See häda, et kui Venemaaga peaks mingi jama tõesti tulema, siis on Läti täielik läbikäiguhoov ja sisuliselt muudab ka Eesti kaitsemudeli mõttetuks, kuna peaksime ka lõunapiiri kaitsma. (Midagi sellist.)
Mina ei käinud kaitseväes. Aga ega ma selle aastaga midagi mõistlikku tõesti ei teinud. Jõin, õppisin natuke, vaatasin naisi ja üleüldse.
Vivatbet
Collapse
Unconfigured Ad
Collapse
Ajateenistus!
Collapse
X
-
Noore inimese suust kuulda mastaapseid plaane õppimise ja pere loomise kohta on pehmelt öeldes irooniline, tina tahetakse panna!
Leave a comment:
-
Hästi argumenteeritud. Teistel on, siis võtame me ka. Teistel on ka riigivõlad suured. Ah ma parem ei lähe seda teed. Ma oleks hea meelega nõus sinuga, kui tõesti oleksid kõik meie noored nii väga teadlikud oma valikutes ja soovides pärast gümnaasiumi, aga see ei ole kohe kindlasti nii! Lisaks on meil olemas väga hea näide, mis saab kui luua palgaarmee. Lätil ei ole absoluutselt mitte mingit võimekust enam. Tunnistan, et süsteem vajaks üle vaatamist ja kohendamist, aga päris loobumine ei sobi juba meie geopoliitilise asendi tõttu (ja see ei olnud väljakutse, et tekitada arutelu kui kaua me suudaks sõdida Venemaaga)Tunnetan tugevalt negatiivset suhtumist "tänapäeva noortesse". Samamoodi võiks ju öelda, et sul on iganenud vaated. Tänapäeval on üha rohkem neid riike, kus ajateenistus ei ole kohustuslik ning see trend jätkab tõusmist. Eestis võiks samuti olla kaitseväekohustuse asemel vabatahtlik ajateenistus - kes soovib aasta enda noorest elust kuskil kasarmus juturaamatute lugemisele kulutada, siis palun. Paljud teised tahaksid sel ajal õppida, töötada või peret luua. Väidan, et praeguse seisuga piisaks Eestile palgaarmeest.Leave a comment:
-
Tunnetan tugevalt negatiivset suhtumist "tänapäeva noortesse". Samamoodi võiks ju öelda, et sul on iganenud vaated. Tänapäeval on üha rohkem neid riike, kus ajateenistus ei ole kohustuslik ning see trend jätkab tõusmist. Eestis võiks samuti olla kaitseväekohustuse asemel vabatahtlik ajateenistus - kes soovib aasta enda noorest elust kuskil kasarmus juturaamatute lugemisele kulutada, siis palun. Paljud teised tahaksid sel ajal õppida, töötada või peret luua. Väidan, et praeguse seisuga piisaks Eestile palgaarmeest.Leave a comment:
-
Ära võrdle võrreldamatut. Ühel puhul on tegemist iseenda ja lähedaste ainelise heaolu säilitamise vajadusega (selliseid jõuga äravõtmise juhtumeid tuleb paraku teinekord ette, aga viimastel aegadel on kuulda olnud, et süsteem on muutunud märksa inimnäolisemaks selle koha pealt). Keemiku puhul tundukse olevat tegemist hariliku tänapäeva noorega, kes väljendab harilikku tänapäevase noore suhtumist. Vaks vahet.Leave a comment:
-
Elu pole nii must-valge, et saaks lihtsalt öelda "kes ei käinud see ei viitsi pingutada, ei taha vabadust, olen ebalojaalne" jne.
Veits võiks mõelda ka.
Vahepeal oli uudis kus üks noormees oli ainuke kes oma talu töökorras hoidis ning pere toitis, kui tema väkke läinuks siis oleks pidanud ta pere oma kodu maha müüma (täpselt enam ei mäleta, aga midagi oli veel). Sõjaväe komisjonis ei huvitanud see kedagi, isegi pikendust ei antud.
Kumma sa ise valiksid? Kas selle, et perele jääks kodu alles ning toit oleks laual või siis 8-11 kuud väes ning tagasitulles oled pmst kodutu.Leave a comment:
-
-
Süsteemi jaoks juba liiga ammu käinud. St praegu kiputakse võtma RÕK-dele värskemaid lende. Aga küll tuleb ka sinu aeg, iga aasta toimub asi aina uhkemaltLeave a comment:
-
-
Minu vastu ei tunne keegi huvi. 13 aastat saab varsti ja keegi pole kirjutanud, et "tule, Marek, metsa, kaheks nädalaks riigi lobi peale". Kõik see laskur-sanitar-autojuht mööda külgi maha jookseb nõnna ju
Leave a comment:
-
Ise olen nüüdseks kaks korda pikendust saanud. Esimene kord sain ära kuna käsi oli kipsis - sain puhkust pool aastat. Nüüd septembris käisin uuesti ja seekord lihtsalt rääkisin nö. endale pikenduse - pole plaaniski enne kuhugi minna kui ülikool läbi. (kevadel peaks saama sellega ühele poole)
Tegelikult ma ei saa sellest kaitseväe teemast ültse aru - kes tahab minna, palun väga. Ise leian, et see on lihtsalt mõtetu aja raiskamine.Leave a comment:
-
Endalgi oli midagi sellist. Tahtsin minna pärast kutsekat vabatahtlikult kaitseväkke. Veebruaris viisin koos kahe kursavennaga avaldused sisse. Kõik oli ilustore, kuni kuseproovini. Esimest korda ei saanud läbi, kuna lasin otse topsi. Pidi aga esimese suraka potti ning alles siis topsi. Nu arst pärast seal väitis, et selle pärast. Orgunniti uus aeg veel enne suve, et suvel minema saaks. Mingi esmaspäev pidi olema uus prooviandmine, mis mul meelest läks. Laupäeval sai kõvasti võetud ning pärast selgus, et mingid "toksiinid" olid seal
Aastakese sain siis kodus istuda ning 2010 suvel sain siis väkke lõpuks. Igaljuhul soovitan kõrvalehiilijatel enne uuringuid kangemat kraami võtta ehk aitab. Kuid nagu siin eelnevalt mainitud, siis soovitaks ikka ära käia. Kui sa just tagalas pole, siis on väga vinge seal. Mina näiteks ootan, kuna tuleb RÕK, et saaks paar nädalat metsas mütata
Leave a comment:
-
Oskab keegi öelda, kuidas nad antud olukorras käituvad.4) Eestist võimalikult kaugele. Aastaid tagasi vähemalt kuulduste kohaselt ei vaevutud eriti väga kaugeid kodanike üles otsima. Kuigi meil oli üks vend, kes pidi Saksamaalt teenistusse tulema.
Ütleme,et saadavad mulle arstliku komisjoni kutse, mida ma ignoreerin mitmeid kordi. Kas siis helistavad/saadavad mingi aja tagant kirja,et ole hea tule ikka. Või tulevad 2 mustades ülikondades meest mulle ukse taha või kuidas see mitte kohale ilmumise tagajärjed välja näevad?
Olgu siin ette ära öeldud,et minu aeg kukkub 2014 alles.Leave a comment:
-
Enda EV kodaniku kohustus sai läbitud 07/08 Tapal ja edukalt, kogu teenistuse ajal ei kimbutanud mitte ükski haigus, nii et laatsaret oli minu jaoks suht võõras koht. Ühe korra sai käidud kohustuslikus hambakontrollis ja teist korda puugi vaktsiini saamas. Osad vennad, aga istusid seal terve teenistuse aja, mõeldes endale igasuguseid haiguseid juurde ja lootes, et pääsevad sealt loetud päevadega. Mõnel ka läbi meeletu ajukepi see mitme mitme kuuga kuidagi õnnestus, kuid paljudel mitte. Kujutage nüüd ette, pea terve aasta lolli mängida haiglaseinte vahel, mõnel õnnelikumal simulandil õnnestus võib olla ka päeva jooksul ca. 1 tund värsket õhku kopsudesse hingata.
Nüüd siis Wingbacki küsimuse juurde. Kui teenistuses ette nähtud ülesanded ja toimetused päeva lõpuks olid tehtud, sai nagu ikka, kamraadidega ka tihti maast ja ilmast räägitud. Seesamune teenistusest kõrvale hiiliminegi käis jutuajamistel läbi. Kellel sõber, sugulane, tuttava tuttav jne. Mõningaid näiteid: 1) Ühel mehepojal olnud üks hea sõbranna, kellel oli kaks väikest last, aga spermadoonor lõi vist isakohustuste ees põnnama ja oli nelja tuule poole, minema põrutanud. Mehepojal siis teenistuseaeg uksele koputamas, aga kuidagi minna mingil põhjusel ei raatsi ja uuris asja, et võimalus on pääseda, kui sul on kaks väikest last. Oli sõbranna pehmeks rääkinud ja leppisid kokku, et kirjutavad lapsed nii kauaks mehe nimele, kui vaja on. Nii tehtigi ja mehepoja pääses. 2) Tutvused ja sugulussidemed arstide hulgas, või lihtsalt leiad julgema arsti, kes su rahakotil aitab natuke inventuuri teha. 3) Väga loll lahendus on muidugi nõdrameelset mängida, aga olen kuulnud, et neidki on külluses leidunud, kes tagajärgedele, juhilubadele ja tulevikule, see moment just ei mõtle, kui vaja oleks. 4) Eestist võimalikult kaugele. Aastaid tagasi vähemalt kuulduste kohaselt ei vaevutud eriti väga kaugeid kodanike üles otsima. Kuigi meil oli üks vend, kes pidi Saksamaalt teenistusse tulema. 5) Tekita endale mõni krimka, kui tsiviilelus sul sellega probleeme ei teki. 6) Oli üks vend olnud, kes oli kuni relvade kätte andmise ajani täitsa tiptop olnud. Relva ta ei olevat kätte võtnud ja oli öelnud, et tema usk seda ei luba ja tema relvi kardab. Polnud ka temaga enam midagi peale hakata sellises kohas. 7) Tarvitad mingeid aineid, pissiproovid ei anna soovitud tulemust, pikendus aastaks garanteeritud, trahv ka. Tagajärgedega arvestab jällegi igaüks ise. 8) Idiootsuse tipp ja mis meid kõiki tummaks võttis, kes sellel hetkel jutuajamisel viibisid ja mis võttis ikka aega, et kohale jõuab. Oli meil üks kaasvõitleja Jõhvist, kes rääkis hästi Eesti keelt, võrreldes teiste eestivenelastega, kes meil kompaniis olid ja üldse seltsis eestlastega rohkem. No tema rääkis siis, et tema teab päris mitmeid inimesi Kohtla- Järvelt, Narvast ja Jõhvist, kes on lasknud oma sõpradel nende käe- ja jalaluid pooleks lüüa, selleks, et mitte sõjaväkke minna. Me siis küsime, kuidas nii. Ta siis vastab, et käsi või jalg liiva alla, haamriga, kiviga või mõne kolmanda asjaga millele jõudu taha saab panna, puraki laks ära ja valmis. Kes kogenud, olevat rääkinud, et ei tunne see löögihetk hetk midagi, niikauaks kuni oled oma jäseme liiva alt välja võtnud, siis hakkad alles tundma. Me siis mõtlesime, et vana räägib neist, kellel vene pass on. Meediast olid ka just igasugused videod läbi käinud, millega vene sõjaväes kokku võid puutuda. Pealtnägija vist tegi veel otsa lahti. Ega paneks vist jah, ka kõige tugevama närviga venna mõtlema, et kuidagi ära saada, kui sinna aega teenima peaks minema. Nähes, et me hakkame valesti asjast aru saama, räägib, et jutt käib ikka Eesti passiga poistest. Vot see oli küll üks meie ühiste jutuajamiste suurimaid wtf?? momente. 8-11 kuu pärast selliseid asju tegema hakata. Sõnatuks võttis.
Need olid siis mõned nopped selle ärasaamise kohta, mis hetkel meenutades meelde tulid, kindlasti oli neid variante veel.Leave a comment:
Bottom 300x250
Collapse
Vivatbet 1200x200 bottom
Collapse
Leave a comment: