Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

[Mõnuagent 007]

näiteks kui mitu eurot on riigikassale tagasi toonud iga EAS poolt kulutatud euro, st nende poolt toetatud ettevõtted?

Ee, päriselt?
Ehk EAS jagab ikkagi suuremas osas ELi struktuurifondide rahasid, mis pole päris per se meie kõigi rahade põletamine. Seal peab ikka raha saamiseks midagi tegema ka. Mõningad pettusejuhud kõrvale jättes, siis on EASi märk küljes väga paljudel Eesti töökohtadel.

[orbitaaljaam]

küsiks siis niipidi kas see 700-1000 inimese töö on eesti riigi toimimise jaoks hädavajalik? mis juhtuks kui näiteks 50% sellest jääks lihtsalt tegemata, kas riik kukuks kokku? okei see võib tähendada mõne teise ametniku jaoks mõni tund nädalas muud tööd aga kas need muud on tõepoolest hõivatud ligi 100%liselt? saad ju ikka aru see suhtekorraldajate teema oli ühe näitena kogu süsteemi kohta.

Küsid uute numbritega seda, mida ma varem ise ilma numbriteta kirjutasin?
Võib teemale minupoolt punkti panna.

[chac]

No mida juttu.
Mõttetu jaur, sest mingid kinnsiideed ja stambid on pähe juurdunud ning siis nende toetamiseks lahmitud suvaliste nimedega (mis pähe tulid).
Sa saad aru, et EAS, Nordica ja RKAS on oma olemuselt täiesit erinevad asjad? Igaüks neist ellukutsud spetsiaalse funktisooniga mida nad täidavad. Tegelikult võiks ikka midagigi ennem selgeks teha, kui tõde kuulutama kukkuda.

olemuselt erinevad asjad, kus üsna ühtmoodi põletatakse meie ühiselt kogutud raha? tavapärases mõttes ettevõtete efektiivsusnäitajad nagu ROI jne neile ei kehti? küsimus pole ju nende vajalikkuses vaid tegutsemise tulude-kulude suhtes.
näiteks kui mitu eurot on riigikassale tagasi toonud iga EAS poolt kulutatud euro, st nende poolt toetatud ettevõtted?
samamoodi Nordica, mitu eurot riik sellest panustatud rahast tagasi saab? mingid arvutused peavad ju olema, eks.

[chac]

See, et riik raha vasakule ja paremale põletab, selles pole kahtlustki. JA tõstab makse/aktsiise, et ots otsaga kokku tulla


Esiteks, pole ma midagi väitnud, ei tasu sõnu suhu panna.
Teiseks, lajatada välja avaldus, et 10-20 inimest teevad öra 700 - 1000 töö, eeldab, et sa tead, milles nende igapäevategevus seisnab. Kindlasti on võimalik nende arvu vähendada ja peakski, aga see tähendab alati kellelegi lisakoormust. Kasvõi sellele samale ametnikule, kes peaks kuskil mujal oma põhitööga tegelema. See, et keegi kuskil on mugavusametnik - noh ehk see teeb kogu asjaajamise profesionaalsemaks ning ladusamaks. Ja suhtekorraldajad ajavad tihti ka muid asutusesiseseid asju kui ainult kord kolme kuu jooksul AK-le neli lauset öelda.

küsiks siis niipidi kas see 700-1000 inimese töö on eesti riigi toimimise jaoks hädavajalik? mis juhtuks kui näiteks 50% sellest jääks lihtsalt tegemata, kas riik kukuks kokku? okei see võib tähendada mõne teise ametniku jaoks mõni tund nädalas muud tööd aga kas need muud on tõepoolest hõivatud ligi 100%liselt? saad ju ikka aru see suhtekorraldajate teema oli ühe näitena kogu süsteemi kohta.

[zaz]

küsimus pole ju täna mitte pensionites vaid kõikvõimalike riigiametite ja ametkondade üle mõistuse suures vohamises.
EAS, estonian air/nordica, eesti märgi otsimine (mis meenutab rohkem pipi spunki otsimist), riigi kinnisvaraselts, smit&sugulased, jne jne
ETV näitas miskit filmi mäggi'st kus ta väitis et riigiettevõtetes on palgal vähemalt 700, aga võibolla tänaseks juba ~1000 suhtekorraldajat... no mida p****t? on see kõik ikka vältimatult vajalik ja õigustatud? juhtuks midagi kui neid oleks näiteks 10-20 inimest, riigi olulisemates, ja elukriitilisemates ametites ainult, a la politsei, päästeamet, meditsioon, sõjavägi jne?

No mida juttu.
Mõttetu jaur, sest mingid kinnsiideed ja stambid on pähe juurdunud ning siis nende toetamiseks lahmitud suvaliste nimedega (mis pähe tulid).
Sa saad aru, et EAS, Nordica ja RKAS on oma olemuselt täiesit erinevad asjad? Igaüks neist ellukutsud spetsiaalse funktisooniga mida nad täidavad. Tegelikult võiks ikka midagigi ennem selgeks teha, kui tõde kuulutama kukkuda.

