tähelepanekuid elust enesest

[El President]

Aga miks mu teised mõtted ei kuma?

/.../ pikkjamõtetuhalakordumakippuvaltplaadilt /.../

Usu mind, seda suudan isegi mina õpetajate keskmisese palga järgi dedutseerida, et on inimesi, kes sellest rohkem teenivad...

sai ju vastatud su teistele mõtetele ka. vähemalt oli sul siis hea matemaatikaõpetaja... aga sellest, mida tähendab alampalk, sa siiski aru ei saa. rohkem ei viitsi.

ps. okei, ma nii palju veel lisan... minu arust on õpetajate palk nii kesine just eksliku arusaama pärast, nagu riik oleks määranud mingi kindla palga, mida tuleb õpetajale maksta, ja et sinu palganumber sõltubki ainult ministeeriumist ja poliitikutest, mitte tööandjast. nii see palk tõusebki ainult paarikümne euro kaupa iga paari aasta tagant, sest riigilt tahavad paljud raha saada. vähemalt saab kedagi oma raskes elus süüdistada. mis oleks see "õiglane" palk, mida riik peaks määrama õpetajatele, et kõik rahul oleksid? x korda üldine alampalk? eesti keskmine + 50%? tarkvaraarendajate keskmine? magistrikraadiga inimeste keskmine? riik on kehtestanud alammäära, et õpetajad ei peaks oma palgaläbirääkimisi alustama üldise alampalga ehk 600 euro pealt. see on suhteliselt hea platvorm. edasine kujuneb vastavalt nõudmisele ja pakkumisele.

[Mõnuagent 007]

Disclaimer: ma ei avalda praegu enda isiklikku arvamust, aga...

Mu ema on õpetaja. Pidevalt väsinud, ületöötanud ja sõidab iga hommik pool tundi autoga tööle. Tal on kogemus nii algklasside-, matemaatika kui ka eesti keele õpetajaga. Lisaks on tal eripedagoogika taust ja mingid logopeedi paberid ja muu shit. Ma olen talle kaks aastat üritanud selgeks teha, et jäta töö ära, viska mingi OÜ valmis ja hakka lastele eraõpetajaks. Koroona ajal on õpilüngad läinud selliseks, et mul isegi töökaaslased küsivad, et kas saaks mu emalt teenust sisse osta jne. Löön talle paberile ka, et mingi neli õpilast nädalas ja oled pmst sama summa kätte saanud, mis õpetajana töötades.

Aga ei miskit. Läheb ikka edasi õpetajaks, sest "mis nüüd mina" ja "ma ei ole asjaajamises väga hea".

Kui KOV-d suudavad endiselt sellise palgaga tagada endale seadusega ette pandud kohustused ehk siis koolihariduse tagada, sest õpetajad küll hädaldavad, aga ei lähe kuhugi, kui just pension ei tule, siis ei hakata neile ka palka juurde keevitama. Taaskord, asi pole väärtustamises või laste haridusele vilistamisel, vaid ikkagi selles, mis ma varem ütlesin - palk näitab, kui raske on sind asendada. Õpetajaid ei ole VEEL (see rõhutatult) nii raske asendada ja see ongi kogu teema konks. Mingid väiksemad koolid pannakse vaikselt kinni, õpetajad koonduvad suurematesse koolidesse, seal on juba variant asendusteks ja kogu muuks sarnaseks ja selliselt võivad õpetajad siin foorumis ja vahel aastas korra miitingul protestida, kuid see ei saa veel nii pea poliitikute jaoks ja ka ühiskonna jaoks oluliseks probleemiks. Õpetajad teevad enda töö ära, on pahased, põlevad läbi, aga ikkagi teevad enda töö ära, sest kas on neil mingi eestlaslik tagasihoidlikus (sest kuhu ma ikka lähen ja vähemalt on stabiilne töö igas majandusolukorras) või missioonitunne, aga seni pole ühtegi kooli otseselt õpetajate puudusest vist kinni pandud.

Kui vaadata ka valimisi ja seda, mis toob hääli, siis on praeguse konsensuse alusel mõistlikum visata igale kodanikule suvasumma hüvitist-toetust, see toob rohkem hääli. Mingi abstraktne jutt haridustasemest, "need inimesed õpetavad meie tulevikku" ja kogu muu säärane ei too hääli. Ehk senimaani, kuni saab praeguse skeemiga koolid üleval hoida, nö. "andekamad" lapsed kuskil eliitkoolis lisaraha eest samadel alustel paremat haridust, siis mingite ääremaa koolide probleemid suurt kedagi ka valitsuse tasandil ei koti.

[nonoh]

su mõte kumas kenasti läbi, aga see selleks..

Aga miks mu teised mõtted ei kuma?

kogu probleem saabki alguse väärast eeldusest, et ainult ministeerium saab ja peab sulle palka maksma. ei pea, omavalitsus peab ka. ministeerium tagab alampalga. koolil / omavalitsusel ei ole kohustust piirduda alampalgaga. eeldus on, et nad panevad sellele juurde vastavalt oludele. ilmselt on Tallinna kandis alampalga peale õpetajat veelgi raskem leida ja tuleb rohkem pakkuda. kusagil kolkas saab lisaks rahale pakkuda tasuta elamispinda jms. aga seal vist on pigem probleem selles, et väikestel koolidel pole tegelikult kohapeal vaja täiskoormusega õpetajaid.

Ma võtan su pika jutu kokku - et omavalitsus peaks õpetajatele rohkem palka maksma. Selge. Kust see raha sinna omavalitsusse tuleb, et palka maksta? Mis saab, kui olusid ei ole, et rohkem palka maksta? Õpilased ükskõik millises Eesti nurgas väärivad ju konkurentsivõimelist haridust. See ongi kogu point sellel kesksest potist tuleval palgal ju. See on riiklik poliitika, et haridus oleks ühtse kvaliteediga.

esiteks, erinevalt sinust ma ei rääkinud enda palgast. kui kaua sa ise arendajana töötanud oled ja kandideerinud riigiasutustesse, et tead? mul on täitsa kindlad andmed. aga asutused on muidugi erinevad. teiseks, ma rääkisin riigiasutustes pakutavast, mitte riigihangetel osalevatest firmadest või rendiarendajatest. kolmandaks, mu jutu mõte oli selles, et noori ei külvata riigiasutustes rahapakkidega üle isegi sellel erialal.

Olen värvanud inimesi riigiasutusse tööle. Ja keegi pole rahapakkidega üleküvamisest rääkinud ju. Õpetaja palk on sama, ole sa töötanud 3 või 30 aastat.

aga tõepoolest, sellist palka pakutakse noorele katseajal ehk siis entry-levelil. sealt edasi hakkab see tõusma, aga mitte ka nii, et nelja kuu pärast oled tehtud mees ja lähed stripiklubisse laiama. saad mingit õpetaja keskmist mõnda aega. edasi juba määrab turg. kui pole rahul, siis lähed mujale. aga su palk ei ole kirjutatud kuhugi seadusesse või ministeeriumi määrusesse, vaid see ongi asutuse juhi rida, kust finantse leida/tekitada, et töötajaid hoida. erafirmadega riik lõputult mõistagi konkureerida ei suuda palga osas.

Jah, aga nagu ma kirjutasin, koolis makstakse seda sama palka kogu su karjääri (kui seda karjääriks nimetada võib). Selles on probleem. Ja selle asutuse juhi finantside tekitamise jutuga võid seenele sõita. Sest misiganes riigiasutuse palgafond on ikkagi määratud ministeeriumiti ära (palgatasemete kaupa vastavalt ametikohale). Veel vähem on nii, et riigiasutuse juht saab vaadata töötajale otsa ja otsustada, et Marile peaks rohkem palka maksma kui Jürile.

aga lõppude lõpuks pead ikka ise mees olema, et endale palka juurde kaubelda.

Ei kauple sa midagi, kui eelarves raha ei ole.

sa ju sõlmid töölepingu siiski kooliga. nagu ma juba eelpool tähendasin, siis omavalitsus peab vastavalt oludele juurde panema. mujal ju suudetakse. kas Tartu on tõesti nii kehval järjel linn?

jah, aga kool on selline isevärki loom, et kuigi KOV on kooli haldaja, käib palgafondi raha siiski ministeeriumi kaudu. Aga miks Tartu on nagu ta on? Noh, võib-olla sellepärast, et Tallinnaga ei maksa teda võrrelda ja muude omavalitsustega on ta päris sarnane. Teine põhjus ilmselt on asjaolus, et Tartus on kõrgelt haritud inimesi palju, ehk on veidi lihtsam õpetajad palgata kui näiteks Jõgeval.

kui alampalgaga leitakse õpetajaid nagu sina, siis miks neid noori sinna veel vaja on? kui nõudlus tekib, küll siis tuleb ka pakkumine. nõustudes nii vähese raha eest nii rasket tööd tegema oled sa ise ka osa probleemist.

Sest, ja see kõlab tobedalt, ma hoolin õpilastest ja ei tööta palga pärast. Ja ega ma ju ei jauragi siin, et MINA peaksin rohkem palka saama. Ei, ma näen süsteemset probleemi, kus pädevaid õpetajaid jääb koolides üha vähemaks ja see on riiklik probleem, mitte nonohi isiklik traagika. Mulle päris ausalt läheb korda Eesti riik, mulle päris ausalt läheb korda, mis Eesti haridusmaastikul toimub. Aga jah, su mõtteviis, et õpetajad on ise süüdi, et on väikese palga eest nõus töötama, pädeb seni, kuni su eeldus on, et need päriselt tublid õpetajad ei ole juba koolist jalga lasknud ja alles jäänud pensionärid, pensionieelikud, maailmaparandajad ja siis jobud, kes mujal tööd ei saaks (vähemalt mitte sellise palga eest). Kas need on tõesti need inimesed, kelle kätesse sina tahad usalda Eesti tuleviku?

sa peaks oma kriitika suunama praegu "heade mõtete linna" otsustajatele ja oma koolidirektorile, mitte mulle või ministeeriumile. see, et nende arust riigi kehtestatud alampalk ongi piisav, näitab nende prioriteete.

Ei. Sest isegi kui Tartus makstaks alustavale õpetajale 1600 eurot bruto, jääks riigis ikkagi probleem püsima. Ja seepärast ongi ministeerium see, kes seda peab parandama kogu riigis. Ja ega siis haridusministeerium (ja poliitikud) on ka öelnud, et õpetaja palk peab olema suurem, see on aastate jooksul kasvanud, paika on pandud et peaks justkui keskmisele palgale järele jõudma jne. Sellest ju saadakse aru.

Sulle ei ole ma mingit kriitikat suunud, ainult püüdnud seletada, mis ja kuidas on.

ma ei ole kuskil väitnud, et õpetajad ei võiks rohkem teenida. aga ei ole nii, et riik määrab kõigile "õiglase" palga. ei pea ootama, et riik kõik võitlused sinu eest ära peaks. see oli nii teise riigikorra ajal. õpetajate alampalga poliitilise fetišeerimise tagajärg on see, et teised osapooled enda arust ei vastuta üldse, sest riik ju peab maksma.

Ma nüüd kordan ennast, aga see ongi teadlik valik, et haridus on riiklik poliitika ja ei ole nii, et kui näiteks Narva linnapea otsustab, et pohlad see eesti keele õpe, maksame eesti keele õpetajatele miinimumi, küll mingi suvatont putka tagant ikka nõus õpetama on, siis vot näe, päris nii ei saa. Või kehaline kasvatus või mõttetu aine nagu kunst vms.

Aga ma teen väikese ennustuse - sügisel tuleb õpetajate streik. Siis paluks mitte kiunuda.

mu mataõps oli täitsa tubli. see oli lihtsalt näide, et ei pea piirduma alampalgaga.

Usu mind, seda suudan isegi mina õpetajate keskmisese palga järgi dedutseerida, et on inimesi, kes sellest rohkem teenivad...

[El President]

Sest ma ei ole mitte midagi sellist öelnud? Ma olen rääkinud ainult kvalifikatsioonist. Sa peegeldad iseenda suhtumist minule. See on huvitav.

su mõte kumas kenasti läbi, aga see selleks..

jah. Aga palk rahaks tuleb ministeeriumilt - nii nagu ma juba ütlesin. Riigigümnaasiume võid eestis kahe käe sõrmedel kokku lugeda. Üldhariduskoole on kordades rohkem.
Nüüd, õpetaja palk ongi regionaalne meede - et ka vaesemad omavalitsused (enamus omavalitsusi eestis ongi vaesed), saaksid palgata endale pädeva õpetaja ja hariduse kvaliteet ei kannataks. (tegelikult muidugi kannatab, selles probleem ongi - selle palga eest on üha raskem leida pädevat inimest tööle). Mida kehvem on kooli kvaliteet, seda vähem inimesi sinna kovi kolib, seda rohkem inimesi seal ära kolib, ning need inimesed, kes seal üles kasvavad ja tööle lähevevad - seda vähem neist hakkvad lisaväärtust juurde tekitama, ning seda vaesemaks jääb kov. Ning ring üha jätkub.

kogu probleem saabki alguse väärast eeldusest, et ainult ministeerium saab ja peab sulle palka maksma. ei pea, omavalitsus peab ka. ministeerium tagab alampalga. koolil / omavalitsusel ei ole kohustust piirduda alampalgaga. eeldus on, et nad panevad sellele juurde vastavalt oludele. ilmselt on Tallinna kandis alampalga peale õpetajat veelgi raskem leida ja tuleb rohkem pakkuda. kusagil kolkas saab lisaks rahale pakkuda tasuta elamispinda jms. aga seal vist on pigem probleem selles, et väikestel koolidel pole tegelikult kohapeal vaja täiskoormusega õpetajaid.

Ei ole. Arendaja entry-level palk see ei ole. Kui ehk esimeseks kolmeks kuuks kui ollakse katse ajal. Magistrikraadiga arendajad on eriti tagaotsitud kaup, sest see laseb osadelda hangetel jne. Kaua sa arendajana töötanud oled, et nii hästi tead?

esiteks, erinevalt sinust ma ei rääkinud enda palgast. kui kaua sa ise arendajana töötanud oled ja kandideerinud riigiasutustesse, et tead? mul on täitsa kindlad andmed. aga asutused on muidugi erinevad. teiseks, ma rääkisin riigiasutustes pakutavast, mitte riigihangetel osalevatest firmadest või rendiarendajatest. kolmandaks, mu jutu mõte oli selles, et noori ei külvata riigiasutustes rahapakkidega üle isegi sellel erialal.

aga tõepoolest, sellist palka pakutakse noorele katseajal ehk siis entry-levelil. sealt edasi hakkab see tõusma, aga mitte ka nii, et nelja kuu pärast oled tehtud mees ja lähed stripiklubisse laiama. saad mingit õpetaja keskmist mõnda aega. edasi juba määrab turg. kui pole rahul, siis lähed mujale. aga su palk ei ole kirjutatud kuhugi seadusesse või ministeeriumi määrusesse, vaid see ongi asutuse juhi rida, kust finantse leida/tekitada, et töötajaid hoida. erafirmadega riik lõputult mõistagi konkureerida ei suuda palga osas.

aga lõppude lõpuks pead ikka ise mees olema, et endale palka juurde kaubelda.

Nõuangi ju? Minu palk tuleb ministeeriumist. Kuidas sa sellest aru ei saa?
Aga selles osas on sul õigus, et ilmselt ka mina, kui elukallidus eest ära rallib, ei ole selle palga eest nõus enam töötama.

sa ju sõlmid töölepingu siiski kooliga. nagu ma juba eelpool tähendasin, siis omavalitsus peab vastavalt oludele juurde panema. mujal ju suudetakse. kas Tartu on tõesti nii kehval järjel linn?

Probleem ei ole selles, et noori ei taheta palgata, probleem on selles, et noori, kvalifitseeritud õpetajaid, ei kandideerigi.

kui alampalgaga leitakse õpetajaid nagu sina, siis miks neid noori sinna veel vaja on? kui nõudlus tekib, küll siis tuleb ka pakkumine. nõustudes nii vähese raha eest nii rasket tööd tegema oled sa ise ka osa probleemist.

Jah, mina olengi üks sellistest. Aga see ei puuduta absoluutselt asjasse, kui seda 26aastast ei kõneta palk. Okei, minusugune pelmeen jah, võib-olla oli endale varem väikese rasvakihi teeninud säästudest, et saaks oma kutsumusega tegeleda, aga mingil hetkel need säästud saavad otsa, aga väljaminekud mitte. Siis ei ole ka mina enam õpetaja. Seni, kuni on leida järgmine inimene, kes minu asemel tuleb, tasakaal püsib - eeldusel, et see järgmine inimene ikka tuleb ja on pädev. Aga ma väidan, et nii ei ole. Üha rohkematel juhtudel seda uut õpetajat ei tule (minu praegusele kohale otsiti inimest terve aasta. Alates sellest, kui oli teada, et eelmine läheb ära. Pool õppeaastast asendasid siis teised õpetajad, õppealajuhataja jne seda kohta. Õpetajatel oli raske - jäid tihti ülekoormuse tõttu haigeks, õpilastel oli raske, sest kogu aeg õpetajad vahetusid ja õppealajuhatajal oli raske, sest pidi tegelema tundide andmisega mitte õppetöö juhtimisega) või kui see uus õpetaja tuleb, siis ta ongi inimene tänavalt. Ja siis kannatab ikkagi haridustase ja kannatavad õpilased. Ning üldjuhul see uus inimene ei jää püsima, vaid kahe aasta pärast on läinud. Ja siis algab tsükkel uuesti. Ilmselgelt on siin mitu probleemkohta, aga üks neist on kindlasti õpetajaameti palk, mis ei vasta kvalifikatsioonile ega töö tähtsusele.

sa peaks oma kriitika suunama praegu "heade mõtete linna" otsustajatele ja oma koolidirektorile, mitte mulle või ministeeriumile. see, et nende arust riigi kehtestatud alampalk ongi piisav, näitab nende prioriteete.

ma ei ole kuskil väitnud, et õpetajad ei võiks rohkem teenida. aga ei ole nii, et riik määrab kõigile "õiglase" palga. ei pea ootama, et riik kõik võitlused sinu eest ära peaks. see oli nii teise riigikorra ajal. õpetajate alampalga poliitilise fetišeerimise tagajärg on see, et teised osapooled enda arust ei vastuta üldse, sest riik ju peab maksma.

Väga hea. Su matemaatikaõpetaja kindlasti õpetas sulle statistika teemas, et misasi on valim ja misasi on esinduslik valim? Et olukorras, kus sa tead kahe õpetaja palkasid, aga õpetajaid on tuhandeid kordi rohkem, ei ütle see sulle statistiliselt midagi. Aga õnneks - keegi teab kõikide õpetajate palkasid ja oskas välja arvutada, et koos lisatasudega, ületunnitööga, klassijuhatamise tasuga, rikka KOV-i abiga, on keskmine õpetaja tasu umbes 1600 eurot bruto. Vot siis. Aga see on ju ikkagist vähem kui ministri roolikeerajal :/

mu mataõps oli täitsa tubli. see oli lihtsalt näide, et ei pea piirduma alampalgaga.

[nonoh]

miks ma peaks eneseirooniline olema, kui sinu jaoks on kõik peale õpetajate suva b-kati mehed?

Sest ma ei ole mitte midagi sellist öelnud? Ma olen rääkinud ainult kvalifikatsioonist. Sa peegeldad iseenda suhtumist minule. See on huvitav.

koolid ongi omavalitsuse rida. ja palka maksavad nemad. riigigümnaasiumid suhteliselt uus teema.

jah. Aga palk rahaks tuleb ministeeriumilt - nii nagu ma juba ütlesin. Riigigümnaasiume võid eestis kahe käe sõrmedel kokku lugeda. Üldhariduskoole on kordades rohkem.
Nüüd, õpetaja palk ongi regionaalne meede - et ka vaesemad omavalitsused (enamus omavalitsusi eestis ongi vaesed), saaksid palgata endale pädeva õpetaja ja hariduse kvaliteet ei kannataks. (tegelikult muidugi kannatab, selles probleem ongi - selle palga eest on üha raskem leida pädevat inimest tööle). Mida kehvem on kooli kvaliteet, seda vähem inimesi sinna kovi kolib, seda rohkem inimesi seal ära kolib, ning need inimesed, kes seal üles kasvavad ja tööle lähevevad - seda vähem neist hakkvad lisaväärtust juurde tekitama, ning seda vaesemaks jääb kov. Ning ring üha jätkub.

ma konkreetset asutust ei nimetaks, aga selline see entry-level palk ongi. ja praktikale võetakse puhta tasuta. magistrikraad on paber, mitte mingi näitaja.

Ei ole. Arendaja entry-level palk see ei ole. Kui ehk esimeseks kolmeks kuuks kui ollakse katse ajal. Magistrikraadiga arendajad on eriti tagaotsitud kaup, sest see laseb osadelda hangetel jne. Kaua sa arendajana töötanud oled, et nii hästi tead?

aga nõua siis juurde. mis õpitud abitus see on? ütle, et sa pole nõus selle raha eest töötama enam. riik pole õpetajapalgale ülempiiri seadnud.

Nõuangi ju? Minu palk tuleb ministeeriumist. Kuidas sa sellest aru ei saa?
Aga selles osas on sul õigus, et ilmselt ka mina, kui elukallidus eest ära rallib, ei ole selle palga eest nõus enam töötama.

ju siis vanad õpetajad on odavamad kui noored ja hoiavad oma kohast kümne küünega kinni. teevad hädapärase töö ära. kui neid enam pole, küll võetakse ka noori peale. õpetajaamet ei ole ju mingi raketiteadus.

Probleem ei ole selles, et noori ei taheta palgata, probleem on selles, et noori, kvalifitseeritud õpetajaid, ei kandideerigi.

ps. pealegi ei ole ju nii, et kui 25selt õpetaja pole, siis sinust seda kunagi ei saa. kui tekib kutsumus õpetajatööks, siis küll kõrgharidusega inimene selle pedagoogika magistri hiljem ka ära teeb. eeldusel muidugi, et oravad tasuta kõrgharidust enne ära ei kaota.

Jah, mina olengi üks sellistest. Aga see ei puuduta absoluutselt asjasse, kui seda 26aastast ei kõneta palk. Okei, minusugune pelmeen jah, võib-olla oli endale varem väikese rasvakihi teeninud säästudest, et saaks oma kutsumusega tegeleda, aga mingil hetkel need säästud saavad otsa, aga väljaminekud mitte. Siis ei ole ka mina enam õpetaja. Seni, kuni on leida järgmine inimene, kes minu asemel tuleb, tasakaal püsib - eeldusel, et see järgmine inimene ikka tuleb ja on pädev. Aga ma väidan, et nii ei ole. Üha rohkematel juhtudel seda uut õpetajat ei tule (minu praegusele kohale otsiti inimest terve aasta. Alates sellest, kui oli teada, et eelmine läheb ära. Pool õppeaastast asendasid siis teised õpetajad, õppealajuhataja jne seda kohta. Õpetajatel oli raske - jäid tihti ülekoormuse tõttu haigeks, õpilastel oli raske, sest kogu aeg õpetajad vahetusid ja õppealajuhatajal oli raske, sest pidi tegelema tundide andmisega mitte õppetöö juhtimisega) või kui see uus õpetaja tuleb, siis ta ongi inimene tänavalt. Ja siis kannatab ikkagi haridustase ja kannatavad õpilased. Ning üldjuhul see uus inimene ei jää püsima, vaid kahe aasta pärast on läinud. Ja siis algab tsükkel uuesti. Ilmselgelt on siin mitu probleemkohta, aga üks neist on kindlasti õpetajaameti palk, mis ei vasta kvalifikatsioonile ega töö tähtsusele.

mina jällegi tean keskkooli aineõpetajat-klassijussi (mitte Tartus), kelle palk on kaks kilo. mitte, et see mingi ülikõva palk oleks, aga Eesti kontekstis siiski täitsa okei ja ministri roolikeerajaga ka samas suurusjärgus. tunnimaterjalid on tal ammu-ammu valmis treitud, seega puhkuse arvelt ületunde küll ei tee. pole liiga vana, pole liiga noor, mees parimais aastais. käib reisimas, istub kohvikutes, landib naisi, maksab alimente... oskab elada vist. samas, jutt on tal muidugi sama, et õpetaja amet on ikka oi-oi kui raske ja palk nii madal. ja üldse kohe ei väärtustata... mingi ametikiiks vist.

Väga hea. Su matemaatikaõpetaja kindlasti õpetas sulle statistika teemas, et misasi on valim ja misasi on esinduslik valim? Et olukorras, kus sa tead kahe õpetaja palkasid, aga õpetajaid on tuhandeid kordi rohkem, ei ütle see sulle statistiliselt midagi. Aga õnneks - keegi teab kõikide õpetajate palkasid ja oskas välja arvutada, et koos lisatasudega, ületunnitööga, klassijuhatamise tasuga, rikka KOV-i abiga, on keskmine õpetaja tasu umbes 1600 eurot bruto. Vot siis. Aga see on ju ikkagist vähem kui ministri roolikeerajal :/

Neli kandidaati oli, kellest väidetavalt ainult tollel olid kvalifikatsiooninõuded täidetud. See oli toona direktori ja õppealajuhataja selgitus, miks just tema palgati. Kui teised veel töllimad olid, siis nad pidid ikka puhta kallegrünthalid olema.

Jah, ja et mitte sattuda töövaidluskomisjoni või võrdõiguslikkuse voliniku ette, tulebki võtta see, kellel on kvalifikatsiooninõuded täidetud. Kahju, et rohkem täidetud kvalifikatsiooninõuetega kandidaate polnud. Aga kindlasti pole väheste kandidaatide arv palgas, vaid ...?

Õpetajatest - nonoh, kas riigi poolt on mingi koefitsient ka lisatud alammäärale rahastuse osas? Näiteks tervishoius on nii, et tervishoiuasutused saavad arsti alamäär x 1,36 (või oli ta 1,38), õed x 1,2 ja hooldajad x 1,1. See annab vastava diferentseerimise võimaluse, millest siin ka jutt. Kuidas õpetajatel? Riik maksab miinimum flat? Seal ilmselt mingi matemaatika ka taga?

Ma ei tea, aga minu meelest on nii, et riik maksab iga õpetaja pealt 1.2 miinimumi. (kuidas arvutatakse mitu õpetajat kooli peale on - see sõltub õpilaste arvust) Selle eest saab koolijuht siis otsustada, kas maksabki kõikidele õpetajatele 1.2 miinimumi või palkab lisapersonali või arvestab, et mingitel hetkedel tuleb õpetajaid asendada oma raha eest (koolitused, haigestumised, mida haigekassa ei kata), lisatasud täiendavate ülesannete(projektide jms) eest, maksab mõnele õpetajale rohkem (üldiselt reaalainete õpetajatel on lootust rohkem palka saada) või aasta lõpus preemiat.

[Mõnuagent 007]

Miks Plastic98 mitte Plastic100?

Ta ilmselt Tiit Ojasoo.

[Nasfal]

Hei musid. Kaotasin parooli ära. Mingi dummy e-mail oli, millega kunagi regasin, ei mäleta sedagi enam. Kui keegi kuidagi aitaks, siis oleks hea.

Õpetajatest - nonoh, kas riigi poolt on mingi koefitsient ka lisatud alammäärale rahastuse osas? Näiteks tervishoius on nii, et tervishoiuasutused saavad arsti alamäär x 1,36 (või oli ta 1,38), õed x 1,2 ja hooldajad x 1,1. See annab vastava diferentseerimise võimaluse, millest siin ka jutt. Kuidas õpetajatel? Riik maksab miinimum flat? Seal ilmselt mingi matemaatika ka taga?

Miks Plastic98 mitte Plastic100?

[plastic'98]

Hei musid. Kaotasin parooli ära. Mingi dummy e-mail oli, millega kunagi regasin, ei mäleta sedagi enam. Kui keegi kuidagi aitaks, siis oleks hea.

Õpetajatest - nonoh, kas riigi poolt on mingi koefitsient ka lisatud alammäärale rahastuse osas? Näiteks tervishoius on nii, et tervishoiuasutused saavad arsti alamäär x 1,36 (või oli ta 1,38), õed x 1,2 ja hooldajad x 1,1. See annab vastava diferentseerimise võimaluse, millest siin ka jutt. Kuidas õpetajatel? Riik maksab miinimum flat? Seal ilmselt mingi matemaatika ka taga?

[LaRaBla]

Koolijuhid teevad suht sirge molliga tähtajatuid lepinguid ka nendega, kellel ei ole magistrikraadi. Pigem palkas dire selle tölli, sest paremat kandidaati polnud. Teised olid veel töllimad.

See magistrinõue on, päriselt ka, kõige väiksem probleem. Võinoh, võib tegeleda, kui töötasu ei oleks enam alla eesti keskmise.

Neli kandidaati oli, kellest väidetavalt ainult tollel olid kvalifikatsiooninõuded täidetud. See oli toona direktori ja õppealajuhataja selgitus, miks just tema palgati. Kui teised veel töllimad olid, siis nad pidid ikka puhta kallegrünthalid olema.

[El President]

Kas sa oled siin teadlikult eneseirooniline?

Ja tõesti, ma loodan, et sa sellest aru saad: tahaks, et õpetaja ametit respektitakse sama palju kui teisi ameteid, noh näiteks minister võiks õpetaja ametit respektida sama palju kui ta oma autojuhi ametit respektib. Ja ongi juba märksa parem see olukord!

miks ma peaks eneseirooniline olema, kui sinu jaoks on kõik peale õpetajate suva b-kati mehed?

Okei, mis valdkondi lisaks haridusele võiks veel riik veel käest anda? Sest ega jah, kui me tahame helget tulevikku, siis oma noortesse küll mingit mõtet investeerida pole. Pheh, küll mõni loll ikka õpetajaks läheb.

koolid ongi omavalitsuse rida. ja palka maksavad nemad. riigigümnaasiumid suhteliselt uus teema.

Et magistrikraadiga programmeerija saab 1000 eurot kätte? Kus?

ma konkreetset asutust ei nimetaks, aga selline see entry-level palk ongi. ja praktikale võetakse puhta tasuta. magistrikraad on paber, mitte mingi näitaja.

Esiteks, ei maksta. Mitte märkimisväärselt. Mina näiteks teenin õpetaja miinimumi. Tartus. Kui lisatunde teen ja asendan, siis pisut rohkem. Ja nii ongi.

aga nõua siis juurde. mis õpitud abitus see on? ütle, et sa pole nõus selle raha eest töötama enam. riik pole õpetajapalgale ülempiiri seadnud.

Teiseks, absoluutselt, igasugu boonuseid on maailmas olemas ja on ka regionaalmeetmed (alustava õpetaja toetus maakoolis jne), aga nagu sa äkki näed või loed, siis see ei tööta. Statistika ei valeta. Õpetajaskond vananeb suurel kiirusel. Mingil hetkel nad saavad otsa (lähevad pensionile või surevad lihtsalt maha). Uusi õpetajaid ei tule piisavalt juurde. (Ja kui tuleb, siis nad kooli tööle ei jää). See probleem ongi juba käes ja sellega tuleb juba praegu tegeleda. Mitte siis kui õpetajaid enam ei ole.

ju siis vanad õpetajad on odavamad kui noored ja hoiavad oma kohast kümne küünega kinni. teevad hädapärase töö ära. kui neid enam pole, küll võetakse ka noori peale. õpetajaamet ei ole ju mingi raketiteadus.

ps. pealegi ei ole ju nii, et kui 25selt õpetaja pole, siis sinust seda kunagi ei saa. kui tekib kutsumus õpetajatööks, siis küll kõrgharidusega inimene selle pedagoogika magistri hiljem ka ära teeb. eeldusel muidugi, et oravad tasuta kõrgharidust enne ära ei kaota.

Ei ole suuremat antipropagandat, kui õpetaja palk ja olematud karjäärvõimalused (palgaredelil tõusta). Mine panka, ütle, et sulle kukub 1000 eurot iga kuu arvele ja küsi, palju sa kodulaenu saad.

mina jällegi tean keskkooli aineõpetajat-klassijussi (mitte Tartus), kelle palk on kaks kilo. mitte, et see mingi ülikõva palk oleks, aga Eesti kontekstis siiski täitsa okei ja ministri roolikeerajaga ka samas suurusjärgus. tunnimaterjalid on tal ammu-ammu valmis treitud, seega puhkuse arvelt ületunde küll ei tee. pole liiga vana, pole liiga noor, mees parimais aastais. käib reisimas, istub kohvikutes, landib naisi, maksab alimente... oskab elada vist. samas, jutt on tal muidugi sama, et õpetaja amet on ikka oi-oi kui raske ja palk nii madal. ja üldse kohe ei väärtustata... mingi ametikiiks vist.

[nonoh]

Noh, too olukord tekkis iseenesest seepärast, et tüübil oli õpetajamagister ja direktoritel oli lihtsam palgata tema, kui teha aastane leping adekvaatsemate isikutega, kel seda pole. Ehk see kummaline magistrinõue on tõenäoliselt üks esimesi asju, mida muutma peaks. Kui mitte täiesti ära kaotama, siis vähemalt looma võimaluse, et inimene saab kooli tööle minnes kvalifikatsiooninõudeid omandama minna ja sel ajal sõlmitav tööleping pole aastane.

Koolijuhid teevad suht sirge molliga tähtajatuid lepinguid ka nendega, kellel ei ole magistrikraadi. Pigem palkas dire selle tölli, sest paremat kandidaati polnud. Teised olid veel töllimad.

See magistrinõue on, päriselt ka, kõige väiksem probleem. Võinoh, võib tegeleda, kui töötasu ei oleks enam alla eesti keskmise.

[LaRaBla]

See ebanormaalne olukord, mida sa kirjeldab, eksisteeribki ju selle pärast, et palk on madal, aga õpetajaid on vaja, seega koolijuhil ei ole mingit võimalust päris konkursi teha, vaid võetakse vastu see, kes sandikopikate eest on nõus klassi ees seisma. Ja see ei ole ju absoluutselt mingi hea olukord, mille üle rõõmustada! See on probleem. Suur probleem.

Noh, too olukord tekkis iseenesest seepärast, et tüübil oli õpetajamagister ja direktoritel oli lihtsam palgata tema, kui teha aastane leping adekvaatsemate isikutega, kel seda pole. Ehk see kummaline magistrinõue on tõenäoliselt üks esimesi asju, mida muutma peaks. Kui mitte täiesti ära kaotama, siis vähemalt looma võimaluse, et inimene saab kooli tööle minnes kvalifikatsiooninõudeid omandama minna ja sel ajal sõlmitav tööleping pole aastane.

[nonoh]

kui õpetajate miinimumpalk tõsta 2000 peale, kas siis mingi suva b-kati mees ikka viitsib mingi sitase "õpetajapalga" eest enam ministri rooli keerata?

võiks vähe rohkem respekti olla teiste ametite suhtes. ei ole nii, et ainult õpetajal on raske elu ja ainult temalt nõutakse nii palju.

Kas sa oled siin teadlikult eneseirooniline?

Ja tõesti, ma loodan, et sa sellest aru saad: tahaks, et õpetaja ametit respektitakse sama palju kui teisi ameteid, noh näiteks minister võiks õpetaja ametit respektida sama palju kui ta oma autojuhi ametit respektib. Ja ongi juba märksa parem see olukord!

ma siiski jääks enda arvamuse juurde, et riik ei pea garanteerima ja katma õpetaja palka 100% ulatuses. niigi suures ulatuses garanteeritakse, edasine on tööandja ehk enamasti omavalitsuse ja inimese enda teha. pole vaja päris kommunistiks hakata.

Okei, mis valdkondi lisaks haridusele võiks veel riik veel käest anda? Sest ega jah, kui me tahame helget tulevikku, siis oma noortesse küll mingit mõtet investeerida pole. Pheh, küll mõni loll ikka õpetajaks läheb.

ei ole ka nii, et kõigil teistel elualadel tuuakse europakid kandikul noortele ette. näiteks noor programmeerija saab koolist riigiasutusse tööle minnes alguses umbes-täpselt sama palju kui noor õpetaja, aga turg ja vajadus määravad selle, et ta palk hakkab üsna ruttu tõusma, sest muidu ta läheb ära.

Et magistrikraadiga programmeerija saab 1000 eurot kätte? Kus?

kui õpetajaid saada pole, siis peab koolijuht ka rohkem maksma. ja paljudes kohtades makstaksegi. ja peale raha on ka muid boonuseid, mida jagada. nii lihtne see ongi. kui kuskil kaugel väikses vallas pole vahendeid, siis saab seda lahendada regionaalmeetme kaudu, mitte tuimalt kõigil riiklikku palka tõstes. kuskil rikastes Tallinna lähivaldades, eliidi ja eliitkoolides jäävad õpetajad nii ehk naa rohkem teenima kui riik "ette näeb".

Esiteks, ei maksta. Mitte märkimisväärselt. Mina näiteks teenin õpetaja miinimumi. Tartus. Kui lisatunde teen ja asendan, siis pisut rohkem. Ja nii ongi.

Teiseks, absoluutselt, igasugu boonuseid on maailmas olemas ja on ka regionaalmeetmed (alustava õpetaja toetus maakoolis jne), aga nagu sa äkki näed või loed, siis see ei tööta. Statistika ei valeta. Õpetajaskond vananeb suurel kiirusel. Mingil hetkel nad saavad otsa (lähevad pensionile või surevad lihtsalt maha). Uusi õpetajaid ei tule piisavalt juurde. (Ja kui tuleb, siis nad kooli tööle ei jää). See probleem ongi juba käes ja sellega tuleb juba praegu tegeleda. Mitte siis kui õpetajaid enam ei ole.

ps. õpetajaameti mainele noorte seas tuleks kasuks ka see, kui ise ei tehtaks kogu aeg antipropagandat.

Ei ole suuremat antipropagandat, kui õpetaja palk ja olematud karjäärvõimalused (palgaredelil tõusta). Mine panka, ütle, et sulle kukub 1000 eurot iga kuu arvele ja küsi, palju sa kodulaenu saad.

Tasub muidugi ka palgast kaugemale mõelda. Kui autojuht on tross, siis ta saab kinga ja uut töökohta on vast üle keskmise keeruline leida. Sisuliselt tuleb minna reka- või taksojuhiks. Autojuhte just liialt paljudes asutustes palgal ei peeta. Eriti veel sellise palgaga. Seevastu peast pehmel õpetajal on isegi kinga saades kohe uued kosilased ukse taga. 11. klassis oli üks ajalooõpetaja, kes oli keskmise suurusega skandaaliga eelmisest töökohast kinga saanud (hiljem kohtus küll otsustati, et vallandamine oli ebaõiglane ja tüüp sai kompromissiga mõne kuu palga vms.). Noh, oli ka meil totaalne tross. Püsis tööl aasta. Seejärel läks järgmisse kooli. Käitus ka seal totaalse peenisena. Sai taas jalaga. Seejärel läks Eesti teise otsa, kus pidas vastu lausa kaks aastat. Kuni mingi perverssusega vahele jäi. Sai uuesti tala. Mõni kuu hiljem ütles "Suud Puhtaks" saates küsimusele, kui tihti tal tundides õpilastega konlikte tekkis: "No sisuliselt iga tund." Õnneks viiendasse kooli vist ei palgatud, valimised.ee andmetel oli KOV 2021 ajal puidupingi operaator. Ja nüüd ka ühe vallavalitsuse volikogu liige.

See ebanormaalne olukord, mida sa kirjeldab, eksisteeribki ju selle pärast, et palk on madal, aga õpetajaid on vaja, seega koolijuhil ei ole mingit võimalust päris konkursi teha, vaid võetakse vastu see, kes sandikopikate eest on nõus klassi ees seisma. Ja see ei ole ju absoluutselt mingi hea olukord, mille üle rõõmustada! See on probleem. Suur probleem.

Lisaks on meie praeguses eksamisüsteemis vaja ainult head matemaatikaõpetajat. Kõik teised õpetajad võivad suvatrossid olla. Eesti keele riigieksam on rohkem lugemuse ja kirjutamisoskuse küsimus, mida koolist enamasti otseselt omandada ei saa. Inglise keel saadakse niikuinii enam-vähem selgeks ja seda riigieksamid (Eesti) ülikoolid eriti ei vaata. Koolieksam on totaalne nali, võiks vabalt kohe ära kaotada. Ehk kõiki teisi aineid võivad anda suvatorbikud, midagi ei muutuks. Seepärast pole koolidel vaja ka teatud ainete õpetajaid kõrgema palgaga meelitada.

Sa räägid seda andeka õpilase seisukohast. Õnneks või kahjuks keskmine eesti õpilane ei ole andekas. Kõik ei lähe ülikooli. Kõik ei saa inglise keelt selgeks. Kõik ei saa eesti keelt selgeks. Vene koolides on seis eriti hull. Ma tean, ma olen olnud õpetaja venekeelses koolis. Algklassiõpetaja, kes on absoluutselt 100% kõige olulisem inimene sinu haridustees (ja selles, kas sinust saab normaalsete sotsiaalsete oskustega inimene või mitte) pole sul üldse pähe tulnudki. Jube on lugeda sellist õpetaja ameti alahindamist :/

Ja siis on muidugi õpetajad, kes üldse palga üle ei vingu, sest nad treivad pidevalt mingeid õpikuid, õppematerjale ja jumal teab mida. Sealt jookseb pool või enam kuupalka juurde ning nii elatakse juba üsna lahedalt ära. Eriti kui suvi vaba on.

Jah, sest meile kõigile meeldib töötada rohkem kui täiskohaga. Siis tõesti vingumiseks aega ei jää.

[LaRaBla]

Tasub muidugi ka palgast kaugemale mõelda. Kui autojuht on tross, siis ta saab kinga ja uut töökohta on vast üle keskmise keeruline leida. Sisuliselt tuleb minna reka- või taksojuhiks. Autojuhte just liialt paljudes asutustes palgal ei peeta. Eriti veel sellise palgaga. Seevastu peast pehmel õpetajal on isegi kinga saades kohe uued kosilased ukse taga. 11. klassis oli üks ajalooõpetaja, kes oli keskmise suurusega skandaaliga eelmisest töökohast kinga saanud (hiljem kohtus küll otsustati, et vallandamine oli ebaõiglane ja tüüp sai kompromissiga mõne kuu palga vms.). Noh, oli ka meil totaalne tross. Püsis tööl aasta. Seejärel läks järgmisse kooli. Käitus ka seal totaalse peenisena. Sai taas jalaga. Seejärel läks Eesti teise otsa, kus pidas vastu lausa kaks aastat. Kuni mingi perverssusega vahele jäi. Sai uuesti tala. Mõni kuu hiljem ütles "Suud Puhtaks" saates küsimusele, kui tihti tal tundides õpilastega konlikte tekkis: "No sisuliselt iga tund." Õnneks viiendasse kooli vist ei palgatud, valimised.ee andmetel oli KOV 2021 ajal puidupingi operaator. Ja nüüd ka ühe vallavalitsuse volikogu liige.

Lisaks on meie praeguses eksamisüsteemis vaja ainult head matemaatikaõpetajat. Kõik teised õpetajad võivad suvatrossid olla. Eesti keele riigieksam on rohkem lugemuse ja kirjutamisoskuse küsimus, mida koolist enamasti otseselt omandada ei saa. Inglise keel saadakse niikuinii enam-vähem selgeks ja seda riigieksamid (Eesti) ülikoolid eriti ei vaata. Koolieksam on totaalne nali, võiks vabalt kohe ära kaotada. Ehk kõiki teisi aineid võivad anda suvatorbikud, midagi ei muutuks. Seepärast pole koolidel vaja ka teatud ainete õpetajaid kõrgema palgaga meelitada.

Ja siis on muidugi õpetajad, kes üldse palga üle ei vingu, sest nad treivad pidevalt mingeid õpikuid, õppematerjale ja jumal teab mida. Sealt jookseb pool või enam kuupalka juurde ning nii elatakse juba üsna lahedalt ära. Eriti kui suvi vaba on.

[Nasfal]

Varro Vooglaid ja tema jüngrid eesotsas Elvis Braueriga kritiseerivad Rammsteini ja kuidas nad homoseksuaalsust ja asju promovad ning mis kõik valesti on. See peaks ju küll piisav põhjus olema, et nende kodanike kodakondsuse kallale minna?