Päevapoliitika

[Mõnuagent 007]

Selle tervisepäevaga. Meil ettevõttes on see ka ja ma sain alles umbes 5. osakonnajuhiks olemise aastal teada, et ma pean sellest raamatupidamisele teada andma...

[plastic]

See tervisepäevade temaatika on üks suuremaid pornosid, mis välja mõeldud.

Olgu erasektor või avalik sektor. Täpselt see keiss, kuidas mingid suured juhid kuskil oma kajakambris, koosolekutel ja konverentsidel teevad tähtsa näo ette, sest “kuskil kuulnud, et hea idee” või “konkurendid ka teevad” või “pakume lisaväärtust töötajatele”.


Tegelikult sa ei paku ju sittagi peale lisapuhkuse, mille välja võtmine on keerukam.

Päris elu tasandil graafiku alusel töötajad tervisepäeva võttes saavad ilmselt ülemuselt “peksa”, sest ülemusel graafikut raske koheselt uuesti täita. Olgu see Selveri kassas, tootmistehases või politseis. Ja siis see on ka sisuliselt päev mida tööandja lubab kuni mingi piirini rakendada ilma, et töötaja saaks lossi. Hui aga graafiku alusel tegutsevate organisatsioonide puhul see praktika nii sagedane on kui mujal.

Kui aga graafiku alusel ei tööta, siis vaevalt 8-5 kontoritöö puhul normaalne inimene ametlikku sinist päeva nõuab või ühe päeva kaupa töötaja tööd trackib.

Neid kasutegureid süsteemselt on nii vähe ja arusaamatu on selle rakendamine. Selle artikli kaudu tuli see ka ilmseks.

asja kurvem pool on see, et ju siis nendes ministeeriumites ongi tööd nii vähe või kohustusi ka, et saab lampi võtta päeva välja ilma, et töö kannataks. Ma ei usu, et siinsed kontoritöötajad saavad nö hellata 7:30 oma ülemusele, et “sorry kle oli kyll koosolek planeeritud, aga tervise fucking päeva võtan you know, söö seda!”. Küll aga ta saab helistada, et “krt pucis veidi, 38,3 palavik ja teeme läbi teamsi, ilmselt täna veidi off ülejääva aja”. Viimase puhul ka implied, et ei pea haiguslehte võtma ja eks normaalne inimene teeb oma töövoo nagunii ära.

Seega irl on see suht “kellele ja milleks ka” lahendus, mis debiilselt lendu läinud lisapuhkuse propageerimise näol.

[Wingback]

Meenub üks vestlus riigiametnikega, kuidas üks uhkustas rohkem, kui teine oma alluvate hulgaga - tuli välja, et see on mingi määraja.

piinlik, pohhui need töö tulemused selle kõrval

[Fc.]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120326732/mustiline-detsembri-haigus-ministeeriumides-ei-tervisepaevad-lahevad-puhkuselisaks

Korralikult saag käima tõmmatud .

Samas lähedast inimest lähedalt vaadates... Ega see riigileib nüüd nii väga kibe ei olegi.

[Daz Booob]

Meenub üks vestlus riigiametnikega, kuidas üks uhkustas rohkem, kui teine oma alluvate hulgaga - tuli välja, et see on mingi määraja.

[vendetta]

90ndaid enam nii täpselt ei mäleta, aga viimase 15 aasta jooksul on seal amet-mis-kalureid-valvab (asutuse nimi ja alluvus vahetub peaaegu sama tihedalt nagu ühe kuulsa tsellisti suhtestaatus) masinavärgis töötanud täpselt üks inimene, kes reaalselt oma elus kalapüügiga on tegelenud. Ta pani ameti maha mõned aastad tagasi, kaua sa ikka tuuleveskitega võitled.

[Mõnuagent 007]

Ja miks peaks kalandusosakonna juhi koht rohkem palka saama? Kas tal on kuhugi minna sealt väga? Kalakonservi tehasesse? Kalalaevale? Sisuliselt ainus variant ju minna, ee, noh, teise riigiasutusse, kui tal haldusjuhi paberid vms. Turg paneb paika, teda ei osta era üle.

[vendetta]

''Kalapüügiosakonna juht (17 alluvat) – 2900€.''

No tõstame juhil 5000 peale palga, kas merre tuleb siis kala juurde või muutuks see üldine debiilne bürokraatia kummardamise haigus veidikenegi leebemaks?

