Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Käisin 3,5 aastat tagasi Balil. Tundub, et ajad on edasi läinud.
Kanepit pakuti, hoorad ja kokaiin olid vist defitsiit, meile seda ei pakutud.
Meeldivad inimesed? Krt, kõik nad on ilgelt tüütud ja püüavad sulle iga hinna eest midagi pähe määrida. Lõpuks ajas see mind nii närvi.
Bintang on tõesti hüva kraam.
Kui aega sul aega rohkem, siis mine käi Gili saartel. Mulle meeldis, selline vaikne ja rahulik koht.
Ühest asjast ma ei saa Aasia puhul aru. Vaesus ei tähenda alati räpasust, aga need maad, kus mina olen käinud, näevad väga paljudes kohtades välja nagu prügimäed.
Jah, tänavapoodnikud on kõik sellised, meeldivate inimeste all mõtlesin rohkem hotelli ja restoranide personale. Aga osad tänavapoodnikud on ka toredad olnud, nalja saab nendega ja osadega saab isegi juttu ajada. Aga enamasti on nad tõesti tüütud.
Gili saartele arvatavasti Esmaspäeval minek, ootame väga palju sellest kohast.
PTV
Täna sattusin iisraellaste võidurõõmu otsa. Nimelt suutis nende merevägikinni pidada laeva, millega üritati palestiinlastele rakette smugeldada.
Ses suhtes, et inimesed kogunesid mööda mereäärt oma laevastikule võidukalt lehvitama. tundus veider, aga ju siis on jälle mingi lahing võidetud.
Gili saartele arvatavasti Esmaspäeval minek, ootame väga palju sellest kohast.
Bali on kindlasti üks parimaid kohti kus puhata. Ise sain sealt surfipisiku külge.
Kui veel käinud pole, siis soovitan minna raftingule - väga kiire jõgi ja adrenaliinirohke kogemus.
Arvasingi, et see teema ei saa toota 2 lehte uut kama ilma mahlase heads upita.
"I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."
Polegi siia kirjutanud, aga võib siis omalt poolt ka panustada.
Eelmise aasta novembris sai siis naispoolega käidud sellisel saarel nagu Aruba, kust pärit paljud Eesti jaoks üliolulised inimesed, nagu Fred Jüssi ja Dave Benton.
Tegu siis päris pisikese Muhu suuruse Kariibi mere saarega, mis asetseb pisut Venetsueelast põhja pool ja jääb seega välja siis ka sellest Kariibi mere tormivööndist ning on aastaringselt eestlaste jaoks ikka perfektse suveilmaga.
Tegu on Hollandi kuningriigi alla kuuluva maaga, millel samas ikkagi enda parlament, raha, sõjaväelist kaitset pakub siis Hollandi armee. Erinevalt paljudest teistest Kariibi mere saartest on Aruba äärmiselt ohutu reisimaa, kuna tegu on ameeriklaste ühe lemmikuma puhkusepaigaga, siis tööhõive olevat riigis mingi 99,8%, niiet kes iganes viitsib, leiab töö. Laevadega toodatavat isegi Venetsueelast siis inimesi juurde. Riigis räägivad kõik inglise keelt, enamik hollandi keelt, aga ka hispaania ja kohalikku murrakut, mis mulle kõlas midagi itaalia keele sarnasena.
Reisimise puhul oli mugav ka see, et Arubal on ka USA toll ning kuna me lendasime tagasi läbi Miami-New Yorgi, siis väga suur eelis oli ikkagi tollitoimingute tegemine juba Arubal, sest ümberistumisteks aega palju ei jäänud.
Kui nüüd vaadata Bentonit, siis sellised nad enamvähem ka kõik välja nägid, tume nahk ja kõht ka ikka ees. Naised olid ka suhteliselt sarnased.
Erinevalt varasematest kogemustest paistis Aruba silma sellega, et mitte mingit pealetükkivat müügitegevust praktiliselt ei toimunud, sest ameeriklastele see ei meeldi. Turud kui sellised olid toredad, aga kogu kraam jube kallis, kõige paremini tundus minevat ehete poodidel, neid oli seal sadu ja ameeriklasi vooris pidevalt nende vahet, ju siis popp koht kus kaasat kosida. Samuti olid esindatud siis enamvähem kõik luksusbrändid.
Ameeriklastele meeldib reisida kogu perega, ehk siis tulevad nii vanavanemad kui ka lapselapsed kaasa ja 10 pealisi seltskondi nägi randades pidevalt ringi liikumas. Rannad olid muidugi täiesti fantastilised, mõni isegi vist tripadvisori top 10s, loodus muidu oli päris selline kõrbelik, põhjapoolne saare osa oligi täiesti kõrb, lõunasse oli muidugi suur hulk palme istutatud ja enamik vähegi kõlblikust maast täis ehitatud.
