris kindel ka, kas toiduainete hinnad selle käibemaksu langetamise osa võrra üldse langeks, pigem "tõstavad" kaupmehed juurdehindlust e müüvad sulle toidukaupa maksulangetamise eelse hinnaga ja panevad vahe rahulikult marginaalina tasku. See on ja oli populistlik idee, aga kahtlen selle kasulikkuses vaesemale elanikkonnale ehk selle eesmärgipärasuses.

[lorenzo]

Täispikk artikkel - https://www.err.ee/864470/kaja-kalla...-kova-lahingut
Enamus meediaväljaandeid tegid kohe uudise, nagu reform hakkaks sots. maksu ära kaotama.

tänud! samas erakonna peaministrikandidaat võiks vähe mõelda mida suust välja laseb.. mis keelel, see meelel ütleb vanasõna

reform võitleb kõigile 500 eurose tulumaksuvabastuse eest. hind on 150 miljonit. tekib küsimus millist probleemi see ühiskonnas lahendaks? see oleks mõeldav kui kehtestataks astmeline tulumaks ja tulumaksu% tõuseks tunduvalt. kas reform oleks sellega nõus?