Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

[_AI_]

Tore kohe sisukat arutelu lugeda, mida trollid pole vahelduseks suutnud perse keerata. Paar mõtet siia juurde. Tõeliselt sisulisi, mõjuvaid ja pika perspektiiviga muudatusi ei saa ellu viia lõpuni optimeerides. Ja seda nii efektiivsuse kui ka ressursside täpsema jagamise mõttes. Lihtsustatult - neljarealine kiirtee Tartusse ja poole väiksem riigiaparaat ei tee meid kollektiivselt kuidagi rikkamaks, kui mõtleme inimeste heaolu parandamist tervikuna. Tagumine aeg on jõuliselt panustada inimressurssi endasse. Demograafilist olukorda arvesse võttes, kus tööealiste arvu vähenemine on fakt, on selge, et teha tuleb targemat ja kõrgema lisandväärtusega tööd. Samas meie praegune trend on ikka selles suunas, et madala haridustaseme ja erialase väljaõppeta inimeste arv aina suureneb. Ja eriti nutusel kombel just nooremate seas. Teisalt jätkab üle poole gümnaasiumilõpetajatest õpinguid kõrgkoolis, mis tähendab, et ka hariduslik kihistumine aina kasvab. Juba praegu on ca kolmandik tööealisest elanikkonnast erialase ettevalmistuseta. Selle probleemiga tuleb tegeleda. Ja tegeleda pronto. Arvestades, et igast Munalaskme põhikooli lõpetajast ei pea saama tippspetsialisti. Lisaks on hetkel meil ca iga kümnes tööealine isik töövõimetuspensionär, mida on umbes kaks korda liiga palju. Kõigest sellest koalitsioonileppes vist väga juttu ei ole.

excellent post. Vaba klišeedest ja lõputust avaliku vs erasektori vastamisest stiilis "ma olen kuulnud, et". Lisadagi midagi raske, kahju ainult, et selliseid sõnu aeg-ajalt ikka lausutakse, aga lausetena neid ei mõisteta või ei taheta mõista.

[urmar]

Kutsekoolide süsteem on tõesti vähemalt osaliselt jama. Isegi kriminaalselt jama, sest suunab pikale praktikale ja siis minnakse tihti seda teed, et praktika toimub lihtsalt fiktiivselt.

Näiteks õpid seal arvuti andmebaase või programmeerimist. Justkui vajalikud asjad, mõtled enne kui oma lapse sinna suunad, sest arvutiasjandus on ju tulevikus ülim asi!

Tagajärg: esimesel aastal läbitakse kiirkorras gümnaasiumiprogramm, arvutit suurt ei õpita. Ja siis teisel aastal 2 kuud mingit õpet ja siis järgneb vist kolmekuuline praktikaperiood. Koht tuleb endal välja otsida. Aga kellel on vaja sellist praktikanti, kes valdab arvutit tavakasutaja tasemel. Tahtnuks kooli juhtkonnalt pärida, et kui arvuti katki läheb, andke siis oma õpilastele las üritavad parandada. Tulemuseks: keegi mängib head onu ja annab tõendi, et läbis praktika.

Kolmandal aastal on sama lugu, jälle pool õppeajast praktikal, seekord õnnestus see ühes suures tootmisfirmas läbida, kus tegeleti tahmakassettide vahetamisega jne. Vastavalt erialale vajalikku praktikat polnud võimalik saada. Siis järgnes mingi lõputöö, mis tehti kuidagimoodi ära ja siis saad kena tunnistuse, mis ei anna tegelikult mtte midagi.

Muidugi tõeline arvutifänn õpiks ise juurde ja ilmselt omandaks palju oskusi, aga kooli rolli selles küll poleks.

Võimalik, et muudel alades toimib ametikool paremini, aga arvutit seal küll õppida ei tasu.

[jyriöö]

Tore kohe sisukat arutelu lugeda, mida trollid pole vahelduseks suutnud perse keerata. Paar mõtet siia juurde. Tõeliselt sisulisi, mõjuvaid ja pika perspektiiviga muudatusi ei saa ellu viia lõpuni optimeerides. Ja seda nii efektiivsuse kui ka ressursside täpsema jagamise mõttes. Lihtsustatult - neljarealine kiirtee Tartusse ja poole väiksem riigiaparaat ei tee meid kollektiivselt kuidagi rikkamaks, kui mõtleme inimeste heaolu parandamist tervikuna. Tagumine aeg on jõuliselt panustada inimressurssi endasse. Demograafilist olukorda arvesse võttes, kus tööealiste arvu vähenemine on fakt, on selge, et teha tuleb targemat ja kõrgema lisandväärtusega tööd. Samas meie praegune trend on ikka selles suunas, et madala haridustaseme ja erialase väljaõppeta inimeste arv aina suureneb. Ja eriti nutusel kombel just nooremate seas. Teisalt jätkab üle poole gümnaasiumilõpetajatest õpinguid kõrgkoolis, mis tähendab, et ka hariduslik kihistumine aina kasvab. Juba praegu on ca kolmandik tööealisest elanikkonnast erialase ettevalmistuseta. Selle probleemiga tuleb tegeleda. Ja tegeleda pronto. Arvestades, et igast Munalaskme põhikooli lõpetajast ei pea saama tippspetsialisti. Lisaks on hetkel meil ca iga kümnes tööealine isik töövõimetuspensionär, mida on umbes kaks korda liiga palju. Kõigest sellest koalitsioonileppes vist väga juttu ei ole.

[zaz]

Ja suur osa tööst ei jää tegemata kui tööd tehakse korrektselt ning ministeeriumi juhivad inimesed kes on antud alas pädevad, mitte lihtsalt karjääripoliitikud kes pole varem asjaga üldse kokku puutunud või ei oma mingit oskust suuremat ettevõtet juhtida.
Nagu ma ütlesin siis eesmärgiks ei peaks olema mitte paberil töötajate arvu vähendada vaid elimineerida topelttööd, muuta korraldus efektiivsemaks ning läbi haldusreformi parandada ka kohalike omavalitsuse töid.

Ära mine sinna Kipud muidu liialt sinna klassikalisse "avalik vs era" lahmimisse.
Sest tegelikult tead ju küll, et ministeeriumite sisulist tööd korraldavad kantslerid.

[LeeRomeno]

ma pean, pidasin silmas seda, et rahas mõtlemine ei tee Meid "rikkaks" ehk siis ei anna vahendeid juurde (pikas perspektiivis).
Vahendeid on võimalik luua, kui meil on inimesi (järelkasv), kuid nad on haritud (mõtlevad), kui nad omavad identiteeti (hoiavad kokku).
Hetkel jääb mulje, et AS Eesti Vabariik on liialt keskendunud vahendite teenimisele. Ma ei taha, et meist saaks tüüpiline EPLi jalgpalliklubi.

Seda küll, lihtsalt inimlike väärtuste alalhoidimiseks on paratamatult vaja ka resursse. Lõppeesmärk on ju ikkagi inimväärse ja toreda riigi ehitamisega, kus on hea elada erineva tausta ja võimetega inimestel, aga seda kõike puhtalt heas usus ei tee.

[LeeRomeno]

See kõik on hirmus armas ja populistlik, aga ühtlasi kaob ka demokraatia. Valitavaid kogusid vähendades väheneb ühtlasi kodanike võimalus nende kogude koosseise mõjutada. Parteitud spetsialistid ministriteks on aga vana ja vägev argument, mida alati tuua armastatakse. Aga siis kaob ka ministrite poliitiline vastutus valija ees ja side ministri ning partei Riigikogu fraktsiooni vahel. Kuna seadusandlust koostavad Eestis enamasti ministeeriumid ning poliitilisi otsuseid teeb samuti valitsus, muutub rahva valitud Riigikogu mõttetuks ja demokraatiast pole enam juttugi.
Ametnikke võib vähendada muidugi. Aga siis jääb suur osa tööst lihtsalt tegemata. Ministeeriumist tulevad seaduseelnõud on praegusest nõrgemad - kui neid üldse tuleb, kodanikul pole mõtet enam riigiameti poole pöörduda oma murega, peab ise hakkama saama. Ei kaitse keegi tarbijat, ravimiturg jääb reguleerimata, pole enam kaitset kaubamärkidele, kaitsepolitseinikud lähevad igapäevase leiva jahil Vene luuresse tööle ja makse ei kogu enam keegi. Tore utoopia.

Populistlikusest on asi kaugel ja demokraatia kui selline esineb maailmas väga erinevates vormides, märksa mõistlikum on võtta kasutusele üks nendest vormidest, mis on ka jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline ning uuenduslik. Valitsemisvormid on läbi ajaloo muutunud, arenguruumi on ka hetkel ka Eesti valitsemise juures.
Valitavat kogu vähendades ei muutuks enamjaolt midagi. Kas Tallinna volikogus on 40 tundmatut keskerakondlast või 20? Mis vahe sellel on? Poliitikud jäävad läbi Riigikogu alati tegelikku seadusandlust kontrollima, kui parteitu spetsialist järjepidevalt pläkki toodab, siis tehakse temaga nii nagu ebapädeva juhiga eraettevõttes. Niiet sinu hirmul pole erilist põhjust.
Ja suur osa tööst ei jää tegemata kui tööd tehakse korrektselt ning ministeeriumi juhivad inimesed kes on antud alas pädevad, mitte lihtsalt karjääripoliitikud kes pole varem asjaga üldse kokku puutunud või ei oma mingit oskust suuremat ettevõtet juhtida.
Nagu ma ütlesin siis eesmärgiks ei peaks olema mitte paberil töötajate arvu vähendada vaid elimineerida topelttööd, muuta korraldus efektiivsemaks ning läbi haldusreformi parandada ka kohalike omavalitsuse töid.


PS! lugesin läbi ka koalisatsioonileppe ja väga palju asju on seal täiesti head, kahjuks pole muidugi kirjas kuskohast kogu see papp tuleb mida nad seal planeerivad teha.

[Daz Booob]

Praeguseks aga on see rong läinud, raha enam ringlusesse ei tule, sest mujal saab odavamalt teha ja lõpptoodet/teenust müüb kahjuks Eesti ettevõte väga vähe, ainult mõned üksikud näited ongi edulugudest, nii ei saagi rikkamaks.

ma pean, pidasin silmas seda, et rahas mõtlemine ei tee Meid "rikkaks" ehk siis ei anna vahendeid juurde (pikas perspektiivis).
Vahendeid on võimalik luua, kui meil on inimesi (järelkasv), kuid nad on haritud (mõtlevad), kui nad omavad identiteeti (hoiavad kokku).
Hetkel jääb mulje, et AS Eesti Vabariik on liialt keskendunud vahendite teenimisele. Ma ei taha, et meist saaks tüüpiline EPLi jalgpalliklubi.

[El President]

miks siis teiselt lapselt tulumaksuvabastust saab? ja mittetöötavalt abikaasalt? minu arust on see natuke jabur. kui juba, siis kõigi eest.

[SleepWalking]

miks enam esimese lapse eest ei saa täiendavat tulumaksuvabastust?

peamine põhjus on, et see on ebaefektiivne. sellega toetatakse töötava inimese esimest last (mittetöötavatel pole sellest mingit kasu), samuti kui lapsi on rohkem, peab selle raha saamiseks olema ka töötasu/makstud tulumaks suurem, muidu ei ole milleltki seda maha arvata. üldine loogika siin on see, et otsetoetus jõuab abivajajani efektiivsemalt.

Aga miks eluasemeintressid saab kuludeks kanda, s.t. miks maksab riik kaudselt ja osaliselt pangale meie intresse?

selle taga on 90ndate alguse poliitiline otsus toetada eluasemete omandamist ja nii see on tänaseni jäänud. üldised mahaarvamiste piirangud on seda meedet aja jooksul küll riigile vähem kulukaks teinud.

[mcnamara]

Kindlasti vähendaks ka riigiaparatuuri, ministeeriumide arvu ning nii riigikogu kui ka kohalike omavalitsuste ametnike arvu. Palju on räägitud riigikogu 101 kohast, Tallinna linnavolikogus passivad ka 79 tegelast muuseas, niipalju kui ma olen kuulnud elust olust riigiametites (ja ei räägi hetkel siin välitöötajatest nagu päästeamet või politsei), siis vohab ikkagi bürokraatia ja mõttetuste tegemine ning asjade tegemine asjade tegemise pärast, mitte mingi suurema mõttega.
Põhiliseks probleemiks näen siin nii kohalike omavalitsuste kui ka riiklike ettevõtete ülipolitiseeritust. Liiga palju suvalisi tegelasi saab ametitesse lihtsalt oma parteilise kuuluvuse põhjal. Minu arust üks parimaid ideid mida ma viimasel ajal kuulsin oli olulisemate riigi ja omavalitsuse ametite depolitiseerimine. Ehk siis piltlikult valitakse näiteks mingi minister või linnapea tavalise konkursi korras oma ala spetsialistide hulgast. Eestis kiputakse üritama juhtida riiki nagu ettevõtet, aga kahjuks pole ükski ettevõte edukas kui seda juhib broiler, mitte valdkonna spetsialist.

See kõik on hirmus armas ja populistlik, aga ühtlasi kaob ka demokraatia. Valitavaid kogusid vähendades väheneb ühtlasi kodanike võimalus nende kogude koosseise mõjutada. Parteitud spetsialistid ministriteks on aga vana ja vägev argument, mida alati tuua armastatakse. Aga siis kaob ka ministrite poliitiline vastutus valija ees ja side ministri ning partei Riigikogu fraktsiooni vahel. Kuna seadusandlust koostavad Eestis enamasti ministeeriumid ning poliitilisi otsuseid teeb samuti valitsus, muutub rahva valitud Riigikogu mõttetuks ja demokraatiast pole enam juttugi.
Ametnikke võib vähendada muidugi. Aga siis jääb suur osa tööst lihtsalt tegemata. Ministeeriumist tulevad seaduseelnõud on praegusest nõrgemad - kui neid üldse tuleb, kodanikul pole mõtet enam riigiameti poole pöörduda oma murega, peab ise hakkama saama. Ei kaitse keegi tarbijat, ravimiturg jääb reguleerimata, pole enam kaitset kaubamärkidele, kaitsepolitseinikud lähevad igapäevase leiva jahil Vene luuresse tööle ja makse ei kogu enam keegi. Tore utoopia.

[Tofoa]

selle asemel et arutada mida ja kuidas ehitada, saaremaa sild ja rail baltica või neljarealine tallinn-tartu maantee või tuumajaam omaenese energiatarbimise tarvis. teha midagi millest oleks järeletulevatele põlvedele ka ehk reaalselt kasu.

Kuni Mäoni aastaks 2020 - check.

Ka jätkatakse Tallinna-Narva maantee renoveerimist.

«Rajame Tallinna-Pärnu ja Põltsamaa-Tartu maanteele 2+1 möödasõidurajad, ehitame välja Tallinna ringtee ja Tartu läänepoolse ümbersõidu. Suuname eurovahendid Haabersti ja Russalka ristmiku rekonstrueerimiseks ning Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamiseks (Reidi tee),» kirjutab kolmikliit oma leppes.

[LeeRomeno]

Haritus, järelkasv, identiteet - need on rikkused. Raha on vahend. Eestlane on kohutavalt vaene.

Eestlane on vaene, sest suur osa elanikkonnas alustas 90ndate alguses sisuliselt nullist. Õnnelikel oli mingi erastamisvõimalus, osavamad võtsid ettevõtteid üle, aga põhimõtteliselt said ju kõik 150 krooni Ehk siis alustati mingi 10 euriga. Üldse läks ringlusesse ju ainult mingi 3-4 milli euro väärtuses raha. Et raha juurde saada on vaja midagi toota, raha oli tollel hetkel välismaal ja Eesti võttis suuna oma väärtuse maha müümises ja selle läbi uue raha ringlusesse toomises. Ettevõtted erastati, müüdi maad ja kinnisvara jne. Aga juba tol hetkel oli suund ikkagi selgelt odavtööjõu maa suunas, mis igatpidi ka loogiline.

Praeguseks aga on see rong läinud, raha enam ringlusesse ei tule, sest mujal saab odavamalt teha ja lõpptoodet/teenust müüb kahjuks Eesti ettevõte väga vähe, ainult mõned üksikud näited ongi edulugudest, nii ei saagi rikkamaks.

[Daz Booob]

kvaliteetsem haridus

Haritus, järelkasv, identiteet - need on rikkused. Raha on vahend. Eestlane on kohutavalt vaene.

[LeeRomeno]

see kõik on väga ilus jutt ja ka mina annaksin sellele oma allkirja, kuid see tegelikkuses ei lahenda sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. üllas on loota ainult majandusliku olukorra paranemisele, jõukamad lähevad järjest jõukamaks, samas kui vaesemate ja nõrgematega ei tegelda, siis ongi pikemas perspektiivis terendamas getostumine. Kus on paljulubatud ümberõppevõimalused? Mingi supermarketi kassiir, kelle töökoht on ohus robotite tõttu. Kel on huvi ja tahet ning soovi end arendada ja ühiskonnale vajalikku ametit õppida võiks anda võimaluse ümberõppeks. Õppida näiteks IT-d.

Ja valimistest rääkides....ega enne see olukord parane kui Savisaar eest läinud ja reformil pole enam kellegagi vastanduda. Siiani ju elame hirmuvalitsemise all

Ma ei hakanud päris enda valimisprogrammi ju kirjutama ja enamik juttu oli pigem suunatud teemal kuskohast riigi tulusid suurendada. Ümberõpe, kvaliteetsem haridus (koostöös ülikoolidega ja vastavalt reaalsele vajadusele), tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, toiduainete käibeka langus jms hakkaks kindlasti elujärge parandama, aga järgmise 10 aasta kõige kriitilisem küsimus (kui nüüd julgeolek korra unustada) on ikka riigi muutmisel endiselt peamiselt odava tööjõu maast modernseks kõrge väärtusega toodete loomise maaks.
Kõik ei olegi loodud IT vendadeks, igas riigis on vaja ka lihttöötegijaid, nende elukvaliteet lihtsalt saab tõusta ainult riigi keskmise rikkuse tõusuga. Niisama raha ühest taskust teise tõstmine ei too pikas perspektiivis midagi muud kaasa peale jätkuva frustratsiooni ja äärmuste esiletõusu.

[lorenzo]

