Veganlus - arvamusi?

[elx]

Loomariigis üldjuhul süüakse endast nõrgemaid. Ehk kui me sööme teist looma, võib eeldada, et me arvame, et me oleme neist ülemad.

Kle sorry aga füüsiline jõud ei tee kedagi ülemuslikuks, vähemalt mitte minu arvates.

[elx]

Jah, sa ei oska lugeda.

108 kilo pealt "~5 kuuga sain kaalu alla 70 kilo" - sain kaalu alla seitsekümmend kilo. Imelikult kõlab aga sobis ülejäänud postiga kokku küll. Kes siis ikkagi ei oska lugeda? Hilisema postiga sain siiski aru mida mõeldud.

[Mõnuagent 007]

Eks suurim mure Eestis hetkel selles osas ongi, et ükski osa Eesti meditsiinisüsteemist pole tunnustanud veganluse tervislikkust (isegi mitte vegetaarluse oma vist?) ja seetõttu on veganid ekstremistid. Siis kui see staatus saab muudetud, siis ehk ei ole see enam niivõrd võitlemine, kui muutub rohkem diskussiooniks. Hetkel ei tunnusta ka lastearstid veganlust ja see tekitab suuri konflikte, kuigi suurem eesmärk on meil ju ideeliselt sama, tervise edendamine. Kui "kas veganlus saab olla tervislik" on ära vastatud, siis läheb vestlus rohkem "kuidas seda tervislikult praktiseerida" poole. Ja diskussioonid on tavaliselt rahulikumad.

Sinnamaani, kuni paljudele eesti lastele on ainus reaalselt vajadusi järgides kokku pandud söögisedel lasteaed ja kool, siis ei saa anda dobrood ka veganlusele laste toitmisel. Ehk alati pole veganlus reaalne ja kaalutletud valik, vaid mingi trendihullus. Ma olen ise näinud ju veganfoorumis, kus inimene on kaks kuud tagasi avastanud veganluse ja vingub, et tema pereliikmed ja lapsed ei austa seda. Kuidas saab inimene kahe kuuga nii teadlikuks? Reaalselt? Seega on loomulik, et seda eitatakse, kuna ka (uus)-veganite enda teadlikus on kohati naeruväärne.

[kaks või]

Kõik väga kena aga kas ma arvutasin õigesti, et sa kaalusid vahepeal 38 kg?

Ja veel olulisem - kus kohast tuleb arvamus, et liha söömine tähendab ülemuslikust?

Kaotasin ~38kg, tipuks (või madalaimaks) jäi number kuskile 67 ümber, aga siis sujuvalt tuli tagasi 70 peale ja jäänud sinna nüüd juba üle kolme aasta.

Loomariigis üldjuhul süüakse endast nõrgemaid. Ehk kui me sööme teist looma, võib eeldada, et me arvame, et me oleme neist ülemad.

Me oleme kõik loomad, oma tunnete ja elu ja soovidega. Ja minu eetiline kompass ütleb, et loomi võiks kohelda võrdselt, ei olene mis rass, kodakontsus, nahavärv või liik ta on. Kohtle mõnda muud looma nagu kohtleks inimlooma. Ilmselt see praktikas päris nii välja ei tule, aga ma oma naabrimeest maha ei löö, ükskõik kui närvi ta mind vahel ajab. Aga loomad, keda võiks võtta kui võrdset, tarbitakse otseselt oma lõbuks. Sest ilma loomade tarbimiseta on täiesti võimalik elada tervislikult ja saada kõik oma makrod ja muu vajalik kätte. Ehk meil on valik, mida me teeme teadlikult. Kui me laseme kellelgi enda jaoks looma ära tappa, et me saaks teda nautida, siis me ju tunneme, et minu jaoks on see loom niivõrd madal, et mina pean õiglaseks, et tapan ta ja naudin tema liha enda lõbuks, ilma mingi otsese vajaduseta. Kui poest letist endale selle filee ostad, on sinu eest tapatöö juba ära tehtud, sinu makstud rahast jõuab makse ka sellele, kes kõri läbi lõikas ja sellele, kes naha maha nülgis.

Eetiliselt, ma tunnen, et ei suuda sellist tegevust endale õiglustada. Solarisse minnes ei ole meil elu ega surma küsimus ja pole mitte ühtegi põhjust, miks ma peaks teisete loomade surmale kaasa aitama, kui ma võin toituda viisil, mis ei oma nii räigeid tagajärgi.

See on hea küsimus, minu jaoks polegi vahet, söögu kasvõi koera või kassi kui isutab .

Aga inimliha?

Veganluse vastu pole, kuigi poolt ka mitte.

Küll aga olen võitleva veganluse vastu, sellise mis meedias ja mujal inimestele vägisi oma eluviisi pähe määrib. Kui meeldib, elage rahus ise, siis võiks isegi mingi austus tekkida veganlaste vastu... kui on õige aeg käes küll siis inimesed - igaüks ise - leiab tee.

Ekstremistid ja "usukuulutajaid" on igal alal. See "võitlev veganlus", mis ka Eesti meedias on viimastel nädalaltel üsna aktuaalne, tuleb tihtipeale meedia enda poolt. Meedia keerutab uudiseid üles ja otsivaid viise kuidas klikke müüa. Ja see kindlasti müüs hästi, kui lastearst võeti sõna võtma ja väidab, et veganlus on kindlasti vastuvõtmatu väiksele lapsele. Kahjuks on meedia tarbimine üldiselt väga suur ja siis peavad kõik veganid hakkama vastama nendele samadele küsimustele iga kord kui vanematele, vana-vanematele, või isegi sõpradele külla minnakse. Ja sinu sõna ei maksa midagi ju meedias olnud lastearsti vastu. Võid ju öelda, et nii USA, UK, kui kõik põhjamaad aksepteerivad veganlust kui täiesti tervislikku toitumisviisi. Aga Eesti mitte. Seega on Eesti Vegan Seltsi esindajad üsna aktiivsed sõna võtma, et levivat laimu ümber lükata ja kindlustada, et see pole ekstreemsus. Eks suurim mure Eestis hetkel selles osas ongi, et ükski osa Eesti meditsiinisüsteemist pole tunnustanud veganluse tervislikkust (isegi mitte vegetaarluse oma vist?) ja seetõttu on veganid ekstremistid. Siis kui see staatus saab muudetud, siis ehk ei ole see enam niivõrd võitlemine, kui muutub rohkem diskussiooniks. Hetkel ei tunnusta ka lastearstid veganlust ja see tekitab suuri konflikte, kuigi suurem eesmärk on meil ju ideeliselt sama, tervise edendamine. Kui "kas veganlus saab olla tervislik" on ära vastatud, siis läheb vestlus rohkem "kuidas seda tervislikult praktiseerida" poole. Ja diskussioonid on tavaliselt rahulikumad.

[Jeti88]

Veganluse vastu pole, kuigi poolt ka mitte.

Küll aga olen võitleva veganluse vastu, sellise mis meedias ja mujal inimestele vägisi oma eluviisi pähe määrib. Kui meeldib, elage rahus ise, siis võiks isegi mingi austus tekkida veganlaste vastu... kui on õige aeg käes küll siis inimesed - igaüks ise - leiab tee.

Palju on ilmunud artikleid, milles määritakse veganlust pähe? Pigem on ikka vastupidi. Ise olen taimetoitlusest valgusaastate kaugusel aga objektiivselt vaadates on kõigesööjad need, kes peavad vajalikuks rõhutada kui vajalik ikka liha on. Tööl näen kuus mitu korda kuidas ühistel lõunasöökidel ülekaalulised kõigesööjad küsivad taimetoidulise käest ühtesid ja samasid lolle küsimusi. Tutvusringkonnas on nii veganeid kui ka taimetoidulisi aga pole keegi oma eluviisi kellegile peale surunud. Pigem tulevad teiste poolt ikka ja jälle küsimused stiilis "oi kuidas sa ikka nii hakkama saad?" jne.

[chac]

Veganluse vastu pole, kuigi poolt ka mitte.

Küll aga olen võitleva veganluse vastu, sellise mis meedias ja mujal inimestele vägisi oma eluviisi pähe määrib. Kui meeldib, elage rahus ise, siis võiks isegi mingi austus tekkida veganlaste vastu... kui on õige aeg käes küll siis inimesed - igaüks ise - leiab tee.

[$$$]

Kõik väga kena aga kas ma arvutasin õigesti, et sa kaalusid vahepeal 38 kg?

Jah, sa ei oska lugeda.

[$$$]

Ja sealt tekkis küsimus, et kui me kõik oleme loomad, kuidas sa paneb piiri, et milliseid loomi on meil õigus süüa ja milliseid pole.

See on hea küsimus, minu jaoks polegi vahet, söögu kasvõi koera või kassi kui isutab .

[elx]

Seeni ikka söön. On teie diskusioonis leitud mingi põhjus, et ei peaks? Ei ole kunagi seente kohta kuulnud küsimusi, kui veganlusest räägitud.

Mett pole veganina söönud, ta on ka veganite maailmas selline hall ala - on ja ei ole. Üldjuhul pole kunagi eriti tarbinud ja ei näe põhjust miks peaks nüüd alustama.

Mees, 23a

ei liha maitse ega loomade tapmine polnud põhjus, miks ma veganluseni lõpuks jõudsin.

3,5 aastat tagasi olin ma veel 108 kilo (171cm). Ja see istuv ja mitte-aktiivne elustiil koos liigse kolarite sissevõtmine oli põhjuseks. Siis otsustasin proovida vegetaarlust. ~5 kuuga sain kaalu alla 70 kilo. enesetunne, energiatase ja kõik kasvasid märkimisväärselt ja igapäevaselt. Siis aga tekkis naine ja ma ei teadnud piisavalt tasakaalustatud toitumisest, et kõigile pidevalt vastu hakata. Toetust polnud kuskilt otsast, nii vanemad, vanavanemad kui kõik ülejäänud ütlesid, et liha peab sööma. Lõpuks tõi mind lihani tagasi naine, kes näivalt teadis toitumisest üsna palju, aga liha pidi ikka vähemalt nädalas sööma. Siis sõime lihaga rooga umbes kord nädalas ja piimatooted olid pidevalt menüüs. Aga me hakkasime rohkem terviseteemalisi dokumentaale vaatama ja lugema toitumise kohta ning isegi uurimustöid lugema, et leida veidikenegi tõde. Sest ilmselgelt on valeinformatsiooni toitumise kohta liikvel vähemalt sama palju kui tõesemat informatsiooni. Lõpuks tekkis mul eetiline dilemma, mis lõpuks viis sisse muutuse. Tutvusin "Speciesism"iga, ja sain üle enda "me oleme kõrgemad kui kõik loomad" sisemisest hoiakust, mida ma polnud endale varem teadvustanudki. Ja sealt tekkis küsimus, et kui me kõik oleme loomad, kuidas sa paneb piiri, et milliseid loomi on meil õigus süüa ja milliseid pole. Siis natuke veel uurida, et milline loomatööstus on ja kui palju igast jama (sitta, mäda, ravimeid) on sinna sisse pandud ning ma ei näinudki enam põhjust, et miks ma peaks üldse loomatooteid sööma.

Energiat on esimestel kuudel palju rohkem kui varem, pärast harjud ära. Tervis tugev, nädal tagasi jooksin oma esimese maratoni peale 6t kuud treenimist. Aktiivne ja terviseprobleeme pole täheldanud. Ühe korra oli külmetus talvel.



Tablette ei võta üldse. B12 tuleb toidulisandist ja muu tuleb toidust endast.

Pole viimase mõne aasta jooksul käinud, aga kahe nädala pärast on aeg pandud ja teen selle veretesti ära. Siis teab, kuidas dieeti muutma peaks.



Naljakas küsimus, ei. Söön hästi ja nälga ei ole. Eks vahel on keeruline kui oleks keset eimidagit ja valikus vaid lihasöögid. Aga midagi saab alati kokku keerata. Üldiselt ei käi Kesk-Eestis või Maardus, ehk pole probleeme.

Kõik väga kena aga kas ma arvutasin õigesti, et sa kaalusid vahepeal 38 kg?

Ja veel olulisem - kus kohast tuleb arvamus, et liha söömine tähendab ülemuslikust?

[Daz Booob]

Ma veganluse põhimõtteid väga ei tea, kuid ma olen üsna kindel, et tarbitava (ei pea ainult toitu, sööki silmas) tekitamisel on vähemalt mingis etapis kedagi ekspluateeritud.

[EgoTrip]

Google väidab, et söövad. Seega 50/60.

Iseenesest kui oled vegan, siis tekib dilemma.
Enamus mandleid tolmeldades on ju ekspluateeritud mesilasi. Tekib huvide konflikt.

[kaks või]

seeni sööd?
mett?
oled mees või naine? vanus?
liha ei maitse või ei taha et loomi tapetaks?
kuidas tuli pähe mõte et nüüd siis toitud nii?
energiat palju, tervis ei kannata?

Seeni ikka söön. On teie diskusioonis leitud mingi põhjus, et ei peaks? Ei ole kunagi seente kohta kuulnud küsimusi, kui veganlusest räägitud.

Mett pole veganina söönud, ta on ka veganite maailmas selline hall ala - on ja ei ole. Üldjuhul pole kunagi eriti tarbinud ja ei näe põhjust miks peaks nüüd alustama.

Mees, 23a

ei liha maitse ega loomade tapmine polnud põhjus, miks ma veganluseni lõpuks jõudsin.

3,5 aastat tagasi olin ma veel 108 kilo (171cm). Ja see istuv ja mitte-aktiivne elustiil koos liigse kolarite sissevõtmine oli põhjuseks. Siis otsustasin proovida vegetaarlust. ~5 kuuga suutsin kaotada üleliigsed kilod ja saavutada üsna normaalse kaalu ehk ~70 kg. Enesetunne, energiatase ja kasvasid märkimisväärselt ja igapäevaselt. Siis aga tekkis naine ja ma ei teadnud piisavalt tasakaalustatud toitumisest, et kõigile pidevalt vastu hakata. Toetust polnud kuskilt otsast, nii vanemad, vanavanemad kui kõik ülejäänud ütlesid, et liha peab sööma. Lõpuks tõi mind lihani tagasi naine, kes näivalt teadis toitumisest üsna palju, aga liha pidi ikka vähemalt nädalas sööma. Siis sõime lihaga rooga umbes kord nädalas ja piimatooted olid pidevalt menüüs. Aga me hakkasime rohkem terviseteemalisi dokumentaale vaatama ja lugema toitumise kohta ning isegi uurimustöid lugema, et leida veidikenegi tõde. Sest ilmselgelt on valeinformatsiooni toitumise kohta liikvel vähemalt sama palju kui tõesemat informatsiooni. Lõpuks tekkis mul eetiline dilemma, mis lõpuks viis sisse muutuse. Tutvusin "Speciesism"iga, ja sain üle enda "me oleme kõrgemad kui kõik loomad" sisemisest hoiakust, mida ma polnud endale varem teadvustanudki. Ja sealt tekkis küsimus, et kui me kõik oleme loomad, kuidas sa paneb piiri, et milliseid loomi on meil õigus süüa ja milliseid pole. Siis natuke veel uurida, et milline loomatööstus on ja kui palju igast jama (sitta, mäda, ravimeid) on sinna sisse pandud ning ma ei näinudki enam põhjust, et miks ma peaks üldse loomatooteid sööma.

Energiat on esimestel kuudel palju rohkem kui varem, pärast harjud ära. Tervis tugev, nädal tagasi jooksin oma esimese maratoni peale 6t kuud treenimist. Aktiivne ja terviseprobleeme pole täheldanud. Ühe korra oli külmetus talvel.

Palju mis tablette kõrvale krõbistad?
Tervisekontrollis oled käinud/vereteste teinud?

Tablette ei võta üldse. B12 tuleb toidulisandist ja muu tuleb toidust endast.

Pole viimase mõne aasta jooksul käinud, aga kahe nädala pärast on aeg pandud ja teen selle veretesti ära. Siis teab, kuidas dieeti muutma peaks.

Kui nälg peale tuleb, kas siis teed pattu ka?

Naljakas küsimus, ei. Söön hästi ja nälga ei ole. Eks vahel on keeruline kui oleks keset eimidagit ja valikus vaid lihasöögid. Aga midagi saab alati kokku keerata. Üldiselt ei käi Kesk-Eestis või Maardus, ehk pole probleeme.

[Daz Booob]

Kui mulle vihjasid, siis ma polegi väitnud, et peaks ainult kanafileed sööma. See oli lihtlabane võrdlus kahe võrdse massi, kuid erineva kalorsusega toiduaaine vahel.

See ei muuda tõdemust, et esimese maailma ülekaalulisuse ja rasvumise põhjus on eelkõige ülearused süsivesikud ja vähene liikumine. Ehk siis teisisõnu - tarbitav energiakogus on oluliselt suurem kui reaalselt ära kulutatakse.

Vaadates maailma kõige paksemaid rahvuseid, siis julgeks "esimese maailma" võrrandist välja jätta. Jätaks ka süsivesikud välja, sest iga asja liigne tarbimine on kahtlase väärtusega (argument). Jätaks võrrandisse alles vähese liikumise ning lisaks veel tarbimiskultuuri (propageerimise).

[Kaarel]

Ehk ma soovitan teil mingi kuu-kaks proovida niimoodi toituda. Saate rohkem vastuseid, kui lolle küsimusi ja nalju visates. Ehk hüsteerilised veganid ongi halenaljakad, aga mingi "söön kanafileed"-argumendid pole ka eriti normaalsed.

Kui mulle vihjasid, siis ma polegi väitnud, et peaks ainult kanafileed sööma. See oli lihtlabane võrdlus kahe võrdse massi, kuid erineva kalorsusega toiduaaine vahel.

See ei muuda tõdemust, et esimese maailma ülekaalulisuse ja rasvumise põhjus on eelkõige ülearused süsivesikud ja vähene liikumine. Ehk siis teisisõnu - tarbitav energiakogus on oluliselt suurem kui reaalselt ära kulutatakse.

[Mõnuagent 007]

Ma ei visanudki oma küsimusega nalja ja mul ei ole püsivust ühe küsimuse kallal kuu-kaks töötada. Niisiis, kui ikka kõht väga tühjaks läheb, kas siis oled nõus liha sööma?

No siis sa ei saa niiehknaa teise poole arvamusest aru.