Vivatbet
Collapse
320x50 ülemine bänner
Collapse
Teadaanne
Collapse
No announcement yet.
Keda valiksid kui valimised homme toimuks?
Collapse
X
-
Sleepwalking. Ma küsin sinult, kui asjatundjalt. Mis peab juhtuma selleks, et € oma languse peataks ning tõuseks oma tavapärasele tasemele? Kas see on üldse reaalne, et see taastub? Millal see taastub? Kes hetkeolukorras süüdi on?
-
Aga kas Sinu arvates pole oluline, et maal korterit omavad inimesed (ala Stok), saaksid lihtsamalt enda kinnisvara hoidmise asemel linnadesse tulla? Ehk see oleks natuke mõttekam tegevus, kui lihtsalt igale poole teid lahti ajada?Algselt postitas Gallacher Vaata postitustKõikjal võrdsed tingimused pole muidugi reaalsed ja ei peagi olema. Aga ainult tuludest ja kuludest ka lähtuda ei saaks, nii tuleks terve riik sellisel kujul kinni panna. Mõistlikul regionaalpoliitikal on ka olulised kultuurilised, julgeolekupoliitilised, ilmselt ka iibega seotud nüansid. Siin on küsimus pigem väikestes detailides - nt igas kolkas ei saagi olla tasemel kooli, küll aga peaks koolibuss õpilasi
sõidutama 30 km kaugusel olevasse linna ja sealt tagasi.
Leave a comment:
-
Kõikjal võrdsed tingimused pole muidugi reaalsed ja ei peagi olema. Aga ainult tuludest ja kuludest ka lähtuda ei saaks, nii tuleks terve riik sellisel kujul kinni panna. Mõistlikul regionaalpoliitikal on ka olulised kultuurilised, julgeolekupoliitilised, ilmselt ka iibega seotud nüansid. Siin on küsimus pigem väikestes detailides - nt igas kolkas ei saagi olla tasemel kooli, küll aga peaks koolibuss õpilasiAlgselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustRegionaalpoliitika peaks lähtuma kuludest ja saadavast kasust. Meie tulubaas ei ole nii suur, et võimaldada kõigile kõikjal võrdseid tingimusi. See pole lihtsalt võimalik. Linna koondumine annab võimaluse luua sama raha eest suurema tulu. Üks alajaam linnas saab pakkuda rohkem pinget suuremale osale inimestest. Samamoodi saaks väiksemal alal korralikumate teede ehitamisel luua rohkematele inimestele paremaid tingimusi, kui iga metsatalu juurde teed tõmmates või kasvõi neid talviti lumest lahti ajades.
sõidutama 30 km kaugusel olevasse linna ja sealt tagasi.
Leave a comment:
-
Mu eksnaine tegi eelmisel aastal Berliini tehnikaülikoolis uurimuse, kus käis läbi just sellised regionaalprobleemid. Enne oli ta ka seisukohal, et maaelu peaks toetama ja pidevalt järgi aitama. Uurimuse järel tema seisukoht muutus. Väiksemates kohtades peaks looma uusi elamupindu, vanad maha tõmbama (et seal elavatel inimestel oleks kinnisvaral mingigi väärtus) ja juurde looma sotsiaalelupindu.Algselt postitas atleticomadrid Vaata postitustJa su jutt põhineb kõik eeldusel, et TEGELIKULT elaks kõik inimesed hea meelega linnadzunglis aga kõik veel kahjuks ei mahu. Loll jutt lihtsalt. Aga eks aastaid kestnud poliitika on sinuga ühel lainel, likvideerime probleemi mitte ei leia lahendusi.
KW põhine maksustamine on ainuke tera mõistliku juttu millega nõustun.
Tõsi, ta oli mingid ajad tagasi ka sotside valimiskampaania üks juhtidest. Et mõningante poliitiline nihe on sees, kuid erakonna liige ta enam aastaid pole.
Kirjutas sellest ka lugusid:
Kui guugeldada veel Eisenhüttenstadti ja tema nime, siis leiab veel sarnaseid näiteid.
Leave a comment:
-
Päris potipõllumajandajatele vist ei maksta, küll on kurioosumid nendes kiviaedade taastamiste kinnimaksmistes jne.+ ma ei hakka rääkima sellest, kuidas läbi EU vahendite maksame peale mingisugustele potipõllumajandatele lihtsalt sellepärast, et mingid inimesed saaksid ajaloolist elustiili edasi viljeleda.
Põllumeest ja karjakasvatajat pigem pannakse näkku, seoses kõikvõimalike euronõuete ja muu sarnasega. Pean silmas just väiketootjaid. Sama ka muu väikeettevõtlusega.
Leave a comment:
-
Regionaalpoliitika peaks lähtuma kuludest ja saadavast kasust. Meie tulubaas ei ole nii suur, et võimaldada kõigile kõikjal võrdseid tingimusi. See pole lihtsalt võimalik. Linna koondumine annab võimaluse luua sama raha eest suurema tulu. Üks alajaam linnas saab pakkuda rohkem pinget suuremale osale inimestest. Samamoodi saaks väiksemal alal korralikumate teede ehitamisel luua rohkematele inimestele paremaid tingimusi, kui iga metsatalu juurde teed tõmmates või kasvõi neid talviti lumest lahti ajades.Algselt postitas Gallacher Vaata postitustEi saa päris loogikast aru - kui tahad maale kolida, leia ise võimalused aga kui kolid linna, siis aitame ja toetame? Väga huvitav regionaalpoliitika.
Leave a comment:
-
Ja su jutt põhineb kõik eeldusel, et TEGELIKULT elaks kõik inimesed hea meelega linnadzunglis aga kõik veel kahjuks ei mahu. Loll jutt lihtsalt. Aga eks aastaid kestnud poliitika on sinuga ühel lainel, likvideerime probleemi mitte ei leia lahendusi.Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustMa muide sellele ka viitasin, et elamisprobleemid on sotsiaalse mobiilsuse takistuseks. Mul on samamoodi Jõgeval mingi korteriniru. Ehk kui loodaks pealinna rohkem odavat elamispinda, siis saaks inimesed vajadusel linna kolida, aga selle asemel kütame mingeid hiiglaslikke summasid selleks, et enda maakorteritega hädas olevad inimesed saaksid kuidagi ära tiksuda.
Ehk automaks praegusel juhul on ebaõiglane, kuna mingil hetkel on maal elamine praegusel juhul paratamatus. Need inimesed, kes tahavad praegu ise maale minna, need peaksid ise ikka endale võimalused leidma. Teistele peaks pakkuma riigi poolt eelkõige võimalust tulla kohtadesse, kus neile talutava elukeskkonna ülalhoidmine ei muutuks nii koormavaks. Arvestades töökohtade probleemidega, siis mingil hetkel on meil maal ainult vanainimesed ja raskustes inimesed, kellel lihtsalt polegi võimalik sealt ära tulla.
P.S. automaks peakski pigem olema kW põhine. Linnamaasturid ja muu bullshit peaks olema kõrgemalt maksustatud. Kui sul on ikka nii väga vaja autot, siis peaks olema üksisõitjal esimene valik mingi pisike junn. Kui keskmine üksielav jõrm ostab endale kolmelidrase mootoriga tutimagneti, siis selle eest peakski ta ka rohkem makse maksma (käibemaks kallima auto pealt pole see).
KW põhine maksustamine on ainuke tera mõistliku juttu millega nõustun.
Leave a comment:
-
Ei saa päris loogikast aru - kui tahad maale kolida, leia ise võimalused aga kui kolid linna, siis aitame ja toetame? Väga huvitav regionaalpoliitika.Need inimesed, kes tahavad praegu ise maale minna, need peaksid ise ikka endale võimalused leidma. Teistele peaks pakkuma riigi poolt eelkõige võimalust tulla kohtadesse, kus neile talutava elukeskkonna ülalhoidmine ei muutuks nii koormavaks.
Mis automaksu puutub, siis selle asendaksin pigem luksusmaksuga - ka kaatrid, jahid, mingist piirist kinnisvara jne.
Ja puhtalt võimsuse põhjal maksustamise puhul peab arvestama sedagi, et mingist madalapõhjalisest pisikesest junnist polegi alati maal tolku, kuna lõhud põhja ära või jääd lumme kinni.
Leave a comment:
-
Väiksed koolid on okeikad. Kuni 9. klassini. Sealt edasi peaks minema Taani IB projekti järgi, kus on loodud võimalus andekamal lapsel minna paremasse kooli, elamispinna toetused, stipendiumid ja nii edasi. Praegune gümnaasiumivõrk, kus pole võimalik leida väiksemasse kohta õpetajaid ja samal ajal ei ole võimalik andekal, aga vaesel, tulla ka linna, toodab ebavõrdsust juurde. Vald saab küll kooli pealt raha, aga kasu sellest suures plaanis pole.Algselt postitas rainis007 Vaata postitustToon väga konkreetse näite - mina olen pärit Lääne- ja Ida-Virumaa piiril asuvast väikesest asulast (kui veel põhikoolis käisin, siis oli siin ehk 600 elanikku, nüüd ilmselt alla 300). Siia käib Rakverest (kui maakonnakeskusest) buss. Bussiliini doteeritakse tugevalt, näiteks maksab sellele peale keskmine Rakvere linna elanik (dotatsioon tuleb maakonna kassast) ja nüüd kui ma tahan mõnikord maale sõita, siis lähen Rakvere rongijaamast bussile ja on tulnud ette kordi, kus ma olen ainus inimene, kes selle bussiga sõidab kogu oma 40 km sõidu jooksul. Mõnel teisel korral on 2-3 inimest veel olnud.
Või siis võtame selle maakooli, kus käisin - 80 õpilase kohta oli kogu personal (õpetajad, direktor, abipersonal) 17 inimest (!!! lugesin peas kokku ka reaalselt palgal olnud inimesed). See on siis ca 5 õpilast ühe töötaja kohta. Samas suurtes koolides on see number hoopis teistsugune. Seega kulud sellise kooli ülevalpidamiseks on oluliselt suuremad, aga makse makstakse proportsionaalselt, ehk keegi kusagil saab selle arvelt vähem.
+ ma ei hakka rääkima sellest, kuidas läbi EU vahendite maksame peale mingisugustele potipõllumajandatele lihtsalt sellepärast, et mingid inimesed saaksid ajaloolist elustiili edasi viljeleda.
+1 (!!)
Ja kui oleks odavat elamispinda linnades, siis oleks ka lastega peredel lihtsam pealinna tulla.
Ehk linnastumine toimub kõikjal. Selle vastu ei saa võidelda. Pigem peaks leidma võimalusi, et muuta inimestel liikumine lihtsamaks. Et ei oleks mingil A&O müüjal ainus alternatiiv minna SOome, vaid esimese võimalusena sarnasele tööle kasvõi Tallinnas, aga selleks peab olema sellel müüjal võimalus hankida enda palga eest ka elamispind. Hetkel selleks väga võimalust pole.
Leave a comment:
-
Toon väga konkreetse näite - mina olen pärit Lääne- ja Ida-Virumaa piiril asuvast väikesest asulast (kui veel põhikoolis käisin, siis oli siin ehk 600 elanikku, nüüd ilmselt alla 300). Siia käib Rakverest (kui maakonnakeskusest) buss. Bussiliini doteeritakse tugevalt, näiteks maksab sellele peale keskmine Rakvere linna elanik (dotatsioon tuleb maakonna kassast) ja nüüd kui ma tahan mõnikord maale sõita, siis lähen Rakvere rongijaamast bussile ja on tulnud ette kordi, kus ma olen ainus inimene, kes selle bussiga sõidab kogu oma 40 km sõidu jooksul. Mõnel teisel korral on 2-3 inimest veel olnud.Algselt postitas zelee Vaata postitustKuidas väiksemad vallad suurte "arvel" elavad? Tasandus- ja toetusfondi mõtled?
Või siis võtame selle maakooli, kus käisin - 80 õpilase kohta oli kogu personal (õpetajad, direktor, abipersonal) 17 inimest (!!! lugesin peas kokku ka reaalselt palgal olnud inimesed). See on siis ca 5 õpilast ühe töötaja kohta. Samas suurtes koolides on see number hoopis teistsugune. Seega kulud sellise kooli ülevalpidamiseks on oluliselt suuremad, aga makse makstakse proportsionaalselt, ehk keegi kusagil saab selle arvelt vähem.
+ ma ei hakka rääkima sellest, kuidas läbi EU vahendite maksame peale mingisugustele potipõllumajandatele lihtsalt sellepärast, et mingid inimesed saaksid ajaloolist elustiili edasi viljeleda.
+1 (!!)Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustP.S. automaks peakski pigem olema kW põhine. Linnamaasturid ja muu bullshit peaks olema kõrgemalt maksustatud. Kui sul on ikka nii väga vaja autot, siis peaks olema üksisõitjal esimene valik mingi pisike junn. Kui keskmine üksielav jõrm ostab endale kolmelidrase mootoriga tutimagneti, siis selle eest peakski ta ka rohkem makse maksma (käibemaks kallima auto pealt pole see).
Leave a comment:
-
Ma muide sellele ka viitasin, et elamisprobleemid on sotsiaalse mobiilsuse takistuseks. Mul on samamoodi Jõgeval mingi korteriniru. Ehk kui loodaks pealinna rohkem odavat elamispinda, siis saaks inimesed vajadusel linna kolida, aga selle asemel kütame mingeid hiiglaslikke summasid selleks, et enda maakorteritega hädas olevad inimesed saaksid kuidagi ära tiksuda.Algselt postitas StokLoen ja kõrvad liiguvad. Inimesed, minge grillima, aga ärge ajage lolli juttu suust välja. Mõnnar mängib demagoogiaga ja tõmbab naiivitaridel järjest saagesid käima.
1. Auto on lastega pere jaoks väga vajalik. On muidugi haruldasi erandeid, kes kasvatavad lapsed liinibussis suureks, aga need pered kas elavad linnas või elavad maal ega käi kunagi linnas.
2. See ei käi nii, et lihtsalt lähen maalt linna elama. Esivanematelt saadud maamajal/-korteril on kinnisvaraturul null väärtust, linnas on jubedad üürihinnad ja üleüldse on enne vaja linnas tulus töökoht leida.
3. Jalgratta raha eest saab õige mitu aastat bussiga sõita. Terve perega. Normaalsel aastal (s.o. mitte 2014 või 2015) saab jalgrattaga sõita ca 7-8 kuud, aga see-eest tuleb ülepäeviti mingit paska taevast kaela. Jalgrattaga Sa võid tööl või trennis käia, aga mitte peol või shoppamas. Jalgratas vajab üsna tihti hoolitsust ja see jälle õigustab ühistransporti.
Ma tean, millest ma räägin, mu esiklaps oli 1.5-aastane, kui auto sain. Mu perel on müügis üks maamaja ja üks maakorter, aga keegi ei tule isegi vaatama. Ja ma käin jalgrattaga linnas tööl ja trennis, ise nimetan seda aeroobseks treeninguks, sest üleni higisena on kontoris neetult nõme olla tegelt.
Automaksust on mul pohhui, sest ma ei tea sellest midagi. Loodetavasti hakkab see kW-st sõltuvuses olema, et ma ei peaks oma 1-liitrise eest eriti palju juurde maksma.
Ehk automaks praegusel juhul on ebaõiglane, kuna mingil hetkel on maal elamine praegusel juhul paratamatus. Need inimesed, kes tahavad praegu ise maale minna, need peaksid ise ikka endale võimalused leidma. Teistele peaks pakkuma riigi poolt eelkõige võimalust tulla kohtadesse, kus neile talutava elukeskkonna ülalhoidmine ei muutuks nii koormavaks. Arvestades töökohtade probleemidega, siis mingil hetkel on meil maal ainult vanainimesed ja raskustes inimesed, kellel lihtsalt polegi võimalik sealt ära tulla.
P.S. automaks peakski pigem olema kW põhine. Linnamaasturid ja muu bullshit peaks olema kõrgemalt maksustatud. Kui sul on ikka nii väga vaja autot, siis peaks olema üksisõitjal esimene valik mingi pisike junn. Kui keskmine üksielav jõrm ostab endale kolmelidrase mootoriga tutimagneti, siis selle eest peakski ta ka rohkem makse maksma (käibemaks kallima auto pealt pole see).
Leave a comment:
-
Müügu auto maha ja koligu linna. 10-20 kilti pole ka nii hull, et nt rattaga käia.
See, et autumaksu praegu pole on tervisliku eluviisi mõnitamine.
Leave a comment:
-
No toon näite enda kodukülast (kus ma küll ei ela aga millega olen eluaeg seotud olnud) - asub Tallinnast mõnekümne kildi kaugusel, lähim väikelinn on ligi 10 kildi kaugusel, külas endas pole ei poodi, pangaautomaati ega midagi.Nüüd tulla välja argumendiga "aga miks te kiusate maainimest" on lihtsalt veidi vildakas mõttekontseptsioon - kui praegu suurte omavalitsuste arvelt läheb raha väiksematele (ehk makstakse peale), siis ei oleks ju kõigilt automaksu võtmine mingi väiksemate kiusamine.
Pea kõik tööeas külaelanikud käivad tööl Tallinnas või mujal külast kaugemal, pea kõik käivad autodega, võid ise ette kujutada, palju nad aastas juba bensiiniaktsiisi maksavad. Mida nad vastu saavad? No talvel lumekoristusauto töötab, seda ei saa salata - kuigi kahe viimase aasta talvel pole selle järele suuremat vajadust olnud. Muud nagu ei meenugi. Koolis, arsti juures, postkontoris jne käiakse mujal. Ja sina tahad veel mingi automaksu juurde kruttida?
Leave a comment:
-
10 kilomeetrit teed Tallinna lähedal vs. 10 kilomeetrit teed kusagil Põlvamaal toovad üldarvudes ikka erinevat tulu.Algselt postitas zelee Vaata postitustKuidas väiksemad vallad suurte "arvel" elavad? Tasandus- ja toetusfondi mõtled?
Leave a comment:
-
Kuidas väiksemad vallad suurte "arvel" elavad? Tasandus- ja toetusfondi mõtled?
Leave a comment:
Bottom 300x250
Collapse
Vivatbet 1200x200 bottom
Collapse
Leave a comment: