tarbija/kliendi nutt ja hala

[ericbana]

Loodan, et sul see rangluu ka paremaks läheb, mis jama siis sellega kokkuvõttes on? Mis hkm diagnoos pandi?

Mis ta lõpuks oligi. Mingi pehmete kudede põletik rangluu piirkonnas. Ehk siis millestki on löönud sinna põletik (kas viirusest või külmetamisest) ja siis rakud seovad endasse liiga palju vett, suurenevad ja pressivad mingid närvid kinni seal. Aga nagu ma aru sain, siis suht selline haigus nagu nohu. Et kui ei ravi, siis nädal, aga kui ravid, siis 7 päeva. Hetkel ainuke soovitus oligi ibuprofeen ja mingi salviga määrida. Ühesõnaga tuleb veel 5 päeva kannatada umbes. Vähemalt olen ma praeguseks juba endale käetoe ehitanud ja kodus annab olla

Antibiootikume ei tahetud enne nädala möödumist kindlasti välja kirjutada veel.

[metssiga]

PPS: Täna avastasin veel lisaks, et Fastum geel on retseptiravimiks muutunud milalgi. No HALLOOOO!.

üle aasta juba, kui mitte kauem.

[Amos]

No sinna minek oli ikka väga suur viga.
Mul endal magu viimased aastad ikka mõnusalt jamanud, läksin ka ikka jõhkra valuga sinna ja kirjutati happealandajad välja mida perearst oli juba mitmed kuud tagasi teinud. Mingeid soovitusi kuidas valu ära võtta jne ei antud. Lihtsalt küsis 2-3 küsimust, kirjutas pillid välja ja tõmba nahhui.
Lõpuks mis aitas oli paar pitsi viina viimases hädas. Loodan, et sul see rangluu ka paremaks läheb, mis jama siis sellega kokkuvõttes on? Mis hkm diagnoos pandi?
Eestlane on tõesti kannataja rahvas.

[ericbana]

sul vahepeal kõht tühjaks ei läinud seal oodates?

Snäkiautomaati sai kaks korda külastatud ikka. A viimased kolm tundi lakke vahtides õnneks polnud söögi mõttes väga hull. Mingit tilka sai ka veidi.

ikka peab hea tervis tõesti olema, et kõigele sellele vastu pidada.

Üldse ei saa aru, mille järgi prioriteete pannakse seal. See 40-ndates mees vaevles ilmselgelt ja ta pidi kuskil fuajees lesima tundide kaupa. Samas seal osakonnassees juba oli mu kõrvalnumbris mingi tüüp, kes rääkis enamuse ajast telefonis oma sõpradega ja kes oli toodud sinna mingi 2,5 promilli pärast. Tüüp kibeles ka minema ja lubati, et kohe saab, aga lõpuks passis samuti veel mingi 1,5 tundi. Selles mttes ma ei imesta enam, et inimesed vahel kergekäeliselt kiirabisse helistavad. Algselt veel talutav seisund võib selle ootamise peale lõpuks ikka päris halvaks minna.

Aga eestlane on kannataja rahvas. Enamus istub pea käte vahel ja kannatab. Need kes julgevad küsima minna olukorra kohta, saadetakse pikalt.


PS. Kui mõnel parteil oleks vähegi toimiv platvorm, kuidas praegust arstiabi kättesaadavust parandada, siis saks ta koheselt mu hääle. See tervishoiusüsteem on hetkel läbinisti pask ikka.

PPS: Täna avastasin veel lisaks, et Fastum geel on retseptiravimiks muutunud milalgi. No HALLOOOO!.

[metssiga]

ikka peab hea tervis tõesti olema, et kõigele sellele vastu pidada.

[cannuman]

sul vahepeal kõht tühjaks ei läinud seal oodates?

[ericbana]

Istu endale sisse, PERH. Sügavale.

Oli vaja eile tõsiselt vaja EMO-sse minna, kuna esmaspäevani väga valu kannatada ei suutnud. Olin arvestanud, et siiski pühade aeg ja järjekordi võib olla. Haiglasse jõudsin umbes seitsme paiku, sest hommikul ööpäevaringsest valverasti soovitustet ei mõjunud päeva jooksul vähimalgi määral mitte ükski ning olukord läks pigem järjest hullemaks. Minu rõõmuks oli EMO ootseaal pigem hõre ning seal istusid mõned üksikud inimesed. Minu numbrini oli veel ainult kaks inimest. Päris hästi läks, mõtlesin. Sain registratuuri ja rääkisin loo ära. Mutt oli täiesti apaaatne ja ainuke sõna, mis temalt kogu regristreerimise aja jooksul tuli, oli haugatus: "DOKUMENTI!". Minu kõrval rääkis oma lugu üks teine noormees, kes oli jõusaalis selja ära tõmmanud ja lonkas päris korralikult. Teine registratuuri mutt küsis minu registratuurimutikäest, et kuhu oleks mõistlik saata ning lisas, et "praegu saadan ülevaatusele X mitte Y, las kannatab veidi." Minu oma vastu, et "mõistlik, ma saadan enda oma ka." Ilmselt nad uskusid, et seda läbi klaasi kuulda pole.

Okei. Sain sealt paberi kätte plekksin 5€ ära ja ei lasknud ennast häirida, sest reeglina on need esimesed registratuurimutid alati pigem debiilikud. Esmase ülevaatluse tuppa oli järjekord samuti kõigest kaks inimest ning olin üsna rahul, et asi nii libedalt kulgeb. Sinna tuppa sain ca 25 minutit pärast EMO uksest sisenemist. Normaalne.

Sealthakkas aga asi pihta. Esmase ülevaatluse arst oli mingi vene piff, kellele ma pidin sisuliselt igat oma sümptomit kaks korda üle seletama, sest ta lihtsalt ei saanud aru, mida need sõnad tähendavad. Üritasin siis seletada lihtsamate sõnadega. Lõpuks sai õnneks ka midagi aru ja vormistas paberid. Sellest hetkest hakkas tekkima ka tunne nagu oleks sattunud kuhugi Peterburi haiglasse. Üle poolte arstidest, kes vastu EMO-s ringi tatsasid olid venelased. Esmases ülevaatluses läks ca 10 minutit ning sealt suunati edasi kas kabinetti 1, 2, 3, 4. Läksin istusin oma kabineti ukse taha ja ootasin. Järjekord oli jätkuvalt marginaalne. Paar inimest minuga samasse kabinetti. Kipsi ukse taga oli järjekord vähe pikem. Seal ootasin lõppkokkuvõttes umbes mingi 55 minutit, mille jooksul käis kabinetist läbi kaks inimest, kellest üks ainult hetkeks, kes saadeti uuringutele. Teine sai uuringu tulemused sealt teada. Enamus ajast oli aga tühjus. Lõpuks õnnestus "päris arsti" juurde saada, kes osutus tegelikkuses täielikuks klouniks.

Lähen kabinetti ja räägin ära, et rangluu valus, vasak poolt korralikult turses ning kätt sisuliselt tõsta ega liigutada ei saa. Päeva jooksul on hakanud valutama ka tavaolekus ning valuvaigisti ei aita absoluutselt. Kusjuures see pole kindlasti tingitud mingist traumast. Vestlus nägi välja umbes nii:

Mina: Eile tundsin, et vasakpoolne rangluu on kuidagi kange ja käsi hästi ei liigu.
Arst: Rangluu ongi kange, see on ju luu.
Mina: Alguses oli lihtsalt kange, hiljem tekkis märgatav turse.
Arst: Mis mõttes turse?
Mina: No paistetus.
Arst: Ok, võta särk ära.
Mina: (üritan särki kuidagi parema käega seljast pusida, sest vasakut kätt õlast kõrgemale tõsta ei saa)
Arst: Miks sa vasakut kätt ei tõsta, siis saad särgi ära võtta ju?
Mina: Ma ütlesin ju, et mu vasak rangluu on nii valus, et kätt liigutada ei saa.
Arst: (seosetu pomin)
Arst: Kus see turse siis on?
Mina: (näitan vasakut rangluud, mis visuaalselt selgelt teisest eristuv)
Arst: Mina ei näe siin mingit turset.
Mina: Kas te siis ei näe, et rangluud näevad täiesti erinevad välja?
Arst: Muidugi näevad. Üks on vasak rangluu ja teine parem rangluu.
Mina: Nalja teete või? Seda näeb igaüks ju selgelt, et üks on paistes ja teine mitte.
Arst: No ma ei tea, turset ma siin hetkel ei fikseeri.
Mina: Mida iganes.

Kuna teatud tingimuste pärast olen nö riskigrupis selliste asjade puhul ja turse pole tekkinud traumast, siis soostus ikka vereproovid võtma ja röntgeni tegema. Röntgen muidugi tagantjärgi täiesti mõttetu, sest näitab just luu vigastusi, mitte muud. Luu mul aga katki polnud ju. Enda küsimise peale sain ka mingi valuvaigistava süsti, mis lasi ukse taga vähe rahulikumalt oodata. Süst oli aga samuti suht mõttetu, sest mõju kestis max paar tundi. Õde kes verd võttis suutis esimesle korral muidgi asja perse keerata ja pidi teisest kohast uuesti võtma. Siis käisin röntgenis, kus läks konkreetselt 3 minutit ja seejärel pidin minama vastuseid ootama eelmise kabineti juurde. Tunni ootasin ära umbes ja siis nägin, kuidas õde viis alles vereproovid analüüsi. Tra. Ootasin veel poolt tundi ja siis tuli arst kabinetist välja ja läks kuhugi. Ootasin veel 45 minutit. Täielik vaikus ja keegi ei liigu. Kabinetis vastuvõttu ei toimu ja kolm teist inimest, kes esmakordset kabinetti pääsemist ootavad, passivad ka juba tükk aega tühja. Lõpuks tuleb mingi teine arst ja ütleb, et valve vahetus oli ja nüüd uus arst üldse. Putsi, et see eelmine ei võinud öelda, et on valve vahetus, kui ta mööda kõndis. Okei.

Läksin siis sinna lamavate haigete osakonda, kus taheti kanüül panna ja kompuuteruuring teha. Esimesed kaks korda keerati kanüüli panek perse ja lõpuks õnnestus see sisuliselt viimasesse kohta, mis torkimisest veel puutumata oli. Siis tõmmati kardin ette ja öeldi, et oota kompuutrit nüüd. Vahtisin jälle mingi pool tundi lakke kuni lõpuks mingi vene poisike pidi mu kompuutrisse kärutama. Kompuuter tehti samuti mingi 5 minutiga ära ja siis kärutati tagasi, pandi tilguti ja pulsimõõtja kinni ja tõmmati kardin ette- oota vastuseid. Ootan, ootan, ootan ja vahin lakke. Pool külge ka suht krampis, sest rangluu teeb tohutut valu. Täpset aega ei oska määratleda, aga vererõhu mõõtmise intervalli järgi julgeks öelda, et 45-1h ootasin veel, kuni saabus arst. Üldse mingi kolmas. Seletas asjad korralikult ära ja ütles, et vormistab paberid ära ja siis saab välja ka. Peaks umbes 20 minutit veel minema. See tähendab, et välja pidanuks saama umbes 24.00 paiku. Kardin ette ja minema. Ootan ja ootan. Lõpuks tuleb õde, kes võtab kanüülid ja juhtmed külest. EMO-st vormistatakse välja kell 1.41! Tund ja 41 minutit pärast lubatut.