[Mõnuagent 007]

Põhimõtteliselt tundub mulle, et siin on kõik enam-vähem nõus – kui riigieelarve on nii rämedas defitsiidis, siis peab riik kuidagi oma kulutusi koomale tõmbama. Välja arvatud diver. Küllap ta tuleb ja ütleb kohe, et vaja on hoopis astmelist tulumaksu.

Teiste puhul on aga küsimus nüanssides. Minu meelest on see ametnike palga ja puhkuste kallal niblimine umbes nagu Manchester United uut treenerit otsimas. Et korraks nagu midagi muutub paremaks, aga laias pildis eksisteerivad struktuursed probleemid ja mingi paratsetamooliga vähi ravimine nagu eriti pikalt ei toimi.

Ma ei ütle, et mul on ilmtingimata õigus, aga mulle tundub, et mingi peenhäälestamise asemel on meil kaks täiesti reaalselt toimivat varianti, mida saaks kombinatsioonis rakendada:

1. Riigi ülesandeid peab vähendama, mis võimaldab ka riigipalgaliste arvu vähendada. Ma usun, et siit leiaks päris korraliku kokkuhoiu. Siia juurde võiks käia ka igasugu ballasti leidmine. Ehk vabaneda võiks neist ametnikest, kelle roll eriti mõttekas pole. Mitte minna laia haamriga kõiki lööma.

2. Vähendame igasugu sotsiaaltoetuseid. Pension jne. Kui me nende kallale ei lähe, siis me ei jõua ka eriti kuskile.

Praegu aga üritame sisuliselt teha midagi sellist, et teeme natuke mõlemat, aga nii, et keegi midagi tähele ei paneks. Saame 3% sisse ja siis järgmine aasta vaatame uuesti. Täielik lollus.

See puhkuste asi on natuke jabur ka. Põhimõtteliselt toimivad suurkorporatsioonid nii, et kui tahetakse koondada, aga raha nagu maksta ei tahaks, siis kuulutatakse välja mingi ebamugav muutus. Ala iga päev kontoris, mingid hüved ära vms. Eeldusel, et nii saab koosseisu kärpida ilma koondamisrahasid maksmata. Neis ettevõtetes on aga enam-vähem alati juba pea eranditult keskmisest pädevam tööjõud. Ehk kui osa neist lahkub, siis pole hullu. Ja alati saab vajadusel piisava palgaga ka uued leida. Riigis võib sama loogikaga lähenedes juhtuda, et parem tööjõud, keda tahetakse ka mujal, lahkuvad. Alles jäävad need, kes ei viitsi või keda ei taheta. Ja uut kõrgema klassi tööjõudu on hiljem keeruline palgata, sest sa ei suuda piisavalt tasu maksta...

Kärpimise kõrval on muidugi ka teine nüanss.

Samas mingid kohad nõuavad ilmselt raha juurde. Ma vaatasin praegu selle Mõnu toodud PTA palku näiteks:

Kalapüügiosakonna juht (17 alluvat) – 2900€.
Loomatervise- ja heaolu osakond (27 alluvat) – 3050€
Lõuna regiooni juht (80 alluvat) – 2900€

Ja nii edasi. See on ju naeruväärne palgatase.

Aga, noh, see on PTA. Ilmselt on palju mu kärüemõtte punktist 1 johtuvalt kärbitavaid isikuid jne.

Samal ajal on meil riigi toimimise seisukohalt palju olulisemad kohad, kus palka sisuliselt ei maksta. Meil pole riigikogu liikmetel näiteks isiklikke nõunikke. Mis tähendab, et igasugu eelnõude puhul tuleneb peamine kompetents komisjonide ametnikelt. Need peaks nagu olema piisavalt pädevad, et igasugu lolluseid mitte läbi lasta. Sest muidu on halvasti.

Aga palju nad palka saavad?

Parimal juhul ca 3200€. Noh, igal komisjonil on (enamasti) neli ametnikku ning enam-vähem nii palju saab nende juht. Siis on kaks tükki, kes saavad kuskil 2500-2800 kanti. Ning üks, kes saab 1600. Seda viimast kohta täidavad siis muidugi alati üliõpilased/värsked lõpetajad, kes suurt midagi ei tea ning liiguvad esimesel võimalusel kuskile edasi. Ehk kasutavad kohutava palgaga kohta, kuhu keegi kandideerida ei taha lihtsalt töökogemuse saamiseks.