[orbitaaljaam]

kujuta nüüs ise ette et mingi 10a tagasi saadi pmst üldse ilma hakkama. MUGAVUSameteid on eesti riigis üle mõistuse palju tekkinud, mille järgi reaalset ja vältimatut vajadust ei ole.

või sa tahad tõemeeli väita et mingi pisike, ütleme 10-20-50 inimesega riigi allasutus VAJAB eraldi oma suhtekorraldajat? et riigiametis töötavad inimesed on nii rumalad et nad ei suuda ISE adekvaatset juttu ajada?

See, et riik raha vasakule ja paremale põletab, selles pole kahtlustki. JA tõstab makse/aktsiise, et ots otsaga kokku tulla


Esiteks, pole ma midagi väitnud, ei tasu sõnu suhu panna.
Teiseks, lajatada välja avaldus, et 10-20 inimest teevad öra 700 - 1000 töö, eeldab, et sa tead, milles nende igapäevategevus seisnab. Kindlasti on võimalik nende arvu vähendada ja peakski, aga see tähendab alati kellelegi lisakoormust. Kasvõi sellele samale ametnikule, kes peaks kuskil mujal oma põhitööga tegelema. See, et keegi kuskil on mugavusametnik - noh ehk see teeb kogu asjaajamise profesionaalsemaks ning ladusamaks. Ja suhtekorraldajad ajavad tihti ka muid asutusesiseseid asju kui ainult kord kolme kuu jooksul AK-le neli lauset öelda.

[chac]

Sry, naljakas typo.
Aga 20 inimest kogu riigipeale on ikka üle mõistuse vähe. Kujuta nüüd ise ette, et sa teeks 35 inimese töö ära.

kujuta nüüs ise ette et mingi 10a tagasi saadi pmst üldse ilma hakkama. MUGAVUSameteid on eesti riigis üle mõistuse palju tekkinud, mille järgi reaalset ja vältimatut vajadust ei ole.

või sa tahad tõemeeli väita et mingi pisike, ütleme 10-20-50 inimesega riigi allasutus VAJAB eraldi oma suhtekorraldajat? et riigiametis töötavad inimesed on nii rumalad et nad ei suuda ISE adekvaatset juttu ajada?

[orbitaaljaam]

k juhtuks midagi kui neid oleks näiteks 10-20 inimest, riigi olulisemates, ja elukriitilisemates ametites ainult, a la politsei, päästeamet, meditsioon, sõjavägi jne?

Sry, naljakas typo.

Aga 20 inimest kogu riigipeale on ikka üle mõistuse vähe. Kujuta nüüd ise ette, et sa teeks 35 inimese töö ära.

[chac]

küsimus pole ju täna mitte pensionites vaid kõikvõimalike riigiametite ja ametkondade üle mõistuse suures vohamises.
EAS, estonian air/nordica, eesti märgi otsimine (mis meenutab rohkem pipi spunki otsimist), riigi kinnisvaraselts, smit&sugulased, jne jne
ETV näitas miskit filmi mäggi'st kus ta väitis et riigiettevõtetes on palgal vähemalt 700, aga võibolla tänaseks juba ~1000 suhtekorraldajat... no mida p****t? on see kõik ikka vältimatult vajalik ja õigustatud? juhtuks midagi kui neid oleks näiteks 10-20 inimest, riigi olulisemates, ja elukriitilisemates ametites ainult, a la politsei, päästeamet, meditsioon, sõjavägi jne?

[Daz Booob]

Ma pole ka sellest pensionivärgist väga aru saanud. Viitab pigem sellele, et kui oled n.ö pensionär, siis astu eest ja veelgi parem - sure ära. Toimub selline vaimne inimeste tapmine - pole hea.

Kui mingi pensionisüsteem peaks olema, siis tuleks see just siduda lastega. A la saad lapse sissetulekust 10% ja siis sa näed õhtutundidel vaeva, et last õpetada. Siis sa lööd tahvelarvuti puruks ja tegeled lapsega. Ja siis sa tahad rohkem lapsi ning vähem teha napsi.

[chac]

mis puudutab seda "otse, korjandused ja MTÜ-d"... sa nagu tõesti usud sellesse?

mis see minu usk siia puutub. aastasadu on elatud nii et riik nx pensione ei maksa vaid inimese enda lapsed hoolitsevad oma vanemate eest. kellel lapsi pole, hoolitseb kohalik küla vms. tänagi ma arvan üle poole maailmast elab umbes nii.
riik vahendajarollis ei ole kuigi efektiivne

