Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[vtp]

Ükski neist esitatud küsimustest ei haakunud minu mõtetega.

Muidu unustasin vist öelda, et pean samuti ebavõrdsust ühiskonnas probleemiks. Mu eelistus oleks seda siiski progressiivse maksusüsteemiga adresseerida, mitte saates minu jaoks veidrat sõnumit, et avalikku sektorisse ei tasu palka teenima minna, oodatud on vaid missioonitundest rabavad heategijad. Kui see oleks sõnum, poleks sul neid asjalikke spetsialiste seal ka enam kauaks.

[nonoh]

See artikkel paneb asjad natuke rohkem konteksti: https://investor.postimees.ee/750550...warren-buffett

Jällegi, erasektor tehku, mis tahab. Või kas kontekst on see, et peaks Laanele ka 20k maksma?

Ma peegeldan, kuidas aru sain. Argument on, et Laaned ja Veskimäed jne võivad erasektorisse ära minna, meil avalikus sektoris võtta küll neid inimesi, kes sama pädevad, aga töö nt 4k eest ära teeks. Ühelt poolt täiesti nõus, et valdkondades sees on ülihäid spetsialiste. Ma ise ka üks neist, muidugi oleks mulle köömes miljardilise eelarvega organisatsioon ära juhtida. Aga sarnaselt ühe teise valdkonnas sees oleva, šarmantse ja mitmete selgelt väljakumavate juhiomadustega eelkõnelejaga ma ei teeks seda. Mitte 4k eest. Miks? Sest ma saaks erasektoris sama asja eest 20+, nagu LaRaBla viitas. Et selliseid kuluefektiivseid tegelasi ei leidu, viitavad ehk ka juhikonkurssid, mis on avalikud. Küll aga võib kindel olla, et kui see konkursil oodatav palganumber oleks paar Eesti keskmist, siis ilmuks sinna ikka mõni härra, kel ette näidata mitmekümne aasta pikkune juhtimiskogemus erasektoris. Selline, kelle kohta kõik küsivad, miks ta sellise palga peale läks. Missioonitundest, öeldakse. Alles hiljem selgub, et ta naise vennal on mingi hooldushaiglate monopol, mis äkitselt hirmus palju lepinguid hakkas saama. Keskkriminaalpolitseid tal siiski karta pole vaja, sest seda juhib sinna samuti 4k eest toodud sõber Aadu, kes arvab, et tema palk võiks väärikam olla ja aitab selle upitamiseks meelsasti jamadel kaduda.

Ehk need mõned tuhanded kuus, mis sa palgalt säästad, kahvatuvad nende miljonite kõrval, mis konkurentsivõimetu avaliku sektori korral hakkavad kuhugi kõrvale minema. Mis arvad, mis siis ravikindlustuse tase hakkab olema? Ausalt öeldes tõmbasid mul junni jahedaks sellega, et Heremi põhipalk on alla 6k ja boonuseid talle ei maksta. Loodame siis, et missioonitundest piisab.

Et... Kõrge palk peaks aitama hoiduda korruptsioonist?
Et... Tahame inimesi tööle, kellel on vaja korruptsioonist hoidumiseks kõrget palka?
Et... Rikkad inimesed ei ole korrumpeerunud? Või on väiksema tõenäosusega korrumpeerunud kui keskklass? Või väiksema tõenäosusega kui palgavaesed?
Et... Missioonitundest töötavad inimesed on kahtlane element, kellel võib olla mõni salajane motiiv tagataskus, aga ainult raha eest töötava inimese puhul on selge, et ta valis töö ainult raha pärast?


Ja loomulikult ma ei väida, et palga sääst omaks rahaliselt mingit märkimisväärset mõju, aga küsimus ongi rohkem sõnumis, kui milleski muus. Mu meelest on väga lühinägelik kasvatada elanikkonnas rahulolematust olukorras, kus see niikuinii kohe-kohe päris jõhkra hinnatõusu tõttu paratamatult kasvab. Ja ülla-ülla, selle hinnatõusu valuga saavad ikka kõige rohkem pihta see laisem pool elanikkonnast, kes alla mediaani teenib.

[vtp]

Võib-olla võiks sellised imetabased tippjuhid siis jäädagi erasektorisse ja panna seal oma imeoskused tööle ning teenida riigile kena kopikas sotsiaalmaksu ja tulumaksu näol, et haigekassal oleks piisavalt raha, et oma inimesi ravida. Äkki riik leiaks veidi kuluefektiivsema tegelase sinna otsa, kes ei maksa nii palju, aga saab samamoodi oma tööga hakkama? Sest noh, vaesed ebapädevad kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülem saavad märksa vähem palka.

Ma peegeldan, kuidas aru sain. Argument on, et Laaned ja Veskimäed jne võivad erasektorisse ära minna, meil avalikus sektoris võtta küll neid inimesi, kes sama pädevad, aga töö nt 4k eest ära teeks. Ühelt poolt täiesti nõus, et valdkondades sees on ülihäid spetsialiste. Ma ise ka üks neist, muidugi oleks mulle köömes miljardilise eelarvega organisatsioon ära juhtida. Aga sarnaselt ühe teise valdkonnas sees oleva, šarmantse ja mitmete selgelt väljakumavate juhiomadustega eelkõnelejaga ma ei teeks seda. Mitte 4k eest. Miks? Sest ma saaks erasektoris sama asja eest 20+, nagu LaRaBla viitas. Et selliseid kuluefektiivseid tegelasi ei leidu, viitavad ehk ka juhikonkurssid, mis on avalikud. Küll aga võib kindel olla, et kui see konkursil oodatav palganumber oleks paar Eesti keskmist, siis ilmuks sinna ikka mõni härra, kel ette näidata mitmekümne aasta pikkune juhtimiskogemus erasektoris. Selline, kelle kohta kõik küsivad, miks ta sellise palga peale läks. Missioonitundest, öeldakse. Alles hiljem selgub, et ta naise vennal on mingi hooldushaiglate monopol, mis äkitselt hirmus palju lepinguid hakkas saama. Keskkriminaalpolitseid tal siiski karta pole vaja, sest seda juhib sinna samuti 4k eest toodud sõber Aadu, kes arvab, et tema palk võiks väärikam olla ja aitab selle upitamiseks meelsasti jamadel kaduda.

Ehk need mõned tuhanded kuus, mis sa palgalt säästad, kahvatuvad nende miljonite kõrval, mis konkurentsivõimetu avaliku sektori korral hakkavad kuhugi kõrvale minema. Mis arvad, mis siis ravikindlustuse tase hakkab olema? Ausalt öeldes tõmbasid mul junni jahedaks sellega, et Heremi põhipalk on alla 6k ja boonuseid talle ei maksta. Loodame siis, et missioonitundest piisab.

3) Pime usk, et kellegi palk (praegune või endine) näitab tema väärtust, on debiilne.

Absoluutselt nõus. Ma sain ka nii aru, et me rääkisime turu hinnast, mitte väärtusest.

[LaRaBla]

See artikkel paneb asjad natuke rohkem konteksti: https://investor.postimees.ee/750550...warren-buffett

[nonoh]

8400 on umbes täpselt selline palk, mille eest normaalne tippjuht on valmis avalikku sektorisse tööle minema ilma, et ta hakkaks kohvimasinat koju varastama. Selline lihtsalt on turu hind. Kui seda ei makstaks, oleks palju lihtsam ju mingis 30 töötajaga itifirmas sama pappi taskusse pista selle lisaboonusega, et ei pea igapäevast meedia pasarahet ka taluma. Btw, siin ühe riikliku elektri ja gaasi võrke haldava asutuse - nimesid nimetamata - juht teenib delfi intervjuu kohaselt 13k kuus. Kui veits perspektiivi juurde tahta.

See ebaõiglustunne tundub lihtsalt veidi mööda sihitud nii, sest sama hästi jäävad inimesed ravita ka teiste kõrgepalgaliste avaliku sektori töötajate tõttu (siin nüüd tuleb raha samast potist - riigieelarvest). Vt ka eelmine point.

Võib-olla võiks sellised imetabased tippjuhid siis jäädagi erasektorisse ja panna seal oma imeoskused tööle ning teenida riigile kena kopikas sotsiaalmaksu ja tulumaksu näol, et haigekassal oleks piisavalt raha, et oma inimesi ravida. Äkki riik leiaks veidi kuluefektiivsema tegelase sinna otsa, kes ei maksa nii palju, aga saab samamoodi oma tööga hakkama? Sest noh, vaesed ebapädevad kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülem saavad märksa vähem palka.

Ja see "igapäevane" meediapasarahe on võrreldav umbes täpselt keskmise koolijuhi pasarahega, kes saavad ikkagi kordades vähem palka. Jah, absoluutselt, koolijuhtide seas on kordades rohkem ebapädevaid julkasid ka, aga mitte nii palju, kui palgataseme järgi arvaks.

Ja see, et monopoolses seisus "ettevõtete" juhid saavad veel üüratumaid summasid, on ka, absoluutselt, täielik idiootsus, millele ei tohiks sinisilmselt kaasa noogutada, vaid mõelda, et äkki ollakse ennast ära tinistada lasknud. Ja täiesti-täiesti nõus, et überpalgalised avaliku sektori töötajad on loomulikult ka ebaõigluse tundes süüdi. Aga antud juhul on see kohe eriti akuutne, sest - ja enam vähem sellest plastic ka kirjutas - avalikkuse jaoks Haigekassa ei tööta nii hästi kui peaks. Et suurted preemiad ja palk ei tõlgendu Jüri, Mari ja Toomase jaoks märkimsiväärselt hästi töötavaks haigekassa süsteemiks.

Täiesti nõus vaatega, et 1000 EUR teeniv haigla hooldaja loeb artiklit ja tunneb kurbust. Eriti täna. Et kas tema ei olegi väärt töötasu, mis lubaks kasvõi ühel õhtul kuus restorani külastada. Aga see ei tähenda, et Rain Laane turuhind ei ole just selline. Sest vastasel juhul me ei saa erasektorist tippjuhte avalikku sektorisse (põhjustel, mida vtp ka märkis). Oodata, et ainult missioonitundest tullakse sellisele positsioonile on tegelikult naiivne. Sellel ei ole perspektiivi. Ja sellisel juhul ei saadaks ka reaalselt võimekaid ning ennast tõestanud inimesi. Saadakse poliitikud (vt teist lõiku).

Su eelmiste lõikude mõte on täiesti õige. Aga viimase lõigu lõpp on ikkagi mööda. Sest Eesti on paksult täis tublisid, reaalselt võimekaid ja ennast tõestanud inimesi, kes ei saa sellist palka.

Miks peaks ükski inimene, kes on oma oskustelt ja kogemuselt võimeline sellist ametit pidama, minema sellisesse ametisse 2 või 3 kordse keskmise palgaga. Erasektoris saaks ta ju tippjuhina pea alati rohkem.

See tähendab lihtsalt seda, et kui sellise ameti palk oleks ma ei tea, võtame näiteks 4000 Eurot kuus, siis ükski absoluutne tippjuht seda tööd vastu ei võtaks ja sinna peaks panema tõenäoliselt ebapädevama inimese. Kas see on mõistlik kompromiss või mitte on vaidluse küsimus muidugi. Aga on selge et see sama Laane 4000 Euroga seda tööd ei teeks. Peaks ikka piiramatult suur südametunnistus olema et teha.

Jällegi, milles see Laane suur pädevus tõlgendub Haigekassa juhtimisel?

Või misiganes gaasivõrgu ettevõtte juhil, kes 13k taskusse lükkab? Või mõne teise näite puhul, mis siit läbi on käinud.


Et kokkuvõtteks paar pointi, kõigile kolmele:

1) Avalik sektor ei saa põhimõtteliselt erasektori palgaralliga kaasas käia. Ühest küljest, see riivab kodaniku õiglustunnet, aga teiselt poolt, koormab palgaralliga ka erasektorit ennast. Praegu on avaliku sektori (tipp)juhtide palgad ikkagi väga märkimisväärse tempoga tõusnud ja see ei ole absoluutselt mitte kuidagi tavakodaniku jaoks paremas teenuste kvaliteedis peegeldunud. Olgu see mingi noorsooameti pooleaastane juht, toimetulematus koroona või rändekriisi või eriarstiabi kättesaadavusega. (ega perearstile löögile saamine ja sealt pädeva abi saamine ka mingi kerge kunsttükk pole). tuimalt inimeste suunas rahapakkide loopimine ja hüüdmine, et tehke, ei tööta. Ka erasektoris mitte.