Ja siis me imestame, et riigikogust tuleb mingi pask, eks ole.

Kas igal riigikogulasel peaks olema nõunik? Või piisaks frakfsioonis paarist, kes saaks aru ja ütleks liikmetele? Kui esimene, siis kui palju sinna.lambijuhtmeid su arvates pandaks?

[LaRaBla]

Põhimõtteliselt tundub mulle, et siin on kõik enam-vähem nõus – kui riigieelarve on nii rämedas defitsiidis, siis peab riik kuidagi oma kulutusi koomale tõmbama. Välja arvatud diver. Küllap ta tuleb ja ütleb kohe, et vaja on hoopis astmelist tulumaksu.

Teiste puhul on aga küsimus nüanssides. Minu meelest on see ametnike palga ja puhkuste kallal niblimine umbes nagu Manchester United uut treenerit otsimas. Et korraks nagu midagi muutub paremaks, aga laias pildis eksisteerivad struktuursed probleemid ja mingi paratsetamooliga vähi ravimine nagu eriti pikalt ei toimi.

Ma ei ütle, et mul on ilmtingimata õigus, aga mulle tundub, et mingi peenhäälestamise asemel on meil kaks täiesti reaalselt toimivat varianti, mida saaks kombinatsioonis rakendada:

1. Riigi ülesandeid peab vähendama, mis võimaldab ka riigipalgaliste arvu vähendada. Ma usun, et siit leiaks päris korraliku kokkuhoiu. Siia juurde võiks käia ka igasugu ballasti leidmine. Ehk vabaneda võiks neist ametnikest, kelle roll eriti mõttekas pole. Mitte minna laia haamriga kõiki lööma.

2. Vähendame igasugu sotsiaaltoetuseid. Pension jne. Kui me nende kallale ei lähe, siis me ei jõua ka eriti kuskile.

Praegu aga üritame sisuliselt teha midagi sellist, et teeme natuke mõlemat, aga nii, et keegi midagi tähele ei paneks. Saame 3% sisse ja siis järgmine aasta vaatame uuesti. Täielik lollus.

See puhkuste asi on natuke jabur ka. Põhimõtteliselt toimivad suurkorporatsioonid nii, et kui tahetakse koondada, aga raha nagu maksta ei tahaks, siis kuulutatakse välja mingi ebamugav muutus. Ala iga päev kontoris, mingid hüved ära vms. Eeldusel, et nii saab koosseisu kärpida ilma koondamisrahasid maksmata. Neis ettevõtetes on aga enam-vähem alati juba pea eranditult keskmisest pädevam tööjõud. Ehk kui osa neist lahkub, siis pole hullu. Ja alati saab vajadusel piisava palgaga ka uued leida. Riigis võib sama loogikaga lähenedes juhtuda, et parem tööjõud, keda tahetakse ka mujal, lahkuvad. Alles jäävad need, kes ei viitsi või keda ei taheta. Ja uut kõrgema klassi tööjõudu on hiljem keeruline palgata, sest sa ei suuda piisavalt tasu maksta...

Kärpimise kõrval on muidugi ka teine nüanss.

Samas mingid kohad nõuavad ilmselt raha juurde. Ma vaatasin praegu selle Mõnu toodud PTA palku näiteks:

Kalapüügiosakonna juht (17 alluvat) – 2900€.
Loomatervise- ja heaolu osakond (27 alluvat) – 3050€
Lõuna regiooni juht (80 alluvat) – 2900€

Ja nii edasi. See on ju naeruväärne palgatase.

Aga, noh, see on PTA. Ilmselt on palju mu kärüemõtte punktist 1 johtuvalt kärbitavaid isikuid jne.

Samal ajal on meil riigi toimimise seisukohalt palju olulisemad kohad, kus palka sisuliselt ei maksta. Meil pole riigikogu liikmetel näiteks isiklikke nõunikke. Mis tähendab, et igasugu eelnõude puhul tuleneb peamine kompetents komisjonide ametnikelt. Need peaks nagu olema piisavalt pädevad, et igasugu lolluseid mitte läbi lasta. Sest muidu on halvasti.

Aga palju nad palka saavad?

Parimal juhul ca 3200€. Noh, igal komisjonil on (enamasti) neli ametnikku ning enam-vähem nii palju saab nende juht. Siis on kaks tükki, kes saavad kuskil 2500-2800 kanti. Ning üks, kes saab 1600. Seda viimast kohta täidavad siis muidugi alati üliõpilased/värsked lõpetajad, kes suurt midagi ei tea ning liiguvad esimesel võimalusel kuskile edasi. Ehk kasutavad kohutava palgaga kohta, kuhu keegi kandideerida ei taha lihtsalt töökogemuse saamiseks.

Ja siis me imestame, et riigikogust tuleb mingi pask, eks ole.

[Mõnuagent 007]

Mul paar küsimust:

* see ei pruugi tulu tuua, seepärast ärme teeme kokkuhoidu?
* kui riigiasutused ei pakuks selliseid lisamotivaatoreid, siis kas eraettevõtted seda pakuksid sellises mahus? Laiendusena. Kui ma küsisin ühe riigiasutuse kõrgete palkade kohta, mis kevadel rahvast pahandas, siis öeldi, et me peame palgad tõstma sinna, kuna era pakub selliseid palku. Ma siis küsisin, et kuidas nüüd siis era selliseid töötajaid leiab? Vastati: "Eeee, palka tõstes." Ja mina siis: "Noooh, nüüd siis peate teie tõstma, kuna, noh, muidu võtab era teilt töötajad ära." Öeldi: "Noooojah."

Ehk sa pakud hüpoteetilist, kuidas kasu poleks, kõik oleks halvasti (võibolla) ja era saaks inimesed endale. Äkki olekski meibi hea, kui era saaks head inimesed endale, noh? Ei?

Aga konkreetselt vähendatud puhkus oleks ju riigi peale üsna rõlge kokkuhoid. Ja kui see tehakse, siis suurem osa inimesi on nagunii nii mugav, et veidi mossitab, aga siis litsub samamoodi edasi - kui varem töötas ja rabas, siis teeb samamoodi. Kui varem mölutas, siis mölutab nüüd veelgi rohkem.

Pluss hetkel on riigiasutustel pakkuda üks väga hea eelis era ees. Su ametikoht jääb pigem suurema tõenäosusega alles, kui majanduskriis tõesti sisse kickib. Seega ma väga ei osta seda "lähevad erasse", eral pole praegu sellist ressurssi.

MOTT - nüüd on vaja juba riigiametnike palka tõsta, kuna muidu ei saa teiste riigiametitega konkureerida!

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120326608/pria-ja-pta-ametnike-palgad-tousevad-minister-norgemaid-tuleb-jarele-aidata

[Daz Booob]

Mis te arvate, kas erasektor palkab ametnikke oskuste või sidemete pärast? Mis need protsendid võiksid olla?

[orbitaaljaam]

Riigiametnikuna töötamise suurim boonus on vist see, et tee mis tahad, lahti ikka naljalt ei lasta?
Erasektoris sellise pasa, nagu kasvõi nende lubade teooriaeksmaitega korraldaks, siis pikalt tööl ei hoitaks.
Ja ma ei räägi siin päästjatest,politseinikest ja arstidest.
Pigem on silmaspeetud neid ametnikke, kes on kuskil ministeeriumis askenkatslerid mingis osakonnas, kus on osakonnajuhataja ja siis osakonnas töötab veel viis inimest.

[Mõnuagent 007]

Siin on natuke rohkem nüansse kui see, et kaotame puhkusepäevad, arvutame mitu päeva vähem puhatakse ja see ongi kohe puhas tulu.

Esiteks, lihtsalt naljaka nüansina – ajakirjanikel, kes selle teema üles tõmbasid, on kõikidel 33 puhkusepäeva. Noh, sisuliselt 35, sest 34. ja 35. on niikuinii L ja P, eks ole.

Aga see pole oluline.

Nüüd pärisasjadest.

1. Jah, mõnel ametikohal saab tuimalt öelda, et kui vähem puhata, tehakse rohkem tööd. Noh, see on selline eesliinivärk. Ala politseinikud, tuletõrjujad, mingid PPA teenindusbüroo töötajad jne. Klassikaline paberitöötaja toimib natuke teistmoodi. Erasektoris ka muide. Ehk enamasti tal on ülesanded, mis peavad olema ajaks X tehtud. Sageli tähendab see, et enne puhkust ja pärast puhkust tehakse veidi intensiivsemalt tööd, et rahulikult puhata saaks. Ma näen siin juba argumenti, et aga siis oleks ju ikkagi vähem töötajaid vaja, sest praegused saaks ka vähema puhkusega intensiivsemalt töötada. Okei, aga miks me siis töötajate kärpimisest ei alusta, vaid puhkuseid niblida tahame? Täiesti ebaloogiline ots, kust alustada, sest vastupidi oleks tõenäoliselt kokkuhoid suurem.

2. Üldiselt jõuame siit aga teise argumendi juurde. Nende paberimäärijate puhul ei pruugi puhkust lühendades isegi potentsiaalne maksimaalne tööpanus aasta lõikes suureneda. Või vähemalt mitte suureneda ligilähedases mahus sellele, mida näitab ilma ühegi teise parameetrita arvutus. Väsinud inimene on üldiselt ebaefektiivsem jne.

3. Lisaks ei tasu kõiki ühe mütsiga lööma minna. Nii jõuame üsna kiirelt sinna, kus pädevad inimesed lähevad erasektorisse, kus on suurem palk, rohkem hüvesid jne. Avalikku jäävad need, keda era ei taha. Ehk laias pildis need, keda me tegelikult ei taha, et seal oleks. Ehk riigi õhemaks tõmbamine peaks ikka oluliselt rohkem sihitud olema kui "teeme kõigi puhkuse lühemaks ja palka juurde ei anna".

P.S. Üldiselt see ametnikega eelarve korda tegemine on muidugi niikuinii lollus, sest nii see eelarve korda ei saa. Kuni sotstoetuste kallale ei minda, käibki peen matemaatika, kuidas 3% sisse mahtuda, et keegi Brüsselist vitsa ei annaks. Loodetavasti siis meil on päriselt ka defitsiit kuskil 2,9% kandis, mitte ei telli poliitikud ametnikelt loomingulist raamatupidamist. See viimane on muide, kuidas Kreeka ühel hetkel avastas, et veidi persse läks. Hiljem üritati ka poliitikute tellimust täitnud statistikaameti juhti vangi panna, aga ta vist mõisteti lõpuks ikka õigeks. Sest, noh, teda sisuliselt sunniti numbreid "modifitseerima".

Mul paar küsimust:

* see ei pruugi tulu tuua, seepärast ärme teeme kokkuhoidu?
* kui riigiasutused ei pakuks selliseid lisamotivaatoreid, siis kas eraettevõtted seda pakuksid sellises mahus? Laiendusena. Kui ma küsisin ühe riigiasutuse kõrgete palkade kohta, mis kevadel rahvast pahandas, siis öeldi, et me peame palgad tõstma sinna, kuna era pakub selliseid palku. Ma siis küsisin, et kuidas nüüd siis era selliseid töötajaid leiab? Vastati: "Eeee, palka tõstes." Ja mina siis: "Noooh, nüüd siis peate teie tõstma, kuna, noh, muidu võtab era teilt töötajad ära." Öeldi: "Noooojah."

Ehk sa pakud hüpoteetilist, kuidas kasu poleks, kõik oleks halvasti (võibolla) ja era saaks inimesed endale. Äkki olekski meibi hea, kui era saaks head inimesed endale, noh? Ei?

Aga konkreetselt vähendatud puhkus oleks ju riigi peale üsna rõlge kokkuhoid. Ja kui see tehakse, siis suurem osa inimesi on nagunii nii mugav, et veidi mossitab, aga siis litsub samamoodi edasi - kui varem töötas ja rabas, siis teeb samamoodi. Kui varem mölutas, siis mölutab nüüd veelgi rohkem.

Pluss hetkel on riigiasutustel pakkuda üks väga hea eelis era ees. Su ametikoht jääb pigem suurema tõenäosusega alles, kui majanduskriis tõesti sisse kickib. Seega ma väga ei osta seda "lähevad erasse", eral pole praegu sellist ressurssi.

[plastic]

Siin on natuke rohkem nüansse kui see, et kaotame puhkusepäevad, arvutame mitu päeva vähem puhatakse ja see ongi kohe puhas tulu.