2 nädalat oli samas liig mis liig, nädalaga sai kogu saar läbi sõidetud kõik ära nähtud, nahk punaseks kõrvetatud, niiet lõpus ei jäänud muud üle kui apartmendi basseinis lebotada ja õlut rüübata. Kohalik õlu oli väga maitsev, aga sildilt lugedes oli tegu siis Heinekenile kuuluva tehasega ning õllemeistrid ka pärit Hollandist. Meelelahutust seal noorematele väga palju ei ole, suurem osa sinna minejatest on ka pigem vanem generatsioon ja noored kes sinna satuvad on ka pigem siis lihtsalt peredega kaasas.
Kes Rio de Janeiro kanti satub ja soovib turvalist puhkust ilusate randadega ning surfi ja muu sellisega, siis super koht on Buzios- segu latiino ja euroopalikuga, kus hästi palju argentiinlasi, väga turvaline võrrelduna Rioga. Laevasõidud saarte vahel.
Mida kõrgemale mööda Atlandi ookeani äärt lähed seda soojemaks vesi ookeanis muutub. Siiani parim elamus Joao Pessoa, mis paistis ka kõige turvalisem olevat, võrrelduna just Recife ja Fortalezaga.
See on mu elu teine paketireis.
Eile käisin esimesel "ekskursioonil" läbi reisikorraldaja. Ja viimasel.
Lubatud oli Surnumeri-Jeruusalemm.
Reisi tipphetk oli Petlemmas, mis on selles Palestiina osas, müüride vahel.
Mingi hetk, kui rahvast täis buss ukerdas ümber tänavanurga sattusime otse sündmustesse.
Ühes tänava otsas kive loopivad palestiina noorukid, teises kummikuulide ja paukpadrunitega? sõdurid. Käis väheke andmist ja mul tore. Teistel bussis millegipärast polnud. Aga see selleks.
Keset seda mäsu jäeti buss seisma ning karjatati kogu rahvas kõrvalasunud poodi, kus me pidime ootama kohalike numbrimärkidega bussi. Umbes 45 minutit. Ses suhtes tuleb propsi vistata, et kavalalt mängitud. Bussitäis rahvast poodi, kus sul pole muud teha 45 minutit kui oodata ja vaadata ringi, lasta ennast müüjatel mudida ning mingi hetk sa murdud. Ma murdusin-ostsin palestiina lipuga külmikumagneti. Aga mul on integreeritud külmik ning pole seda kuhugi panna. Ma olen nõrk.
Ühtlasi selgus, et kogu see Jeruusalemma külastus koosneb faking ristiretkest. Kompotti kuulus 2-3 kirikut ja nutumüür. Ja kõik. Enamustes kohtades olid ikoonid ja värgid, ja siis need mammid seal kummardusid ja põlvitasid ja suudlesid põrandat. Mingi hetk ma leidsin ennast mõttelt, et kui ma oleks tahtnud uppis perseid vaadata, oleks pilatese trenni võinud minna.
A Surnumeri oli iseenesest pull. Ja Jeruusalemma vanalinna turg. Mingi hetk saatsime elukaaslasega selle koogutamisürituse persse ning ütlesime giidile, et me nüüd läheme pooleks tunniks minema linnapeale. Lõputu labürint, kerge ära eksida, kuid väga kunn tundus.
Kokkuvõttes mõttetult persses üritus ikkagi ning ma mõtlen, et peaks reisikorraldajalt pool raha selle ekskuriooni eest kuidagi tagasi küsima.
Mõnuagendil soovitan postitusi Top 5 teemasse ka täna mitte oodata.
ahjaa, kuskil lasti vist rakette. Lõunapool seda ei tunneta. Ja kui ma poest 6 õllega välja jalutasin, siis küsiti,kas ma olen sakslane...
Eeldan, et valdav enamus on järgneva blogiga juba kursis aga siiski kes ei ole, siis annan ühe väga-väga huvitava eestlase blogi - http://tarmotamming.blogspot.com
Lugemist on päevade kaupa, eestlane sõidab läbi maailma oma Mazda mikrobussiga. Läbitud on Aafrika ja hetkel on Lõuna-ameerikas.
Statistikat - Päevi 1119
Kilomeetreid - 118 726
Riike - 40
Tekst on huvitav ja pilte palju, soovitan soojalt.
Äkki keegi oskab vastata/võrdlust tuua, kui valida Rhodose, Mallorca, Gran Canaria ja Kreeta vahel. Millist neist eelistaksite? Hinnad enam-vähem samad sinna lennates.
Enda ema saatsin Kreetale. On suhtkoht ilus väidetavalt. Ise lähen nädalaks Portugali. Kavas Portugali karikafinaal Benfica ja Rio Ave vahel ja siis meistrite liiga finaal.
Enda ema saatsin Kreetale. On suhtkoht ilus väidetavalt. Ise lähen nädalaks Portugali. Kavas Portugali karikafinaal Benfica ja Rio Ave vahel ja siis meistrite liiga finaal.
Olen ka mõelnud Portugali saarest Madeirast, aga sinna vist juba natukene kulukam minek, kui minu eelpool välja pakutud kohtadesse.
Kommentaar