2) Lõppude lõpuks on siin sarnasus kohtu süsteemiga, kus asjad ei pea mitte ainult olema ausad ja õiglased, vaid ka välja nägema ausad ja õiglased. Ehk umbes nagu plastic ütles - omavahel võivad rahas suplejad muidugi arvata ja arutada, kuivõrd nad on kõik selle hiiglasliku nutsu ära teeninud, aga pangu siis palun oma üüratu pädevus tööle, et ka tavainimene nende ülimuslikkusest aru saaks. Sest vastasel korral rahulolematus ainult kasvab.

3) Pime usk, et kellegi palk (praegune või endine) näitab tema väärtust, on debiilne. See, et keegi saab "ainult" 2-3 keskmist palka, ei tähenda, et tegu oleks ebapädeva inimesega, ega see, kui keegi saab ulmesummasid, et tegu oleks üliinimesega. "Juhi" palk sõltub vähemalt sama palju suhtlemisoskusest, tutvustest ja äratinistamisvõimest (eduraportöörlus, teesklus, teiste töö eest au endale võtmine, probleemide vaiba alla pühkimine jne) kui töökvaliteedist/haridusest/pädevusest..

[krissucool]

Kumab. Ja mitte niivõrd konkreetselt sinult vaid teatud ringkondadest üleüldse.



1700 ja 8400.- vahe on üüratu. Seal on ikka juppmaad mõistlikkuse jaoks ka. Kahekordne keskmine palk? Kolmekordne? Neljakordne? Mis hetkest valus hakkab? Ei tea. Aga pea viiekordse keskmise pealt juba kindlasti on. Vähemalt minul. Võib-olla mõne jaoks veel mitte ja teise jaoks juba kõvasti varem.




Ka sellest võiks aru saada, et see formaalne vahe ei mõjuta kuidagi ebaõiglustunnet olukorras, kus inimesed kannatavad, sest haigekassal ei ole nende jaoks raha.

Miks peaks ükski inimene, kes on oma oskustelt ja kogemuselt võimeline sellist ametit pidama, minema sellisesse ametisse 2 või 3 kordse keskmise palgaga. Erasektoris saaks ta ju tippjuhina pea alati rohkem.

See tähendab lihtsalt seda, et kui sellise ameti palk oleks ma ei tea, võtame näiteks 4000 Eurot kuus, siis ükski absoluutne tippjuht seda tööd vastu ei võtaks ja sinna peaks panema tõenäoliselt ebapädevama inimese. Kas see on mõistlik kompromiss või mitte on vaidluse küsimus muidugi. Aga on selge et see sama Laane 4000 Euroga seda tööd ei teeks. Peaks ikka piiramatult suur südametunnistus olema et teha.

[plastic'99]

Selle diskussiooni (no nt avaliku sektori tippjuhtide palk) fookus taandub arusaadavalt emotsioonidele ja neid ära võtta ei saa. Loomikult ei ole Eestis alla mediaani või ka mediaani ja sinna lähedale teenivate inimeste elu kerge. Ma selles osas nonohiga tegelikult nõus, et see nn väline kuvand või kommunikatsioon ja ka kõrgema töötasuga inimeste suhtumine ühiskonnas on selline, milles on vähe alandlikkust. See ei ole ehk parim sõna, sest inglise keeles sõna "humble" on tegelikult parema tonaalsusega.

See ei ole okei, et Martin Repinski käib oks laiali ja räägib, kuidas ta riigikogu liikmena on erasektori mõistes tippjuht. Ta ei ole. Ekstreemse näitena eeltoodud mõtte osas avaliku sektori poolt. Erasektori poolt võib tuua anonüümse kapitalistliku vaatega programmeerija "aa mina olen elus vaeva näinud ja õppinud ja investeerinud ja ostnud 3 üürikorterit ja ma olen seda väärt. Kassapidaja on Rimis väärt seda palka mida turg on nõus talle maksma ja nii on".

Aga ma jõuan endale kohaselt välja ikka ja alati meediani. Ja tulen tagasi emotsioonideni. Ma kahtlustan, et valdkonna eksperdid ka meedias saavad aru, et konkreetselt Rain Laane juhtumi puhul näiteks ei ole tema töötasu lähtuvalt tema vastutusest, positsioonist ja tegelikust turuväärtusest erasektoris selline, mille pealt iga jumala aasta kevadeti (just siis avaldatakse konkreetsed andmed) just nendele samadele emotsioonidele (mida nonoh ka esile tõi ja mida väljendas) artikleid kerida. Loomulikult see müüb. Ka mina klikin loen, kuigi tean neid summasid hästi. Aga kas see on süsteemselt õige lükata a la Rain Laane tanki, näiteks. Konkreetses sektoris on temast oluliselt rohkem teenivaid inimesi, näiteks. Ja neid on palju.

