Päevapoliitika

[Daz Booob]

Seda lugedes meenub, kuidas olid ajad, kus nii mõnigi firma omanik vaatas juhtkonna koostatud tegevusakva ning selle lõpus olevat tulemit (kasumit) ning võttis siis selle raha välja, sest... kirjas ju on.
Kui see juhtub korra, siis elad üle. Kui muutub reegliks, siis hakkad skeemitama, et enda perset kaitsta. Võite arvata, kes sellest enim võidab. Riigi ja maksudega on sama teema. Lühidalt - maksud pigem suurendavad ebavõrdsust ja sellepärast on Vaja, et antud info oleks läbipaistev, loogiline, ratsionaalne, ettevaatav jne. Järjest ähmasemaks see on muutunud.

Eniveis. Täna võiks pigem rääkida, arutleda tehisintellektiga kaasnevast. Selge on, et palju töid n.ö võetakse üle ja kasutades klassikuid, siis võiks küsida, et mis meist saab?
Kui kaarte õigesti mängida, siis on hea võimalus, et eestlased õpivad lõpuks jalkat ka mängima.

[futbolidipaul]

No küsimus tulebki, et mis teenused on hädavajalikud ja mis pole. Mingi hetk, eks, lükati sinna iga asi, mis põnev tundus.

Jah, ja sealt tekibki see, et ei tahaks rohkem nagu oma raha panustada, kuna ei tundu mõistlik rahakulutus. Aga erinevalt erafirmadest on mõni mõõdik väga laialdaselt tõlgendatav.

[Mõnuagent 007]

Riik päris firmaga ei saa võrrelda. Üks peab hoolimata kasumlikkusest tagama mingeid teenuseid. Olgu, päeva lõpuks peab ka riik nulli vähemalt tulema, aga siin kohal võivad vahendid veidi teised olla.

No küsimus tulebki, et mis teenused on hädavajalikud ja mis pole. Mingi hetk, eks, lükati sinna iga asi, mis põnev tundus.

[futbolidipaul]

Riik päris firmaga ei saa võrrelda. Üks peab hoolimata kasumlikkusest tagama mingeid teenuseid. Olgu, päeva lõpuks peab ka riik nulli vähemalt tulema, aga siin kohal võivad vahendid veidi teised olla.

Mind ajas see tänan raport närvi. Või siis Delfi tõlgendus sellest. Mõnede heade mõtete vahele on pandud palju Teiniliku lahmimist. Eks neil kõigil ole oma marsallikepike kotis ja raske leppida, et ei ole nii olulised suures pildis. Jätame lahmimise kõrvale ja keskendume muret pakkunud sõnastustele, häid ei oska kommenteerida, sest pole sisu näinud.

„Eestis puudub laskemoona tootmise võimekus, kaitsehangete kvaliteet on küsitav ning mitmed suured projektid – näiteks Patria CAVS soomukiprojekt – on jäänud katki,“ kirjutatakse raportis. Raporti järgi pole riiklik toetus kaitsetööstusettevõtetele süsteemne ega järjepidev.

Kas süüdi on KvJ või on see enesekaemus? Mitte üheski neis projektides ei peaks KV saama sõnasekka öelda, sest see ei ole kindlasti mitte nende pädevus.

Töögrupp toob esile, et huvide konfliktide vältimiseks ja avaliku usalduse säilitamiseks on vaja kaitseministeeriumi valitsemisala tippametnikele ja kõrgematele ohvitseridele kehtestada piirangud kaitsetööstusettevõtete juhtimises pärast nende ametist lahkumist.

Ääremärkus: olen huvitatud osapool, seega erapoolikuse saab alati kahtluse alla panna, aga siiski. Me räägime praegu 50-60 aastastest või noorematest meestest, kes justkui selle loogika järgi peaksid riigiraha eest ära kodus istuma või kolmandasse sektorisse minema. Mina ütleks, et tänu nende teadmistele ja kogemustele see sektor liigubki. On võib-olla ainult kõputäis firmasid, kes suudaks Eesti hangetega ära elada. See on mingi populistlik ila, et nüüd hakkavad kõik hanked neile minema. See firma ei elakski kaugemale ja see on liiga suur risk investorile. Või pidasid nad silmas, et ühineks nendega teisejärguliste poliitikutena?


Ehk heidetakse ette: riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) loomine ja kaitseressursside ametile tegevusvaldkondade lisamine oli viga. „Aru andmata, et see pärsib drastiliselt kaitseväe võimalusi lahingufunktsioonide täitmisel, seda eriti vähegi pikemaaegse sõja korral,“ märgitakse raportis.

Struktuuris olles näinud mõlemat poolt, siis see on debati koht, kuid ma ei näe, et need äärmuslikud väljendid peaksid vett. Pigem tühi lahmimine.

Aastatel 2011–2018 oli kaitseväe juhataja Riho Terras. Raport toob esile, et arengukava järgi vähenes kaitseväe sõjaaja planeeritud koosseis poole võrra ning kaotati kaks juhtimistasandit, kaitseringkonnad viidi kaitseväe koosseisust välja ning uute võimete loomine jäeti kõrvale. „Need valikud kujundasid Eesti kaitseväe arengut tervelt ühe aastakümne vältel ja kannavad endas personaalse vastutuse pitserit,“ märgitakse raportis.

See kaitseringkondade värk võis ainult kellegi fantaasias toimida. Kaitseliit hetkel teeb seda ja seal on see okei. KV tasemel oli sellel niipalju karjuvaid puudujääke, mida lahendati peamiselt kokkutõmbamisega ehk ei lahendatudki. Olles tugitooli spetsialist ei saa ma öelda, et brigaadid ja diviis paremini toimiks, aga mulle on selle loogika arusaadavam ja teostatavam.

Ja last, but not least
„Paraku puudub arusaam, et valmidus ei tähenda üksnes relvaplatvorme, vaid ka neid ümbritsevaid toetus- ja juhtimissüsteeme ning lõppkokkuvõttes terviklikke sõjaaja üksusi koos väljaõppe, personaliarvestuse, logistika tagamise ja mobilisatsiooni süsteemiga,“ lisatakse raportis.

Absoluutselt tõsi. Aga see ongi ju see, mida Herem kogu aeg raius, et me ei saa osta populaarseid süsteeme sellepärast, et on poliitiline tahe. meil on vaja ikkagi ka kõike muud sinna käivat ja see ei teki sellepärast, et keegi tahtis osta süsteemi, mida telekas nägi. Süsteemne mõtlemine võiks sellel tasemel ju olemas olla. Kahjuks aga kuulen liiga palju egode kõkku põrkumist ja selle najal lahmimist. Ka nende inimeste poolt sealt.

[Peeter I]

Astmeid jm jõuab kedrata korduvalt, a kuismoodi neid makse ka ei kogu, siis eelarvega sohuminek alati lihtsam, sama juhtum nüüd Soomega. Teevadki nüüd jõhkraid kärpeid (eks eeskuju ka meile), saavad korralikult pähe, ehk järgmine valitsus jälle ilmselt sotside moodustada.

[lorenzo]

Ma kordan oma küsimust. Kust maalt algab Eesti Oblastis "jõukas?" Palju neid on? Ja kui palju on võimalik rahaliselt nendest välja pigistada?

Eks need täpsed piirid on ühiskonna, valitsuse, otsustada. Ja sõltub ju ka kontekstist. Astmelise tulumaksu puhul on mõistlikum teha rohkem astmeid ja tihedamalt, siis ei teki ka küsimust "kust maalt algab Eesti Oblastis jõukas". Sama on kinnisvaramaksuga. Põhiline küsimus ongi määrades ja astmetes. Probleem ongi ju hetkel see, et puudub igasugune debatt ja arutlus, millised võiksid siis need astmed ja määrad olla, eelkõige parempoolsed erakonnad on ideoloogiliselt vastu igasugusele astmelisusele ja ka kinnisvaramaksule, vähemalt siiani. Kui see debatt saaks lõpuks alguse, alles siis saaks rääkida palju oleks reaalne maksudena koguda. Üldiselt on räägitud, et ühiskonnas on jõukamaid umbes 20% elanikkonnast.

Mul on küsimus et miks me proovime leiutada jalgratast, kui see on juba leiutatud. Miks me ei võta kasutusse seda mis mujal maailmas ilusti toimib? Kogu arenenud läänemaailm, mille osana me end samuti peame, rakendab nii astmelist tulumaksu kui ka kinnisvaramaksu. Määrad tuleb lihtsalt kohandada vastavalt oma olukorrale, jõukusele. Me toome eeskujuks Põhjamaid, aga kui rääkida maksudest ja jõukamate panustamisest, siis seda teemat miskil põhjusel me ei taha eeskujuks võtta. Miks?

[Mõnuagent 007]

Kui astmelist tulumaksu esitada võimaliku imerelvana, mis kõik eelarveprobleemid korraga lahendaks, siis on seda muidugi väga lihtne allavett lasta. Selleks, et reaalselt jõuda astmelise tulumaksu nõrkuste ja tugevuste põhjaliku analüüsini tuleb hakata seda käsitlema tõsiseltvõetava alternatiivina praegusele lähenemisele, mitte lihtsalt mingite peast sotside või muidu ullikeste utoopilise imerelvana. Ja just selles ongi probleem - valdav enamik nii poliitilisi kui ka mittepoliitilisi arvamusliidreid on selle tõsiseltvõetava teemana lauale toomist vägagi silmapaistvalt vältinud.

Kuni selle üle normaalset debatti ei toimu, jääbki astmeline tulumaks vasakpoolsete jaoks ilmselgeks kasutamata võimaluseks ning parempoolsetele mõttetuks jamaks, millele tõsine inimene oma aega ei raiska. Ning mõlemad pooled istuvad omaenese tarkuse mullis ning peavad teisi lollideks.

Sellega saan ma isegi nõus olla. Ja imo seda debatti seepärast välditaksegi, et seni on seda eelkõige lauale toonud erakonnad, kelle jaoks raha tulebki seina seest.

[Mõnuagent 007]

Ma kordan oma küsimust. Kust maalt algab Eesti Oblastis "jõukas?" Palju neid on? Ja kui palju on võimalik rahaliselt nendest välja pigistada?

Lihtne.

Minust rikkamad - jõukad

Minust vaesemad - laisad

[diver]

Automaksu puhul reklaamiti luksuse maksustamist. Oli edukas? Pigem ei. Ma ise olen, eks, pealinnas elav poiss, kellel autot pole. Ma jauranuks, et andke minna, pange kõik autod maksu alla. Mingi narratiivi muutus toimus, kui käisin Võrumaal lapsepõlve tuttavate juures. Nad elasid Võrust 15 kilomeetrit väljas, kodutaluni viis künklik tee, kolme kilomeetri kaugusel oli bussipeatus, kus läks üks buss päevas. Selleks, et koju saada, oli neil vaja tegelikult maasturit. Siis ma enam polnud nii kindel, et see väga hea lahendus oleks. Nüüd tuli ka riiklik statistika välja, selgus, et polegi efektiivne meetod.

Täiesti ausalt, ma ei ole ühegi erakonnaga nö. maailmavaateliselt laulatatud. Olgu see vasak- või parempoolne. Aga mind häirib veidi populism. Tegelikult isegi väga. Eriti see vaeste ja väetite nimel mingi muudatuse tegemine. Näiteks toidu käibemaks. Käibemaksu tõus lõi muidugi vaesemaid ja väetemaid. Aga selle probleemi tekitas 2022. aastal muudetud pensionisüsteem, millele lisandus energia- ja kaitsepoliitika olukord. Tegelikult pidanuks muutma pensionisüsteemi, aga seda ei tehta, sest poliitiliselt oleks tegu enesetapuga. Või siis tõmbama alla vanemahüvitise ülempiiri (võit väiksem), aga see oleks ka poliitline enesetapp. Vaikselt tõmmatakse siin töötukassat väiksemaks, kuna seal läks ka hüvitiste hulk kuidagi liiga suureks, aga see on ka ju vaeste ja väetite vastu jne.

Olles siin viimaste aastate jooksul pea igapäevaselt suhelnud inimestega, kes teavad riigi sisemust väga-väga hästi, siis sealt on väga ühene järeldus, et riik läks mingil hetkel liiga paksuks. Iga uitmõtte või "meede vaeste ja väetite heaks" kulu läks selliseks, et praegu on meeletult raske. Igasugu kollektiivlepingud, igasugu kultuuritöötajate miinimumid, kõiksugu muud sellised "nice to have"-kulud, mida sai majanduskasvu ja COVIDi lisaraha toel üleval hoida. Näiteks argumendile "miks mingites riikides siis on toidu käibemaksu erisus, kui see on halb" kõlab vastuseks, et nad teavad ka seal, et see pole majanduslikult efektiivne, aga katsu sa seda inimestelt ära võtta.

Ja siit tuleb ka see astmelise tulumaksu probleem. Seda käiakse välja tihtilugu häälte saamiseks. Ilma reaalse arvutuseta ja ilma reaalse nö. auditiga, mis on meil tõhus ja mis mitte. Kui kasvõi kutseharidusreformi tehti (et ei kasutataks raha hobihariduseks, võid OSKA lehelt lugeda), siis käis ka emotsionaalne möll (Evelyn Sepp tahtis aednikuks õppida, sest rahustas). Ehk astmeline tulumaks toob hääli, kuid vaesed ja väetid jäävad ikka vaesteks ja väetiteks. Teisest otsast kaotab riik konkurentsivõimes, lisaks ei suuda me juba SKAISigi teha, mida siis veel tulumaksu erisuste arvutamisega tegema hakatakse. Ehk siis põhiprobleemiks, et see on tore ja nice to have asi, aga selle kulud söövad selle tulu ära. Ja see pole ka päris asi "proovime, äkki töötab", sest kui see on juba vastu võetud, siis proovi sa seda ära võtta. Täpselt sama asi toidu käibemaksuerisusega jne. Sa ei saa ära võtta mingeid hüvesid ilma, et sind poliitiliselt maha tambitaks.

Sest ilmselt võivad mind targemad pead parandada, aga tegelikult pole hetkel ühelgi poliitilisel jõul tegelikku ja reaalset plaani, kuidas rahaline seis korda teha. Isamaa võtaks II pinsisamba ja lükkaks sellega kriisi paar aastat edasi. Sotsid teeksid astmelise tulumaksu ja lükkaks ka kriisi paar aastat edasi. Reform on enda reitinguga hädas ja ei julge ka midagi ette võtta. Kaja Kallasele heidetaksegi kõige rohkem ette, et ta läks mingi aeg lubamistega kaasa, kuigi sealt oli teada, et see toob maksutõusud. Aga samas peab temast ka aru saama, sest valimised oli vaja võita ja paar teist erakonda jaurasid venesõbralikke seisukohti (sort of). Mingid võtaks normilt laenu ja lükkaks ka edasi. Kui mingi ime läbi Venemaa muutub taltsaks kui sülekoer või elektrit hakkab kuskilt tasuta laekuma, siis võib edasilükkamisest pääsu olla, sest "ressurss vabaneb", aga hetkel on pigem ikkagi seis, et mingeid asju on hakatud riigi poolt liiga palju pakkuma. Mu poolest võiks astmeline tulumaks tulla, seda meelt on ka kusjuures mu nö. jõukamad sõbrad, aga selleks oleks vaja esmalt ikka kiire audit teha, et mis toimib, mis ei toimi ja mis reaalselt toob ühiskonnas kasu. Praegu tundub pigem kogu riigijuhtimisloogika käima selle järgi, et mida arvamusküsitlused soovitavad, et kiirelt valimised võita.

Kui astmelist tulumaksu esitada võimaliku imerelvana, mis kõik eelarveprobleemid korraga lahendaks, siis on seda muidugi väga lihtne allavett lasta. Selleks, et reaalselt jõuda astmelise tulumaksu nõrkuste ja tugevuste põhjaliku analüüsini tuleb hakata seda käsitlema tõsiseltvõetava alternatiivina praegusele lähenemisele, mitte lihtsalt mingite peast sotside või muidu ullikeste utoopilise imerelvana. Ja just selles ongi probleem - valdav enamik nii poliitilisi kui ka mittepoliitilisi arvamusliidreid on selle tõsiseltvõetava teemana lauale toomist vägagi silmapaistvalt vältinud.

Kuni selle üle normaalset debatti ei toimu, jääbki astmeline tulumaks vasakpoolsete jaoks ilmselgeks kasutamata võimaluseks ning parempoolsetele mõttetuks jamaks, millele tõsine inimene oma aega ei raiska. Ning mõlemad pooled istuvad omaenese tarkuse mullis ning peavad teisi lollideks.

[boobek]

Meie riigi probleem on see, et pikalt domineerinud parempoolne poliitika seisab reaalselt umbes 20% elanikkonna huvide eest. Suur enamus otsuseid tehakse nende
...
Tahame või mitte aga riik seisab üks hetk ikka olukorra ees kus jõukamaid tuleb hakata rohkem maksustama. Ja siis tekibki küsimus kuidas oleks lihtsam panna neid rohkem panustama. Lihtsaim viis on kinnisvaramaks. See oleks kindlasti efektiivsem kui astmeline tulumaks.

Ma kordan oma küsimust. Kust maalt algab Eesti Oblastis "jõukas?" Palju neid on? Ja kui palju on võimalik rahaliselt nendest välja pigistada?

[Mõnuagent 007]

Ma nüüd võibolla liialdan, aga suur vasakpopulistlik eksperiment maksuküüru, I pensionisamba püsisumma suurendamise, lastetoetuste, eelarvedistsipliini, elektri universaalteenuse ja II samba lahtilaskmisest tulnud inflatsiooniga on siiani üks suuri põhjusi, miks me endaga siin oleme. Et, noh, jah, kui Venemaa poleks muidugi sundinud rõlgelt kaitsesse lisaraha suunama, siis meibi oleks välja vedanud. Meibi.

Palju dona ja kõigile!

P.s. aga see parem vs vasak pole see, mis mind häirib. Mind pigem ajab kettasse, kuidas täiesti terved, kõrgharitud ja tublid inimesed peavad enda palga jms teema süüdlaseks riiki ja ootavad mingeid meeletuid abimeetmeid. Riik ei peaks selles rollis ju olema.

[lorenzo]

Meie riigi probleem on see, et pikalt domineerinud parempoolne poliitika seisab reaalselt umbes 20% elanikkonna huvide eest. Suur enamus otsuseid tehakse nende huvides. Tulemuseks on madal jõukate maksukoormus ja kõrge vaeste maksukoormus, pea olematu sotsiaalkindlustus. Meie riiki on juhitud kitsalt enda huvidest lähtuvalt, mitte ühiskonna huvidest lähtuvalt.
Meie automaks ei ole oma olemuslikult luksusmaks. Vaata näiteks palju maksab Tesla omanik aastamaksuna. Astmelise tulumaksuvabastuse oleks pidanud rahastama kinnisvaramaksuga. See muidugi et valitsus teeb sellise maksumuudatuse otsuse, mille tagajärjel saab vaene 10 eurot kuus ja suurepalgaline 150 eurot kuus juurde on vist küll esmakordne riikide ajaloos. Eriti küüniline on muidugi reformarite esinägude jutt nagu sellest võidavad kõik, jättes targu ütlemata et madalapalgaline saab 10 eurot kuus juurde, kõrgepalgaline aga 150 eurot kuus, aastas siis vastavalt 120 eurot ja 1850 eurot...
Väikeettevõtlust on loomulikult vaja toetada. Kuid samas tuleb hakata ka mõtlema et kuidas sotsmaksu puudujääk ära lahendada. Pahatihti näidatakse madalaid palku, mille pealt makstakse sotsmaksu minimaalselt. Samuti kuidas dividendide saajaid sotsmaksustada....
Riik ei peaks toetama kes saab ise enddaga hakkama. Toetama peaks neid kes on nõrgemad ja kes ei saa ise hakkama. Ettevõtjatest ma toetaks ainult eksportijaid, kes toovad raha riiki. Maksuametile tuleb suuremad võimalused anda.
Tahame või mitte aga riik seisab üks hetk ikka olukorra ees kus jõukamaid tuleb hakata rohkem maksustama. Ja siis tekibki küsimus kuidas oleks lihtsam panna neid rohkem panustama. Lihtsaim viis on kinnisvaramaks. See oleks kindlasti efektiivsem kui astmeline tulumaks.

[Mõnuagent 007]

Kusjuures üks seriaali "Pank" tegelane jauras ka kohvitassi taga, et kuidas saab riik selliselt eelarvet teha. Noh, saab. Andke lisaraha ka veel peale.

[Mõnuagent 007]

Aivar Sõerdina küsiks, et milal saabub üks läbipaistev eelarve, tasakaalu ei saada nkn, pigem valmistuda mingiteks "julgeoleku rahadest" kasjusaajate skandaaliks.

Kui pensionid saaks panna kaitserahastusse, siis oleks win-win!

[Peeter I]

Aivar Sõerdina küsiks, et milal saabub üks läbipaistev eelarve, tasakaalu ei saada nkn, pigem valmistuda mingiteks "julgeoleku rahadest" kasjusaajate skandaaliks.