Sa ei saa vastust, pole mõtet eriti lootagi. okei, Kreeka abistamine ja ESf vistakse vast letti (kuigi kokkuvõttes on ka see osutunud õigeks sammuks, ehkki tegu alles vahefiniši hinnanguga).
Alates 2002. a nn skeptikutega dialoogi pidades viskaks õhku, et keegi võiks süveneda astumise ajal esitatud vastuväidetesse. Neid oleks täna päris naljakas lugeda. Märksõnaks oli siis, et parem teeme suhte venemaaga korda (üks vanem helme), kohe-kohe teeme läbimurde Hiina turule (Otter oli vist), siis oli vist idee, et sisenõudlus ajab asjad korda (eriti põllumajanduses, kusjuures põllumehed olid siis ja on ka täna ühed liitumise ja liidu suurimad toetajad). Muidugi oli ka jutt sellest, et peale liitumist lähevad meie ettevõtted kohe pankrotti, sest ei suuda välismaistega võistelda (Raig). Tagantjärele on ikka mõned asjad väga naljakad. Homopropaganda ja pagulased on uuema aja jutt.
Vivatbet
Collapse
Unconfigured Ad
Collapse
Keda valiksid kui valimised homme toimuks?
Collapse
X
-
Kusjuures see "Euroopa Liit dikteerib otsuseid" on üsna levinud väide. Äkki keegi võiks selgitada, et milles see EL poolne kottimine ja õiguste äravõtmine üldse seisneb. Jah, üks asi on need 100 mustanahalist, keda peame vastu võtma. Aga mis need ülejäänud hirmsad asjad on, mistap see Euroopa Liit närvi ajab? (Reaalne küsimus)Euroopa liit samuti tahab ja dikteeribki suuresti mis otsuseid ja kuidas tehakse. Ning kes nõus pole, neilt võetakse otsustus õigusi ja kotitakse. Põhimõtteliselt iga asi mida teeme või otsustame peab olema kooskõlas ELiga või nende suuniste järgi tehtud. Ehk kuidas see on suveräänsus kui me ei tohi ala kellagi keerata, kuulamata mida euroopa ütleb. Rääkimata suurtematest otsustest.
Ma saan aru, ELi astudes arvestati, et anname ära väikese osa oma riigi suveräänsusest samas jäädes ikkagi vabaks. Viimasel ajal tundub mulle, et EL on võtnud endale rohkem otsustada liidu riikidesaatuste ja tegemiste üle. Ehk lõpuks lähevad kõik liidud vaikselt ühtenägu. Aga noh, eks see ole maailmavaateline küsimus. Kellele liiduga kellele liiduta.Leave a comment:
-
Kui kaua on räägitud kohe kohe murrame oma kaupadega hiina turule ja mis sellest saanud on?Leave a comment:
-
Eesti on alati suur riik olnud. Nii kaua kui meil ei ole ainulaadset väärtust mida pakkuda oleme me paraku väike riik keda ei kutsuta esimeste seas laua taha. Kas EL on selleks parim, see on vaidlus koht. Aga praegu EL-st välja astudes ma küll ei usu, et asjad paremaks lähevad. Pigem jääme marginaalsemaks kui kunagi varem. Kas me mõtleme siis välja oma võtme? Ma ei näe põhjust või võimalust, kui juba seda praegu pole tehtud. Aga asjad lähevad kindlasti kallimaks, sest lisanduvad tollimaksud jne.Leave a comment:
-
Guest repliedEi ma ei arva, et kõik jääb samaks. Lihtsalt alati on ka teisi lahendusi ja turgusi mis väljundit pakuvad. Samas kui liit praegusel kujul laguneb, siis ilmselt tekib ka teistsugune turg euroopas.
Mõnu, me oleme sõltuvad, sest me oleme ise valinud selle tee. Peale Euroopa turu on maailmas veel turgusi. Isegi peale Venemaa on. Kuigi venelastega nende kõrval elades on minuarvates mõistlik bisnjakki ajada. Keegi ei käsi riigipeadel hakata mingeid avaldusi tegema ja ilmselt kui on piisavalt munadega vennad siis seda ei juhtuks. Laias plaanis, kui Venemaal peaks olema soov Eestit endaga liita, siis ei päästa meid küll see, et me ELs oleme.
Euroopa liit samuti tahab ja dikteeribki suuresti mis otsuseid ja kuidas tehakse. Ning kes nõus pole, neilt võetakse otsustus õigusi ja kotitakse. Põhimõtteliselt iga asi mida teeme või otsustame peab olema kooskõlas ELiga või nende suuniste järgi tehtud. Ehk kuidas see on suveräänsus kui me ei tohi ala kellagi keerata, kuulamata mida euroopa ütleb. Rääkimata suurtematest otsustest.