Täiesti nõus vaatega, et 1000 EUR teeniv haigla hooldaja loeb artiklit ja tunneb kurbust. Eriti täna. Et kas tema ei olegi väärt töötasu, mis lubaks kasvõi ühel õhtul kuus restorani külastada. Aga see ei tähenda, et Rain Laane turuhind ei ole just selline. Sest vastasel juhul me ei saa erasektorist tippjuhte avalikku sektorisse (põhjustel, mida vtp ka märkis). Oodata, et ainult missioonitundest tullakse sellisele positsioonile on tegelikult naiivne. Sellel ei ole perspektiivi. Ja sellisel juhul ei saadaks ka reaalselt võimekaid ning ennast tõestanud inimesi. Saadakse poliitikud (vt teist lõiku).

[vtp]

1700 ja 8400.- vahe on üüratu. Seal on ikka juppmaad mõistlikkuse jaoks ka. Kahekordne keskmine palk? Kolmekordne? Neljakordne? Mis hetkest valus hakkab? Ei tea. Aga pea viiekordse keskmise pealt juba kindlasti on. Vähemalt minul. Võib-olla mõne jaoks veel mitte ja teise jaoks juba kõvasti varem.

8400 on umbes täpselt selline palk, mille eest normaalne tippjuht on valmis avalikku sektorisse tööle minema ilma, et ta hakkaks kohvimasinat koju varastama. Selline lihtsalt on turu hind. Kui seda ei makstaks, oleks palju lihtsam ju mingis 30 töötajaga itifirmas sama pappi taskusse pista selle lisaboonusega, et ei pea igapäevast meedia pasarahet ka taluma. Btw, siin ühe riikliku elektri ja gaasi võrke haldava asutuse - nimesid nimetamata - juht teenib delfi intervjuu kohaselt 13k kuus. Kui veits perspektiivi juurde tahta.

Ka sellest võiks aru saada, et see formaalne vahe ei mõjuta kuidagi ebaõiglustunnet olukorras, kus inimesed kannatavad, sest haigekassal ei ole nende jaoks raha.

See ebaõiglustunne tundub lihtsalt veidi mööda sihitud nii, sest sama hästi jäävad inimesed ravita ka teiste kõrgepalgaliste avaliku sektori töötajate tõttu (siin nüüd tuleb raha samast potist - riigieelarvest). Vt ka eelmine point.

[nonoh]

Oot, kust see siin hetkel teemaks tuli?

Kumab. Ja mitte niivõrd konkreetselt sinult vaid teatud ringkondadest üleüldse.

Lihtne loosung, aga sa ei tahaks sellist avalikku sektorit, kus juhtide palgad on a’la Eesti keskmine palk.

1700 ja 8400.- vahe on üüratu. Seal on ikka juppmaad mõistlikkuse jaoks ka. Kahekordne keskmine palk? Kolmekordne? Neljakordne? Mis hetkest valus hakkab? Ei tea. Aga pea viiekordse keskmise pealt juba kindlasti on. Vähemalt minul. Võib-olla mõne jaoks veel mitte ja teise jaoks juba kõvasti varem.

Kas sellega polnud mitte nii, et sotsiaalmaksust laekuvat ravikindlustusraha adminnkuludeks kasutada ei saa? St need vist tulevad erinevast potist.

Ka sellest võiks aru saada, et see formaalne vahe ei mõjuta kuidagi ebaõiglustunnet olukorras, kus inimesed kannatavad, sest haigekassal ei ole nende jaoks raha.

[vtp]

Esiteks, minu meelest tõesti kõlbavad sellised palgad ainult ametitesse, mis teenivad selle ise.

Lihtne loosung, aga sa ei tahaks sellist avalikku sektorit, kus juhtide palgad on a’la Eesti keskmine palk.

Teiseks, selle suurepärase pädevusega, mis sellise palgaga kaasas käib, arvaks, et on piisavalt sotsiaalset taju mitte lasta endale pidevalt kõrgeid preemiaid määrata. On ilmselt päris suur hulk inimesi, kes peavad seda väga ebaõiglaseks arvestades kuidas "tavainimese" jaoks on haigekassas alati raha liiga vähe.

Kas sellega polnud mitte nii, et sotsiaalmaksust laekuvat ravikindlustusraha adminnkuludeks kasutada ei saa? St need vist tulevad erinevast potist.

[plastic'99]

On kummastav kuulda ja lugeda mõne inimese arusaamatust ja teadmatust, kuidas madala sissetulekuga inimesed (mediaani järgi ikka päris suur hulk) igapäevaselt näevad hiiglasuurt vaeva, et ots-otsaga kokku tulla ja kelle olukord lähen hullumeelse hinnatõusu kontekstis kohe palju hullemaks. Arvamus, et need inimesed justkui väärivad sellist elu või ei pinguta piisavalt vms on nii elukauge, et paneb pea valutama.

Oot, kust see siin hetkel teemaks tuli?

[nonoh]

Esiteks, minu meelest tõesti kõlbavad sellised palgad ainult ametitesse, mis teenivad selle ise.

Teiseks, selle suurepärase pädevusega, mis sellise palgaga kaasas käib, arvaks, et on piisavalt sotsiaalset taju mitte lasta endale pidevalt kõrgeid preemiaid määrata. On ilmselt päris suur hulk inimesi, kes peavad seda väga ebaõiglaseks arvestades kuidas "tavainimese" jaoks on haigekassas alati raha liiga vähe.

On kummastav kuulda ja lugeda mõne inimese arusaamatust ja teadmatust, kuidas madala sissetulekuga inimesed (mediaani järgi ikka päris suur hulk) igapäevaselt näevad hiiglasuurt vaeva, et ots-otsaga kokku tulla ja kelle olukord lähen hullumeelse hinnatõusu kontekstis kohe palju hullemaks. Arvamus, et need inimesed justkui väärivad sellist elu või ei pinguta piisavalt vms on nii elukauge, et paneb pea valutama.

Ma olen kindel, et ka selle rahvamassi taluvuslävi mingil hetkel ületatakse ja sellised rahakülvid aitavad ainult kaasa. Anoh, muidugi, kui on nkn plaan põgeneda, siis ongi pohhui.

[plastic'99]

Kas Rain Laane "turuhind" on väiksem kui 7800 EUR kuupalk?

Ma ütlen ausalt, et mina 5,5 tuh neto eest haigekassa juht olla ei viitsiks. Mitte, et see summa oleks väike või et teeniks rohkem. Lihtsalt, see summa ei kompenseeriks nii vastutust kui ka eeskõnelejaks olemist. Tõsi, sama kehtib ka 1200 neto eest õpetajaks olemise osas.

[nonoh]

Kas probleem ei ole jätkuvalt ka selles, et riigi rahaga maailma mastaabis ülikõrge tasemega arste Tartu Ülikoolis välja ei koolitata, kes sõlmivad lepinguid juba ülikooli ajal väljamaale ning meil lihtsalt ei jätkugi?

Probleem on muidugi mitmetahuline, aga sageli see eriarsti juurde pääsemine ei ole mitte arstide vähesuse või töökoormuse tõttu, vaid seepärast, et haigekassa-poolt kinni makstud ajad on otsas. Ehk kui sul on endal raha, et maksta, saad väga mõistliku aja jooksul. Aga kui djengi njetu, võidki ootama jääda. Kui ise oled veel tagasihoidlik (vana)inimene, siis suredki enne ära.

Et jah, minu õiglustunnet riivab küll kõvasti see Haigekassa juhtkonna rahaga üle valamine. Peaks neile töövarjuks minema mingi päev. Et näha, kas tõesti on töö seitse korda raskem ja vastutusrikkam kui näiteks õpetajal.

[El President]

Eriarstile haigekassa kulul aja saamiseks peab regulaarselt kammima digiregistratuuri või regulaarselt helistama. Tavaliselt nad ette ei ütle, millal uued ajad süsteemi lisatakse. Kui häda suur, on võimalus ka emo kaudu suunamine välja võluda, siis saad eelisjärjekorras löögile. CT tehakse vajadusel isegi emos kohapeal ära mingitel puhkudel, MRI jaoks eraldi järjekorrad.