Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

[Daz Booob]

Arvutada saab üles ja alla.

[Mõnuagent 007]

Et Austria majandus on perses, aga Soome oma pole(eelnevalt seda väitsid. Maga kaineks.

Muide, Rootsi majandus oli ka 80ndateks omadega üsna läbi, peale seda tehti kogu süsteem kergelt parempoolsemaks, kadusid ära idiootsed olukorrad, kus maksu tuli teatud summalt maksta juba üle 100% jne.

See oli teoreetiline olukord, mille tõi välja Astrid Lindgren. Päris nii hulluks asi siiski ei läinud.

In 1976 a scandal arose in Sweden when it was publicised that Lindgren's marginal tax rate had risen to 102%. This was to be known as the "Pomperipossa effect" from a story she published in Expressen[15] on 3 March 1976. The news item led to a stormy tax debate. In that year's election, the Social Democratic government was voted out for the first time in 44 years, and the Lindgren tax debate was one of several controversies that may have contributed to this result. Lindgren nevertheless remained a Social Democrat for the rest of her life.[16]

Ah, fakk, Nurmekas jõudis ette.

[Nurmekas]

Üle 100 %? Et maksad nagu peale? Allikat?

Tõenäoliselt viide Astridile:

https://en.wikipedia.org/wiki/Pomperipossa_in_Monismania

[_AI_]

Et Austria majandus on perses, aga Soome oma pole(eelnevalt seda väitsid. Maga kaineks.

Muide, Rootsi majandus oli ka 80ndateks omadega üsna läbi, peale seda tehti kogu süsteem kergelt parempoolsemaks, kadusid ära idiootsed olukorrad, kus maksu tuli teatud summalt maksta juba üle 100% jne.

Üle 100 %? Et maksad nagu peale? Allikat?

Austria majanduses on rasked ajad, mitte ei ole perses. Õpi lugema, enne kui siin räuskama tuled. Soome majanduses olid/on ka rasked ajad, eriti raskelt tabasid neid nt Vene sanktsioonid, sest suur osa ekspordist läks Ryssä, kuid majandus on teatud kõige olulisemates näitajates taastumas ning fundamentaalnäitajad on tegelikult korralikud. Jah, eelarvepoliitikas on muidugi puudujääke, aga teatavasti valitseb ka Soomet juba pikemat aega koalitsioonivalitsus ning siin mingi ideoloogia argumendiga on mõttetu vehkida, et näed, parempoolsed ehitavad, a vasakpoolsed lammutavad vms lihtsustamine.
Ahjaa. 80- aastateks olid nii mitmed majandused raskustes, peamisteks põhjusteks globaalne majanduskriis tänu tõusvatele naftahindadele, protektsionism jms. Müüri tabasid siin nii parempoolsuse lipulaevad kui vasakpoolsuse kantsid. Usk, et on nagu mingi ülduniversiaalne õige ideoloogia, mis aitab majanduse jalule, seisma, ja igavesti võitma, meenutab lihtsalt oma olemuses seda sama marksismi.

[LaRaBla]

Austriaga? See võrdlus ei päde kohe mitte, ei poliitiliselt (proporz süsteem), ega tegelikult ka majanduslikult (Austria majanduses on päris keeruline ajad juba pea 10 aastat)) Eratarbimise tase on küll üks näitaja, aga kaugeltki mitte peamine ega isegi mitte fundamentaalne.

Et Austria majandus on perses, aga Soome oma pole(eelnevalt seda väitsid. Maga kaineks.

Muide, Rootsi majandus oli ka 80ndateks omadega üsna läbi, peale seda tehti kogu süsteem kergelt parempoolsemaks, kadusid ära idiootsed olukorrad, kus maksu tuli teatud summalt maksta juba üle 100% jne.

[_AI_]

Noh, näiteks 2016 aasta keskmise elanike ostujõu järgi polegi Rootsi päris tipus, kuigi neist on kuvand kui riigist, kus muidu on mõnes mõttes asjad perses aga rikkuse poolest võivad kõikidele teistele ülalt alla vaadata, tsiteerin: "Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 71 protsendi tasemele, mis on 2 protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Üle keskmise oli AIC tase 10. Euroopa Liidu riigis. Kõige rohkem ületasid keskmist 32 protsendiga Luksemburg, 22 protsendiga Saksamaa, 18 protsendiga Austria ja 15 protsendiga Ühendkuningriik. Nendele järgnesid 14 protsendiga Taani ja Soome, 13 protsendiga Belgia ja 11 protsendiga Prantsusmaa, Holland ja Rootsi."
Rootsi puhul tuleb muidugi arvestada, et seal on sotsid olnud valdavalt pukis küll vist mingi 70 aastat aga Rootsi oli Euroopa jõukamaid riike juba minu teada enne viimast ilmasõda, peale seda muidugi eriti. Seega võib võrdluses Saksamaa või Austriaga vaadata sotsiaaldemokraatlikku Rootsit vaadata kui ka langust.

Austriaga? See võrdlus ei päde kohe mitte, ei poliitiliselt (proporz süsteem), ega tegelikult ka majanduslikult (Austria majanduses on päris keeruline ajad juba pea 10 aastat)) Eratarbimise tase on küll üks näitaja, aga kaugeltki mitte peamine ega isegi mitte fundamentaalne.

[Gallacher]

oh nii palju numbreid ja teadmisi. wikipedia või kuulud kuhugi erakonda või siis lihtsalt siiras huvi meie poliitilka suhtes?

Ma ju kirjutasin spetsiaalselt, et tsiteerin ja panin tsitaadi jutumärkidessegi.

[Jeti88]

valitsus peaks mõtlema sellele, kuidas ergutada ettevõtteid kõrgemat palka maksma, mitte kompenseerima närust palka tulumaksuvaba miinimumiga, mis kaudselt ju julgustab närust palka edasi maksma. võibolla peaks hoopis kehtestama (kõrgema) sotsiaalmaksu alammäära?

Mismoodi see ergutamine käib? Rahvas on ikka suure projekti vastu, mis tooks investeeringuid ja reaalset lisandväärtust.

oh nii palju numbreid ja teadmisi. wikipedia või kuulud kuhugi erakonda või siis lihtsalt siiras huvi meie poliitilka suhtes?

Meie? Rootsi ?

Ma ei tea Gallacheri kohta, aga ma tean, et vastavasisuline artikkel ilmus Eesti ajakirjanduses siin lähiajal.

[Sambaz]

Noh, näiteks 2016 aasta keskmise elanike ostujõu järgi polegi Rootsi päris tipus, kuigi neist on kuvand kui riigist, kus muidu on mõnes mõttes asjad perses aga rikkuse poolest võivad kõikidele teistele ülalt alla vaadata, tsiteerin: "Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 71 protsendi tasemele, mis on 2 protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Üle keskmise oli AIC tase 10. Euroopa Liidu riigis. Kõige rohkem ületasid keskmist 32 protsendiga Luksemburg, 22 protsendiga Saksamaa, 18 protsendiga Austria ja 15 protsendiga Ühendkuningriik. Nendele järgnesid 14 protsendiga Taani ja Soome, 13 protsendiga Belgia ja 11 protsendiga Prantsusmaa, Holland ja Rootsi."
Rootsi puhul tuleb muidugi arvestada, et seal on sotsid olnud valdavalt pukis küll vist mingi 70 aastat aga Rootsi oli Euroopa jõukamaid riike juba minu teada enne viimast ilmasõda, peale seda muidugi eriti. Seega võib võrdluses Saksamaa või Austriaga vaadata sotsiaaldemokraatlikku Rootsit vaadata kui ka langust.

oh nii palju numbreid ja teadmisi. wikipedia või kuulud kuhugi erakonda või siis lihtsalt siiras huvi meie poliitilka suhtes?

[Gallacher]

Ideoloogiasiltidest pimestatuna on aastaid näpuga näidatud Rootsile, kui näitele, mis juhtub, kui sotsdemokraatidel lasta riiki juhtida, aga nüüd on Rootsi majandusele osundamine pisut keeruline või mis (majanduses kiirem kasv, väga tugev eksport ja teadmistepõhine majandus) ning seega asendab majandussilte Malmö jms kate.

Noh, näiteks 2016 aasta keskmise elanike ostujõu järgi polegi Rootsi päris tipus, kuigi neist on kuvand kui riigist, kus muidu on mõnes mõttes asjad perses aga rikkuse poolest võivad kõikidele teistele ülalt alla vaadata, tsiteerin: "Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 71 protsendi tasemele, mis on 2 protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Üle keskmise oli AIC tase 10. Euroopa Liidu riigis. Kõige rohkem ületasid keskmist 32 protsendiga Luksemburg, 22 protsendiga Saksamaa, 18 protsendiga Austria ja 15 protsendiga Ühendkuningriik. Nendele järgnesid 14 protsendiga Taani ja Soome, 13 protsendiga Belgia ja 11 protsendiga Prantsusmaa, Holland ja Rootsi."
Rootsi puhul tuleb muidugi arvestada, et seal on sotsid olnud valdavalt pukis küll vist mingi 70 aastat aga Rootsi oli Euroopa jõukamaid riike juba minu teada enne viimast ilmasõda, peale seda muidugi eriti. Seega võib võrdluses Saksamaa või Austriaga vaadata sotsiaaldemokraatlikku Rootsit vaadata kui ka langust.

[_AI_]

Ooda, milline meil see ebavõrdsus siis Portugaliga võrreldes on? Et kui meil saab keegi 2000 eurot ja keegi 500 eurot, kas see on siis ebavõrdsus?