[lorenzo]

praktilisi ettepanekuid kuidas murda trend et ettevõtjailt järjest kooritakse uusi makse, ja tehakse uusi kulukaid nõudmisi, samal ajal kui avalik sektor elab aina rasvasemalt ja ülbemalt?
mis oleks kui ettevõtjad ja palgasaajad toetaks abivajajaid OTSE, korjanduste, MTÜ'de jms kaudu, ilma et riik oma "abivahendamise" eest 30% ja enamgi vahelt ei võtaks?
kuidagi peaks ikkagi nii olema et kui ettevõtjad peavad tegema täiendavaid pingutusi, siis võiks ka avalik sektor solidaarselt kaasa tulla.

tüüpiline näide - töötukassa, kui esialgne mõte oli kolmepoolne kokkulepe tööandjate, töövõtjate ja - vaid suhete regureerijana riigi roll - siis tänaseks on töötukassa rahad sisuliselt ministri käsutuses, ehk esialgne ühine turvavõrk on muutunud lihtsalt sama tavaliseks maksuks nagu käibekas või tulumaks.

hakkaks kõigepealt sellest pihta- maksustada tuleb jõukust, mitte vaesust. Samuti tuleb diferentseerida väike ja suurettevõtlus, seda siis maksude suhtes. Vara- ja kapitalimaksud, astmeline tulumaks. Selline maksusüsteem nagu meil on on võimalik Monaco-suguses rikaste paradiisis, kus puuduvad vaesed. Eestis pole mõistlik sellist maksusüsteemi harrastada. Tulemused on meil näha. Aga niikaua kui meil toimuvad "hirmuvalimised", niikaua ei juhtu midagi ja riigi tegelikke, ka majanduslikke, probleeme ei lahendata.

mis puudutab seda "otse, korjandused ja MTÜ-d"... sa nagu tõesti usud sellesse?

[SleepWalking]

tüüpiline näide - töötukassa, kui esialgne mõte oli kolmepoolne kokkulepe tööandjate, töövõtjate ja - vaid suhete regureerijana riigi roll - siis tänaseks on töötukassa rahad sisuliselt ministri käsutuses, ehk esialgne ühine turvavõrk on muutunud lihtsalt sama tavaliseks maksuks nagu käibekas või tulumaks.

Ma ei tea nendest asjadest küll midagi, aga kas see polnud nii, et töötukassa selle tehinguga võitis? Noh, et riigikassa käitub siin pangana ja investeerib töötukassa raha ja töötukassa ei pea ostma sisse rahahaldusteenust. Ja töötukassal on üleval nõue riigikassa vastu kogu oma reservi ulatuses, kohese sissenõudena? Ehk siis palun teine näide ka.

[chac]

http://majandus24.postimees.ee/37165...ollumajanduses

Kurb lugeda. Ka mulle ei meeldi meie valitsus, ka mitte meie ühiskonnas levivad väärtused. Kuid ma ei leia, et ümbrikupalk oleks lahenduseks antud momendil. Võiks mõelda korra neile ühiskonna liikmetele, kes on väikesepalgalised, kel pole võimalustki ümbrikupalgaks, veel vähem võimalust tasuda näiteks arstiabi jm. riikliku teenuse eest. Ja neid pole vähe. Kõige rohkem kannatavad nemad. Kurb on veel see, et sellega "teeme me Kreekat", keda me nii väga vihkame.

praktilisi ettepanekuid kuidas murda trend et ettevõtjailt järjest kooritakse uusi makse, ja tehakse uusi kulukaid nõudmisi, samal ajal kui avalik sektor elab aina rasvasemalt ja ülbemalt?
mis oleks kui ettevõtjad ja palgasaajad toetaks abivajajaid OTSE, korjanduste, MTÜ'de jms kaudu, ilma et riik oma "abivahendamise" eest 30% ja enamgi vahelt ei võtaks?
kuidagi peaks ikkagi nii olema et kui ettevõtjad peavad tegema täiendavaid pingutusi, siis võiks ka avalik sektor solidaarselt kaasa tulla.

tüüpiline näide - töötukassa, kui esialgne mõte oli kolmepoolne kokkulepe tööandjate, töövõtjate ja - vaid suhete regureerijana riigi roll - siis tänaseks on töötukassa rahad sisuliselt ministri käsutuses, ehk esialgne ühine turvavõrk on muutunud lihtsalt sama tavaliseks maksuks nagu käibekas või tulumaks.

[lorenzo]

http://majandus24.postimees.ee/3716573/varimajanduse-uuring-umbrikupalga-osakaal-kasvas-huppeliselt-pollumajanduses

Kurb lugeda. Ka mulle ei meeldi meie valitsus, ka mitte meie ühiskonnas levivad väärtused. Kuid ma ei leia, et ümbrikupalk oleks lahenduseks antud momendil. Võiks mõelda korra neile ühiskonna liikmetele, kes on väikesepalgalised, kel pole võimalustki ümbrikupalgaks, veel vähem võimalust tasuda näiteks arstiabi jm. riikliku teenuse eest. Ja neid pole vähe. Kõige rohkem kannatavad nemad. Kurb on veel see, et sellega "teeme me Kreekat", keda me nii väga vihkame.