Esiteks, lihtsalt naljaka nüansina – ajakirjanikel, kes selle teema üles tõmbasid, on kõikidel 33 puhkusepäeva. Noh, sisuliselt 35, sest 34. ja 35. on niikuinii L ja P, eks ole.

Aga see pole oluline.

Nüüd pärisasjadest.

1. Jah, mõnel ametikohal saab tuimalt öelda, et kui vähem puhata, tehakse rohkem tööd. Noh, see on selline eesliinivärk. Ala politseinikud, tuletõrjujad, mingid PPA teenindusbüroo töötajad jne. Klassikaline paberitöötaja toimib natuke teistmoodi. Erasektoris ka muide. Ehk enamasti tal on ülesanded, mis peavad olema ajaks X tehtud. Sageli tähendab see, et enne puhkust ja pärast puhkust tehakse veidi intensiivsemalt tööd, et rahulikult puhata saaks. Ma näen siin juba argumenti, et aga siis oleks ju ikkagi vähem töötajaid vaja, sest praegused saaks ka vähema puhkusega intensiivsemalt töötada. Okei, aga miks me siis töötajate kärpimisest ei alusta, vaid puhkuseid niblida tahame? Täiesti ebaloogiline ots, kust alustada, sest vastupidi oleks tõenäoliselt kokkuhoid suurem.

2. Üldiselt jõuame siit aga teise argumendi juurde. Nende paberimäärijate puhul ei pruugi puhkust lühendades isegi potentsiaalne maksimaalne tööpanus aasta lõikes suureneda. Või vähemalt mitte suureneda ligilähedases mahus sellele, mida näitab ilma ühegi teise parameetrita arvutus. Väsinud inimene on üldiselt ebaefektiivsem jne.

3. Lisaks ei tasu kõiki ühe mütsiga lööma minna. Nii jõuame üsna kiirelt sinna, kus pädevad inimesed lähevad erasektorisse, kus on suurem palk, rohkem hüvesid jne. Avalikku jäävad need, keda era ei taha. Ehk laias pildis need, keda me tegelikult ei taha, et seal oleks. Ehk riigi õhemaks tõmbamine peaks ikka oluliselt rohkem sihitud olema kui "teeme kõigi puhkuse lühemaks ja palka juurde ei anna".

P.S. Üldiselt see ametnikega eelarve korda tegemine on muidugi niikuinii lollus, sest nii see eelarve korda ei saa. Kuni sotstoetuste kallale ei minda, käibki peen matemaatika, kuidas 3% sisse mahtuda, et keegi Brüsselist vitsa ei annaks. Loodetavasti siis meil on päriselt ka defitsiit kuskil 2,9% kandis, mitte ei telli poliitikud ametnikelt loomingulist raamatupidamist. See viimane on muide, kuidas Kreeka ühel hetkel avastas, et veidi persse läks. Hiljem üritati ka poliitikute tellimust täitnud statistikaameti juhti vangi panna, aga ta vist mõisteti lõpuks ikka õigeks. Sest, noh, teda sisuliselt sunniti numbreid "modifitseerima".

Siin aitab ka veidi lihtsamast otsast alustamine. Kirjutasin postituse juba valmis, aga jäi send vajutamata. Nimelt graafiku alusel töötavad inimesed (vahetus politseis või päästes) tekitab reaalselt selle kokkuhoiu, sest sul on X % vähem vaja personali 365 päeva aastas toimuva tegevuse katteks. Aga E-R 8:00-17:00 ametikohtadel ei toimu loogika, kus stiilis 4 ajakirjanikku osakonnas puhkavad kokku 20 tööpäeva vähem ja siis vähendame osakonna peale ametikohtade arvu 2% võrra. Reaaleluliselt lahendamata olukord v.a juhul kui ei anta käsku see 2% koomale tõmmata nt kontserniüleselt. Aga nagu sa ka kirjutasid, siis imelik on alustada puhkusepäevadest vaid nii võikski rääkida.

Politseis ja päästes puhkusepäevade vähendamine vms... no hästi, teeme ära, aga siis tasuks nii tõlgendada, et nendel paljuvihatud ametnikel on muutusest tegelikult suhteliselt pohhui ja mõju olematu.

Üks nurk on vb juures teenuse kättesaadavus. no a la see, et kuskil PPA-s vm ei pea järjekorras nii palju passima, sest suvel on "kollektiivpuhkuseid" väiksem arv vms.