Et seal tuleneb see ikkagi ju pigem sellest, et kuna riigikord on püsinud üsna stabiilselt, siis on aegade jooksul suurem osa vara kogunenud üsna väikse kildkonna kätte, mis omakorda muudab ühiskondliku mobiilsuse üsna probleemseks. Meil on ühiskondlik mobiilsus jummala tipstops. Kui vähegi võimeid ja tahtmist on, siis võid väga korralikult ülespoole jõuda. Seega peaks hetkel looma võimaluse neile edasipürgijatele selliste tingimuste tagamist, et kui näed vaeva, siis saad ka paremat elu. Mitte ei peaks kuulama mingite suvakollide jauru, et ma teen ka tööd pikad päevad, aga, nahh, miks ma 500 eurot palka saan, riik apua!

Kas Portugali riigikorda saab stabiilseks pidada? Salazar oli ikka nuhtlus ja sellest ülesaamine oli päris vaevaline protsess. Iirimaad ei ole valitsenud alates iseseisvumisest parem-liberaalid, kohe kindlasti mitte, mõlemad parteid, kes on poliitikas domineerinud on tegelikult tsentristid ning nende maailmavaateline erisus tuleneb paljuski suhtumisest iseseisvumisse kui majanduspoliitikast. Portugali tõid tegelikult eelarvedefitsiidist välja isegi mitte sotsdemokraadid, vaid puhta sotsialistid jne. Hea jutt on muidugi ka Soome majanduse kohutavast seisust, kuigi kõik majanduse fundamentaalsed näitajad on kordi paremad kui nt Eestil, eriti pikemas perspektiivis kui kaks-kolm aastat. Ideoloogiasiltidest pimestatuna on aastaid näpuga näidatud Rootsile, kui näitele, mis juhtub, kui sotsdemokraatidel lasta riiki juhtida, aga nüüd on Rootsi majandusele osundamine pisut keeruline või mis (majanduses kiirem kasv, väga tugev eksport ja teadmistepõhine majandus) ning seega asendab majandussilte Malmö jms kate.

Diskussioon on isegi siin päris jälgitav ja kohati ka nauditav, aga kehtib sotsmeedia vana tõdemus, sotsmeediasse tullakse oma välja kujunenud vaadetele kinnitust leidma ja seda väljendama mitte ei kaaluta sisuliselt vastaspoole argumente. Must-valge ideoloogiavaidluse asemele (pähh sotsid, puhh liberaalid) võiks vaadata täpsemalt tõesti meetmeid eraldi- kuivõrd maksupoliitika aitab lahendada dilemmat solidaarsus vs ettevõtlikkus jne. Ehk lähtuda vähem küsimusest, kas sots või mittesots, vaid mis küsimust me ühiskonnas lahendame ja miks.

[El President]

valitsus peaks mõtlema sellele, kuidas ergutada ettevõtteid kõrgemat palka maksma, mitte kompenseerima närust palka tulumaksuvaba miinimumiga, mis kaudselt ju julgustab närust palka edasi maksma. võibolla peaks hoopis kehtestama (kõrgema) sotsiaalmaksu alammäära?

[lorenzo]

mõnes mõttes on see vaidlus suht mõtetu, sest me vaidleme poliitiliste (majanduspoliitiliste) vaadete üle, kus arusaadavalt ei ole olemas ainuõigeid valikuid. eks see olegi meie kodanike otsustada millises riigis me tahame elada.
siinkohal ühinen siin veidi ülal oleva kasutaja futbolidipauli mõtetega.

[lorenzo]

Kõlab nagu mingi marksistlik-leninistlik tekst 19 sajandi lõpust või 20 esimesest poolest. Mis klassid või klassipinged on näiteks Eestis? Nagu ka eelnev jutt tööstuse ja eriti liinitöö kohta - palju seda Eestis ja mujal lääneriikides alles on?
Miiniumumpalgaga on see lugu, nagu rahvaspordipäev kirjutas: Eestis maksad 500€ brutopalga pealt 0%. Palju rohkem minu arust teha ei anna. Võib ju kunstlikult tõsta ja öelda, et selline firma kes närust sadat eurotki rohkem maksta ei suuda, võibki pillid kokku panna. Samas, kui mõelda mingile väikelinna poele, burksiputkale või kingsepatöökojale, siis ...noh, lihtne öelda, et ajage paremini oma asju.

et siis mõistlik on ajaloost mitte õppida ja lasta ühiskonnal liikuda järjest suurema varandusliku lõhe suunas, mis ühel hetkel suure tõenäosusega päädib klassidevaheliste pingetega ja siis on tore hetk neid pingeid klaarima hakata? fakt on see, et järjest suurema varandusliku ebavõrdsuse poole me oleme minemas. seda näitavab ka statistika, mille järgi pidavat meil juba praegu olema Euroopa Liidus suurimad käärid sissetulekutes.