Kõnnin välja ja saan aru, et mul on isegi hästi läinud veel. Kabineti juures näen veel ühte noort poissi ja 40-ndates meest, kes saabusid regisratuuri minust algselt umbes 10-15 minutit hiljem. Mees oli kukkudes selja nii ära nikastanud, et suutis vaevu kabineti juurde longata. Röntgenit käisin ma temaga tegemas sisuliselt samal ajal. Pärast mida mina mina olin veel mingi 5 tundi erinevates kohtades passinud. Minu väljasaamise hetkeks polnud neid aga veel isegi kutsutud kabinetti analüüside tulemusi saama. Täiesti ebanormaalne. Tüüp lamas selili ootepinkidel mingi 5 tundi, et analüüside vastuseid saada. Analüüsideks labane vereproov ja röntgen.

Kõigil oli aga nii pohhui lihtalt ja pooled arstid käisid sellise näoga ringi, et viskavad ise lusika nurka. Vaevatud nägudega käidi ringi ja lohistati oma susse järgi. Vanemad, kes mu EMO-sse autoga ära tõid ja ootama jäid algselt (et kuna nii vähe rahvast, siis ehk pikalt ei lähe) nägid, kuidas mehe naine käis mingi kolm korda küsimas, et kas on võimalik juba arstiga ka rääkida. Selle peale konkreetselt hauguti vastu ja vastuse üldine mõte oli, et "arst tuleb siis kui saab, kannatage ja oodake, pole midagi teha". See noorem poiss oli oodanud umbes sama kaua kuni tal ka 24 paiku kanantus katkes ja arsti tulekut nõudis. Ka tema saadeti pikalt kabineti ukse taha ootama. Kui nad mingeid täiendavaid uuringuid vajasid, siis on nad seal veel vist praeguseni.

Ühesõnaga mul läks kokkuvõttes veel isegi hästi, aga see üldine pohhuism ja ükskõiksus on lihtsalt kohutav PERH-is. Mitte kedagi ei koti, keegi mingit infot ei jaga. Piisaks ju paarist lausestki. Okei, pühade aeg, aga 19-1.30 käis EMO-st läbi max mingi 30 inimest. kui sedagi. Ning isegi neid ei suudeta inimlikult kohelda. Ma ei taha teada, mis juhtub siis, kui EMO-s mingi reaalne tung peaks olema, siis on olukord ikka totaalselt perses. Lamavate haigete osakonnas pöörduti mitmel korral patsiendi poole esmalt vene keeles, kuigi tegu oli eestlastega. See PERH-i EMO osakond on lihtsalt kohutav ja tegu pole esimese halva kogemusega tegelikult sealt. Eile sai aga lolli peaga siiski sinna mindud, sest logistiliselt oli see kõvasti paremas kohas tol hetkel. Pärast homset aga never again.

Ma olen käinud Ida-Tallinnas mingi kolm korda kokku ja ma olen kaks korda suurema rahvamassi juures saanud kaks korda kiiremat abi. PERH tundub lihtsalt olevat suur haip ja riigi ihuprojekt, et luua mingi "superhaigla". Reaalselt on vähemalt selle EMO osakond totaalne nali.

[erxu]

Kusjuures arve veel siiani maksmata, saatsin neile detsembri algul kirja ja siis hämati mulle praktiliselt, et nad ei saanud mulle esitada arvet siis kui ma lepingu ümber tegin kuna arve polnud valmis (arusaadav, sest tasumata arve on augusti teenuste eest ja 31. august ma käisin lepingut muutmas, seega loogiline mõistus ütleb jah, et arve polnud valmis). Aga sellekohta, et miks nad mind varem kuidagi ei teavitanud või miks nad ei teavitanud uut lepingu haldajat võlgnevuse kohta, sellest pole juttu midagi.

Igastahes anti maksetähtajaks nüüd detsembri lõpp, tuligi see arve uuesti meelde ja enne kui tasuma hakkan mõtlesingi siia kirjutada ka selle loo kuidas võib juhtuda. Ehk kellegil olnud sarnaseid kogemusi? Arve pole suur - 25eurot ja sente peale aga jah ei meeldi see suurettevõtete üleolev suhtumine (endisesse) klienti.

[Iceman]

Maksid arve ära või vaidled vastu ikka? Anna teada kuidas lahenes siis. Loodan, et sa võidad. Igatahes siukstes lepingu ümber tegemistel jms peaks avalduse küsima, et kõik eelnevad arved ära makstud. Siis saab rahulikult seda avaldust neile näidata, et nad kinnitasid, et kõik on makstud. Üsna loll lugu igatahes. Häid jõule.

[erxu]

31. august astusin oma sõbraga Elioni esindusse ja lasin lepingu ümber muuta tema nimele, maksin eelmise kuu arve ka ära mis oli kuskil 19 eurot (üldjuhul alati küsitakse vanu võlgnevuste või arvete raha kui lepingut muudad või lõpetad), oktoobris kunagi lõpetas see sõber üldse Elioniga lepingu ära ja sellega oli ühelpool. Nüüd kuskil kuu aega tagasi, novembri lõpus maandus mu postkasti kiri Elionilt, et tasuge oma võlgnevus augustikuu teenuste eest või vastasel juhul esitatakse arve inkassosse ja bla bla bla.

Saan aru, et teenuste eest peab tasuma aga kuidas ma saan oma teenuste eest tasuda kui ma olen 3kuud tagasi lõpetanud lepingu ära (maksin oma arved ära ja kõi koli korras - oktoobris lõpetas sõber lepingu ja keegi ei maininud, et eelmisest lepingu haldajast on võlg jäänud üles) ja mind ei seo Elioniga mitte miski ning selle ajal jooksul pole minu postkasti ühtegi füüsilist kirja Elioni poolt jõudnud, telefonile pole keegi helistanud ja e-mail oli ka tühi kuni novembri lõpuni. Ning nüüd 3 kuud hiljem hakkavad ähvardama mind inkassoga kuigi varasemalt pole kordagi isegi teavitanud mind, et olen neile võlgu.

Natukene kurjaks ajab küll see kui kohe esimese kirjaga üritatakse sind maksuvõlglaseks tembeldada ja hakatakse ähvardama.

Sain südamelt ära. Häid jõule.

[Jasper]

Meat Market...

ootasin vürtsikamat lugu.

[Rein]

Ja kinkekaardid on kõige nõmedamad kingitused ever.

Ju siis kinkija ei tunne sind piisavalt.
Ma sain Baltmani kinkekaardid ja olen rahul.

[Amos]

Ja kinkekaardid on kõige nõmedamad kingitused ever.

WORD.
Kurat see sinu lugu ajaks endal ikka harja VÄGA punaseks...
Rahulikku jõuluaega sulle

[elx]

Ma leebun kergesti. Aga see eest on hea kaks aastat hiljem kaubanduskeskuses Starmani müügimeestest käsi taskus rusikas mööda marssida

Ma leebun ka kergesti. Just seetõttu kiirustasin hiljuti SEB kontorist arvuti juurde, et viha pealt veel viitsiks E-maili neile saata ning probleemi kurta.

[Markko]

See pole mingi püha viha, kui ei viitsi sõdima hakata. Ma sõdisin ükskord haldusfirmaga, kes kasseeris parkla hooldustasu, kuigi neil kolmel märtsikuu päeval, kui lund sadas, nad lund ei lükanud. Hulk aega hiljem jõudsime kompromissile, et oleme mõlemad lollid ning nemad ei nõudnud viivist ja mina maksin oma 3-eurolise võlgnevuse ära. :P

Ma leebun kergesti. Aga see eest on hea kaks aastat hiljem kaubanduskeskuses Starmani müügimeestest käsi taskus rusikas mööda marssida