Jõukas keskklass Eesti mõistes ei saa kunagi jõukaks keskklassiks Euroopa mõttes kui seda nähakse lüpsilehmana.
Mis puudutab maksukoormust, siis päris kindlasti oleks esimene asi ettevõtete tulumaksu taastamine. Oma mõju on see tulumaksuvabastus ära elanud ja mingit uute firmade buumi Eesti turule pole ammu tulnud. Kindlasti ei tohiks see summa olla väga suur või ebaproportsionaalne ja kindlasti peaks dividendide väljavõtmisel endiselt kehtima suurem maksumäär.
Alkoholi ja tubaka maksustamise poolt olen samuti ja ka nn magusamaksu vastu pole midagi.
Samuti olen ma veendunud vajadusepõhilises sotsiaalses toetuses, olen päris kindel, et näiteks päris korralik osa noortest emadest ei pannud isegi tähele selle 19 eurose toetuse saabumist pangaarvele, samas kui mõnele perele oleks see suureks abiks.
Olete tähele pannud kui edukad kõik abivajamisprogrammid ja vabatahtlike tegevus Eestis on? Olen 100% kindel, et kui Eestis oleks võimalik vabatahtlikuse alusel annetada osa oma soodustustest sihtotstarbeliselt teistele, siis väga paljud kasutaks seda. Olen ise ka igakuine heategevusfondi annetaja, aga kui toimiks riiklikul tasandil kontrollitud resursside ümbersuunamine, siis kindlasti teeks seda paljud. Eestlased on südamest head inimesed, seda lihtsalt ei näidata välja.

Kindlasti vähendaks ka riigiaparatuuri, ministeeriumide arvu ning nii riigikogu kui ka kohalike omavalitsuste ametnike arvu. Palju on räägitud riigikogu 101 kohast, Tallinna linnavolikogus passivad ka 79 tegelast muuseas, niipalju kui ma olen kuulnud elust olust riigiametites (ja ei räägi hetkel siin välitöötajatest nagu päästeamet või politsei), siis vohab ikkagi bürokraatia ja mõttetuste tegemine ning asjade tegemine asjade tegemise pärast, mitte mingi suurema mõttega.
Põhiliseks probleemiks näen siin nii kohalike omavalitsuste kui ka riiklike ettevõtete ülipolitiseeritust. Liiga palju suvalisi tegelasi saab ametitesse lihtsalt oma parteilise kuuluvuse põhjal. Minu arust üks parimaid ideid mida ma viimasel ajal kuulsin oli olulisemate riigi ja omavalitsuse ametite depolitiseerimine. Ehk siis piltlikult valitakse näiteks mingi minister või linnapea tavalise konkursi korras oma ala spetsialistide hulgast. Eestis kiputakse üritama juhtida riiki nagu ettevõtet, aga kahjuks pole ükski ettevõte edukas kui seda juhib broiler, mitte valdkonna spetsialist.

Kindlasti oleks abiks ka maksuameti töö tõhustamine, samuti seadusandluse tõhustamine, mis ei võimaldaks firmade meelega pankrotti ajamist ja varade ümber kantimist.

Igatahes asi läheb pikale juba, minu põhipoint on ikkagi see, et 600 eurot teenivale inimese elu ei muutu sellest rikkamaks kui ta äkki saab 650 eurot. Asju tuleb mõelda pikemas perspektiivis ning riiklikul tasandil. Ei ole lihtsalt jätkusuutlik olla endiselt odavtööjõu maa kus tänase uudise valguses umbes 470000 inimest tegelikult teevad tööd, millega saaks ka masin hakkama (http://arileht.delfi.ee/news/uudised...ja?id=71182925).

see kõik on väga ilus jutt ja ka mina annaksin sellele oma allkirja, kuid see tegelikkuses ei lahenda sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. üllas on loota ainult majandusliku olukorra paranemisele, jõukamad lähevad järjest jõukamaks, samas kui vaesemate ja nõrgematega ei tegelda, siis ongi pikemas perspektiivis terendamas getostumine. Kus on paljulubatud ümberõppevõimalused? Mingi supermarketi kassiir, kelle töökoht on ohus robotite tõttu. Kel on huvi ja tahet ning soovi end arendada ja ühiskonnale vajalikku ametit õppida võiks anda võimaluse ümberõppeks. Õppida näiteks IT-d.

Ja valimistest rääkides....ega enne see olukord parane kui Savisaar eest läinud ja reformil pole enam kellegagi vastanduda. Siiani ju elame hirmuvalitsemise all