Ma saan aru, ELi astudes arvestati, et anname ära väikese osa oma riigi suveräänsusest samas jäädes ikkagi vabaks. Viimasel ajal tundub mulle, et EL on võtnud endale rohkem otsustada liidu riikidesaatuste ja tegemiste üle. Ehk lõpuks lähevad kõik liidud vaikselt ühtenägu. Aga noh, eks see ole maailmavaateline küsimus. Kellele liiduga kellele liiduta.Leave a comment:
-
-
esimene lause on väide või arvamus?Leave a comment:
-
Mida rohkem valimised lähenevad, seda rohkem EKRE toetus langeb. Tegin 2 kuud tagasi Juku Kalle Raidiga diili, et EKRE saab valimistel 12 prossa, Juku oli rohkem motiveeritud ja uskus lausa 21 prossa. Kast saku heledat on vahel.Leave a comment:
-
Ma teen oma töö tõttu palju koostööd kõikide EU riikidega ja ma ütlen ausalt, et ma ei saadaks kaupa Šveitsi ja Norra, kui nad nii rikkad poleks. Kui me kõrval Lätil oleks samad tolli ja maksureeglid, mis neil kahel, siis need ma laseks küll kohe üle. See lihtsalt poleks seda väärt.Leave a comment:
-
Okei. Norral on nafta, Šveitsil on aastasadu püsinud stabiilne riigi- ja majanduskord. Tugev pangandus. Saavad hakkama.
Mis meil oleks? Praegusel hetkel oleme me ikka pigem sõltuvad ELi turust, et sinna saaks müüa lihtsamalt ja sinna teenuseid kasutada lihtsamalt. Ütleme, et see võimalus langeb ära. Ilmselt tõuseks hinnad kõigele, mis tuleb EList. Mis meie puhul tähendab väga suurt kogust asju. Teenuseid saame me ainult väga odavat tööjõudu pakkudes. Ehk see oleks ka veidi jama. Mida teevad siis firmaomanikud, kelle eesmärgiks on saada paremat sissetulekut ja et töötajad enamvähemgi rahul oleks? Noh, pööravad pilgud sinna, kus nende kaupa vastu võetakse. Kui ELi on raske sisse saada, siis võib kohe tulla üks teine suure turuga riik ja hakata pakkuma paremaid tingimusi. Ettevõtjad on rõõmsad, kuna saavad enda asjadest lahti. Et poliitikud ei kobiseks, siis toetavad nad neid rahaliselt ja poliitikud ei taha ka väga siis enam siin mingeid hädasid ja pahaseid valijaid. Siis tuleb eks sõbralik suure turuga riik ja küsib, et äkki teeksite kuskil seal ja seal sellist avaldust, äkki mõtleksite siin veidi seda ja teist keele- või kodakondsuspoliitikat ja, oih, ilma püssipauguta olemegi Vene mõjusfääris.
Mingid võrdlused kassisita ja mannavahuga võite ausalt endale naiivsuses sisse istuda, sest ükski asi ei pea kohe nii käima, et astute välja EL-st, kohe olete Venemaa osa, vaid see muutub järkjärgult, kui vaatate juba Kreekat, Küprost ja muid riike, kes sita majanduse sunnil asuvad vaatama selle suure turu poole.Leave a comment:
-
Kui me tahame EL-i väliselt kaupa müüa peaks me siiski järgime kõiki nõudeid mis EL on kehtestanud samas saamata EL fondidest finantsvahendeid mis majandust edendavad. Naiivne on hea olla, astume välja ning kõik jääb samaks.EList lahkumine ei lükka meid venemaa rüppe. Eesti julgeolekugarantiin on NATO ja selleks ta jääb. Kas Eesti majandusel läheks ka ilma ELita hästi või halvasti ei saa me teada ennem kui praegusel kujul olev liit laguneb või kui Eesti peaks sealt välja astuma(mida ilmselt ei juhtu kui EKRE valitsema ei hakka). Ma ei julge küll väita, et peale liidust lahkumist käib meie majandus alla suuresti.Leave a comment:
-
Guest repliedEList lahkumine ei lükka meid venemaa rüppe. Eesti julgeolekugarantiin on NATO ja selleks ta jääb. Kas Eesti majandusel läheks ka ilma ELita hästi või halvasti ei saa me teada ennem kui praegusel kujul olev liit laguneb või kui Eesti peaks sealt välja astuma(mida ilmselt ei juhtu kui EKRE valitsema ei hakka). Ma ei julge küll väita, et peale liidust lahkumist käib meie majandus alla suuresti.Leave a comment:
-
Noh, mingis mõttes kindlasti aga tean lähedase inimese kaudu, et näiteks Jevroliidu kalanduseekirjade peale kusevad nii norralased kui islandlased laias kaares.Leave a comment:
-
Sa ikka sellest saad aru, et Šveits(ja Norra) peavad jälgima meeletult eurodirektiive, aga ise hääletada ei saa?See on ainult sinu kahe kõrva vahel vilisevas tuules kinni, et mina oleks justkui rääkinud midagi isoleeritud
majandusest vms. Ei ole. Kuigi ma ka ei arva, et Jevroliit on mingi jõukuse võluvits - no näiteks Šveitsis ma pole käinud aga niipalju tean, et ühiskolhoosi nad ei kuulu aga minu teada siiski näljas ka ei ole. Minu teada pole majandusliku koostöö vastu kellegi midagi, küll aga vasakäärmusliku agenda pealesurumises, mida ka Paet kahjuks oma artiklis heaks kiidab.Leave a comment:
Bottom 300x250
Collapse
Vivatbet 1200x200 bottom
Collapse
Leave a comment: