Päevapoliitika

[plastic]

ps. protsessiliselt null seosega on siin lahendusi mitmeid rohkem. Näiteks lasta noorel lõpetada, aga "flagida" antud test. Siis sul ei ole enam eksamijärgselt ajalist piirangut ja probleemi. Ja kui on flagitud, siis tuleb paraku ka noorel või tema "rikka isa" advokaatidel kaitsta ära esitatud tähelepanekud või küsimused. Aga seda loogilise ja analüüsitud protsessi näol koos määratud komisjoniga. Noh umbes nii nagu päris elus toimub, et oled süütu kuni süü on tõestatud adekvaatselt. Siin tõestab mingi programm ja sul jääb kool lõpetamata kui sa 5 päeva (!) jooksul ei vaidlusta.

Ja kui 1 vend või tema rikka isa advokaadid vaidlustasid, siis terve süsteem on "in shambles" ja annavad sekundiga diplomi kätte, sest "ei viitsi tegelikult vaielda rikka isa lapse advokaatidega". Täitsa korras protsessid ikka vendadel välja töötatud onju. Minge putsi ausalt. Seda ka juhul kui noor kutt pettis. Kui protsess ja süsteem ei suuda ennast valideerida, siis istuvadki nii kaua endale vetsuharja sisse kuni suudavad.

[plastic]

suveneda ei viitsi, aga mis see kokkuvõtes siis on? Õpilane pettur ja HARNO idioodid?

Õpilasel lasub kahtlus, harno pani täie rauaga tegelikult taatlemata mõõdikuga. Viited teiste välismaiste ülikoolide (sh larabla märgitu) kasutamisele ei ole siinkohal pädevad.

Iroonitsejad küsivad, et "aa kes maksab memme vaeva". Tegelikult on asi aga tõsisem - mingi harno ei tohiks tulla ca 8000 (?) lõpetava gümnasisti peal testima tegelikult valideerimata vahendit.

Ja kui harno tuleb mingit meetodit rakendama, siis võiks olla süsteem paigas ja tegevust toetav. Larabla kaitsekõne ajab sita umbes 3x rohkem keema kui olukord ise. Sa noorte peal nussid ja katsetad mingit süsteemi a kui mingi error tuleb, siis ei julge ise seda faktiliselt kaitsta ka veel, sest "rikas isa ja pikk kohtukeiss" ROFL. Istugu ja istuge sisse reaalselt.

EBS ja lasnamäe majanduskool võib endale sellist paska lubada "ülikooli" lõpetamiste puhul vms, mitte riiklik süsteem keskhariduse või põhihariduse tasemel.

[JuriM]

suveneda ei viitsi, aga mis see kokkuvõtes siis on? Õpilane pettur ja HARNO idioodid?

Ükski neist lastest ei petnud midagi, see süsteem on nii mitte valmis, et seda ei oleks tohtinud kasutada nende tööde hindamisel.

[cannuman]

suveneda ei viitsi, aga mis see kokkuvõtes siis on? Õpilane pettur ja HARNO idioodid?

[plastic]

Juriidiline probleem on siin see, et kuskile tarkvarasse ei oleks tohtinud neid tekste ilmselt ette teatamata sisse toksida. Ja seepärast oleks ka kohtus peksa saadud, sest kuskil parandusjuhendis seda kirjas pole.

Nii. Ja kui selline gdpr black tehakse uue süsteemi juurutamise puhul, siis mida arvata harno protsessidest üldisemalt ka? Head poisid, õppinud riistad ja usaldame?

[JuriM]

Ma kahtlustan, et teil pole õigus praegu Harno kallal vingudes. Pigem on siin ikkagi kaasus, kus rikkad vanemad päästsid oma lapse rahakotiga suurest jamast, sest riik otsustas, et see asi pole pikka protsessimist väärt.

Põhimõtteliselt oli ju kaasus lihtne: AI detektorisse lükati sisse need eksamitööd, kus mõni osa oli võrreldes teistega anomaalselt hästi lahendatud. Noh, kujundlikult, et ühest kirjutamisülesandest sai keegi 50%, aga teisest järsku 95%.

Ja sel juhul tuvastasid kõik programmid, et kirjatöö on kahtlane. Ma ei oska kõikide nende pädevuse osas kaasa rääkida, aga Turnitin, mis oli üks kasutatutest, on kindlasti pädev tarkvara, mida kasutavad nii plagiaadi kui AI-kirjutise tuvastamiseks ka kõik Euroopa juhtivad ülikoolid. Jah, päris pimesi usaldada ei saa ja ma detaile ka lõpuni ei tea, aga eeldan, et vaadati ikka kirjutisele natuke otsa ka.

Eriti naljakas oli õpilase peamine kaitseargument, et püüdsid eraõpetajaga eri teemasid aimata ning õppisid mitu AI kirjutatud kirjandit neil teemadel pähe. Vabandust väga, aga ega see nüüd nii lihtne ka pole. Neid teemasid on (parimal juhul) viis, ilmselt veelgi rohkem. Essee pikkus on 200 sõna. Kõlab siiralt ebausutavalt, kuidas keegi on inglise keele eksamiga nii jännis, et vajab eraõpetajat ja teeb muud osad ka pigem halvasti, aga suudab järsku 1000 sõna AI kirjandit inglise keeles ülitäpselt pähe õppida. No tõesti, ei ole usutav.

Muide, tegelikult kipuvad kõik AI-tuvastamise tarkvarad pigem AI tekste mitte üles leidma. St. tõenäosus vahele jääda on üsna väike, mitte ei ole valehäirete osakaal suur. Nt. Readingu ülikooli psühholoogiateaduskonna eksamil tehti just eksperiment. 94% AI-ga tehtud eksamitöid jäid tuvastamata ning 83% neist said kõrgema hinde kui pärisõpilaste keskmine.

Jutud, et eksamite vaatlejad suudavad midagi päriselt jälgida, on jura. Need on sisuliselt inimesed tänavalt, kellele makstakse passimise eest paarkümmend eurot. Mulle meenub matemaatikaõpetaja, kes ütles, et nende tegevus piirdub reaalselt kalkulaatorile pilgu heitmisega ja ilmselt ei suudaks nad isegi kaane tagant spikrit üles leida. Küll aga oli ta jutu point see, et isegi 1% vahelejäämistõenäosust pole seda väärt, et palun ärge spikerdage.

P.S. Ma kirjutasin ca 1.5a tagasi AI-st ühe artikli. Juba siis suutis ta nii inglise kui eesti keele riigieksami kirjandeid kirjutada üle keskmise hästi. Et, noh, eesti keeles poleks ilmselt maksimumpunktide lähedale saanud, aga ma olen kordades halvemaid kirjandeid näinud. Inglise keeles oli muidugi väga hea, sest see eksam on üsna primitiivsel tasemel.

P.S.2. Mulle meenus – ma ei tea, kas see sai ka kuskile artiklisse kirja –, et selle Kuressaare õpilase puhul oli teada fakt ka, et ta kandis eksami ajal nutikella.

HARNO on kari idioote ja ma ei tee reegleid, kuid sellega tuleb lihtsalt nõustuda

Normaalses maailmas saaks need lapsed tohutu materjaalse hüvitise, sest kuskil mingid ja tädid ja onud arvestasid enda jaoks interneti ja klikkisid kõiki nuppe lootes, et äkki miski teeks nende eest töö ära + keegi peab kindlasti vallandatud saama.

[LaRaBla]

Väga pohhui on sellest tbh. Kui sul on politseil alkomeeter tuvastuse täpsusega x%, siis sul on võimalik teha juurde vereproov parema täpsusega y%.

Praegu mingi harno võtab suvalise “taatlemata” (utreeritult, aga ka sisuliselt, sest esimese kaasuse peale olid püksid all selili) tarkvara ja ütleb, et nii on ja kui ei meeldi, siis sul on 5 päeva aega vaidlustada.

Seega küsimus ei ole AI tuvastuse süsteemis vaid protsessis. Kui sa ikka oma tegevuse protsessi õigsusesse usud, siis mingi argument stiilis “rikka vanemate poeg ja ei viitsinud vaielda” on debiilsus kuubis isegi suurem.

Seega kui sinu või oponendi või harno arvamus on, et kõik on korras ja reeglid olid paigas (sh reeglid ok), aga “tra see rikka vanema poeg ja ta advokaadid, ei viitsi”, siis probleem säilib jätkuvalt.

Juriidiline probleem on siin see, et kuskile tarkvarasse ei oleks tohtinud neid tekste ilmselt ette teatamata sisse toksida. Ja seepärast oleks ka kohtus peksa saadud, sest kuskil parandusjuhendis seda kirjas pole.

[plastic]

Ma kahtlustan, et teil pole õigus praegu Harno kallal vingudes. Pigem on siin ikkagi kaasus, kus rikkad vanemad päästsid oma lapse rahakotiga suurest jamast, sest riik otsustas, et see asi pole pikka protsessimist väärt.

Põhimõtteliselt oli ju kaasus lihtne: AI detektorisse lükati sisse need eksamitööd, kus mõni osa oli võrreldes teistega anomaalselt hästi lahendatud. Noh, kujundlikult, et ühest kirjutamisülesandest sai keegi 50%, aga teisest järsku 95%.

Ja sel juhul tuvastasid kõik programmid, et kirjatöö on kahtlane. Ma ei oska kõikide nende pädevuse osas kaasa rääkida, aga Turnitin, mis oli üks kasutatutest, on kindlasti pädev tarkvara, mida kasutavad nii plagiaadi kui AI-kirjutise tuvastamiseks ka kõik Euroopa juhtivad ülikoolid. Jah, päris pimesi usaldada ei saa ja ma detaile ka lõpuni ei tea, aga eeldan, et vaadati ikka kirjutisele natuke otsa ka.

Eriti naljakas oli õpilase peamine kaitseargument, et püüdsid eraõpetajaga eri teemasid aimata ning õppisid mitu AI kirjutatud kirjandit neil teemadel pähe. Vabandust väga, aga ega see nüüd nii lihtne ka pole. Neid teemasid on (parimal juhul) viis, ilmselt veelgi rohkem. Essee pikkus on 200 sõna. Kõlab siiralt ebausutavalt, kuidas keegi on inglise keele eksamiga nii jännis, et vajab eraõpetajat ja teeb muud osad ka pigem halvasti, aga suudab järsku 1000 sõna AI kirjandit inglise keeles ülitäpselt pähe õppida. No tõesti, ei ole usutav.

Muide, tegelikult kipuvad kõik AI-tuvastamise tarkvarad pigem AI tekste mitte üles leidma. St. tõenäosus vahele jääda on üsna väike, mitte ei ole valehäirete osakaal suur. Nt. Readingu ülikooli psühholoogiateaduskonna eksamil tehti just eksperiment. 94% AI-ga tehtud eksamitöid jäid tuvastamata ning 83% neist said kõrgema hinde kui pärisõpilaste keskmine.

Jutud, et eksamite vaatlejad suudavad midagi päriselt jälgida, on jura. Need on sisuliselt inimesed tänavalt, kellele makstakse passimise eest paarkümmend eurot. Mulle meenub matemaatikaõpetaja, kes ütles, et nende tegevus piirdub reaalselt kalkulaatorile pilgu heitmisega ja ilmselt ei suudaks nad isegi kaane tagant spikrit üles leida. Küll aga oli ta jutu point see, et isegi 1% vahelejäämistõenäosust pole seda väärt, et palun ärge spikerdage.

P.S. Ma kirjutasin ca 1.5a tagasi AI-st ühe artikli. Juba siis suutis ta nii inglise kui eesti keele riigieksami kirjandeid kirjutada üle keskmise hästi. Et, noh, eesti keeles poleks ilmselt maksimumpunktide lähedale saanud, aga ma olen kordades halvemaid kirjandeid näinud. Inglise keeles oli muidugi väga hea, sest see eksam on üsna primitiivsel tasemel.

P.S.2. Mulle meenus – ma ei tea, kas see sai ka kuskile artiklisse kirja –, et selle Kuressaare õpilase puhul oli teada fakt ka, et ta kandis eksami ajal nutikella.

Väga pohhui on sellest tbh. Kui sul on politseil alkomeeter tuvastuse täpsusega x%, siis sul on võimalik teha juurde vereproov parema täpsusega y%.

Praegu mingi harno võtab suvalise “taatlemata” (utreeritult, aga ka sisuliselt, sest esimese kaasuse peale olid püksid all selili) tarkvara ja ütleb, et nii on ja kui ei meeldi, siis sul on 5 päeva aega vaidlustada.

Seega küsimus ei ole AI tuvastuse süsteemis vaid protsessis. Kui sa ikka oma tegevuse protsessi õigsusesse usud, siis mingi argument stiilis “rikka vanemate poeg ja ei viitsinud vaielda” on debiilsus kuubis isegi suurem.

Seega kui sinu või oponendi või harno arvamus on, et kõik on korras ja reeglid olid paigas (sh reeglid ok), aga “tra see rikka vanema poeg ja ta advokaadid, ei viitsi”, siis probleem säilib jätkuvalt.

Sa lihtsalt ei nussi noorte inimestega selliselt siis kui sul ei ole protsess läbi mõeldud. Ja kui sul on protsess läbi mõeldud, siis sa seisad selle eest ja ei lase mingi saaremaa tatikal (või ta vanematel) endast üle sõita.

[LaRaBla]

Ma kahtlustan, et teil pole õigus praegu Harno kallal vingudes. Pigem on siin ikkagi kaasus, kus rikkad vanemad päästsid oma lapse rahakotiga suurest jamast, sest riik otsustas, et see asi pole pikka protsessimist väärt.

Põhimõtteliselt oli ju kaasus lihtne: AI detektorisse lükati sisse need eksamitööd, kus mõni osa oli võrreldes teistega anomaalselt hästi lahendatud. Noh, kujundlikult, et ühest kirjutamisülesandest sai keegi 50%, aga teisest järsku 95%.

Ja sel juhul tuvastasid kõik programmid, et kirjatöö on kahtlane. Ma ei oska kõikide nende pädevuse osas kaasa rääkida, aga Turnitin, mis oli üks kasutatutest, on kindlasti pädev tarkvara, mida kasutavad nii plagiaadi kui AI-kirjutise tuvastamiseks ka kõik Euroopa juhtivad ülikoolid. Jah, päris pimesi usaldada ei saa ja ma detaile ka lõpuni ei tea, aga eeldan, et vaadati ikka kirjutisele natuke otsa ka.

Eriti naljakas oli õpilase peamine kaitseargument, et püüdsid eraõpetajaga eri teemasid aimata ning õppisid mitu AI kirjutatud kirjandit neil teemadel pähe. Vabandust väga, aga ega see nüüd nii lihtne ka pole. Neid teemasid on (parimal juhul) viis, ilmselt veelgi rohkem. Essee pikkus on 200 sõna. Kõlab siiralt ebausutavalt, kuidas keegi on inglise keele eksamiga nii jännis, et vajab eraõpetajat ja teeb muud osad ka pigem halvasti, aga suudab järsku 1000 sõna AI kirjandit inglise keeles ülitäpselt pähe õppida. No tõesti, ei ole usutav.

Muide, tegelikult kipuvad kõik AI-tuvastamise tarkvarad pigem AI tekste mitte üles leidma. St. tõenäosus vahele jääda on üsna väike, mitte ei ole valehäirete osakaal suur. Nt. Readingu ülikooli psühholoogiateaduskonna eksamil tehti just eksperiment. 94% AI-ga tehtud eksamitöid jäid tuvastamata ning 83% neist said kõrgema hinde kui pärisõpilaste keskmine.

Jutud, et eksamite vaatlejad suudavad midagi päriselt jälgida, on jura. Need on sisuliselt inimesed tänavalt, kellele makstakse passimise eest paarkümmend eurot. Mulle meenub matemaatikaõpetaja, kes ütles, et nende tegevus piirdub reaalselt kalkulaatorile pilgu heitmisega ja ilmselt ei suudaks nad isegi kaane tagant spikrit üles leida. Küll aga oli ta jutu point see, et isegi 1% vahelejäämistõenäosust pole seda väärt, et palun ärge spikerdage.

P.S. Ma kirjutasin ca 1.5a tagasi AI-st ühe artikli. Juba siis suutis ta nii inglise kui eesti keele riigieksami kirjandeid kirjutada üle keskmise hästi. Et, noh, eesti keeles poleks ilmselt maksimumpunktide lähedale saanud, aga ma olen kordades halvemaid kirjandeid näinud. Inglise keeles oli muidugi väga hea, sest see eksam on üsna primitiivsel tasemel.

P.S.2. Mulle meenus – ma ei tea, kas see sai ka kuskile artiklisse kirja –, et selle Kuressaare õpilase puhul oli teada fakt ka, et ta kandis eksami ajal nutikella.

[plastic]

HARNO kohta võiks ma 10 tuhande tähemärgiga essee kirjutada, kuna mu ema töötab haidusasutuses ja on nendega olnud pikalt seotud, siis ma olen kuulnud palju asju.

Aga see on üks viimaseid

Täisdebiilikud ja pulss 200 kui mōelda, et sellised vennad kuskil midagi otsustavad. Eriti noorte hariduses. Kinga peaksid saama ja lōuga ka veel (no nii käändes ja utreeritult).

[JuriM]

See ka üks tore tükk, aplaus harnole ikka. https://www.err.ee/1609382093/harno-...stustarkvaraga

HARNO kohta võiks ma 10 tuhande tähemärgiga essee kirjutada, kuna mu ema töötab haidusasutuses ja on nendega olnud pikalt seotud, siis ma olen kuulnud palju asju.

Aga see on üks viimaseid

[Peeter I]

See ka üks tore tükk, aplaus harnole ikka. https://www.err.ee/1609382093/harno-...stustarkvaraga

[orbitaaljaam]

PPP ei lõpeta oma idiootsustega üllatamast vähemalt.


See muidugi puhas kuld

Tallinna loomaaia Tiigrioru avamisele teel olnud kastirattaentusiast Pere lahkus Vabaduse väljakult diisli jõul. Talle tuli järele võimas nelikveoline maastur Toyota Land Cruiser 150. Viimase juht peatas oma sõiduki bussipeatuses ja lasi Perele märguandeks signaali, rikkudes sellega ka liiklusseadust. Abimeeri sohver pääses sel korral siiski politseinike manitsusest.

[JuriM]

Kogu mooni poleks isegi vaja ostma minna, saab sõbralt ka laenata:

https://www.postimees.ee/8041266/intervjuu-kaitsevae-juhataja-martin-herem-selgitab-meie-ettepanek-on-sodida-teistmoodi

Plaan on ilus. Keegi võiks ainult täpsustada, kaua see laovaru tavaolukorras säiliks, enne kui uuesti 1,6 miljardit sinna taguda on vaja.

E: Kustile muidugi tekib siit ikka küsimus, et kui numbrid said mai lõpus - juuni alguses valmis ja kellelegi ametlikult lauale pole viidud, siis milleks tõmmelda?

Kusti ütles, et see on orienteeruvalt 2 nädalat.

[vendetta]

Moon on päris lai mõiste. Aga kui võtta Ukraina sõja kogemust arvesse, siis kõige massilisemalt vaja minev moon on vana hea 155mm, kvaliteetselt toodetud ja ideaaltingimustes hoiustatult ei tohiks enne 15 aastat küll mingit probleemi hapuks minemisega olla. Kurikuulus DPICM kobarmoon toodeti enamuses 1970ndate lõpp ja 1980ndad, Ukrainlastelt pole küll eriti nurinat kuulda olnud, et ei tööta nii nagu kasutajajuhendis lubati. Kontrollida praegu ei viitsi, aga mälu järgi olid isegi mingid pikamaa raketid,,mille seerianumbreid vankad presenteerid, sinna 1990 kanti tootmisaastaga. Kallimatele asjadele tehakse mingi kindla aja tagant põhjalik kontroll tootja poolt ja pikendatakse lubatud kasutusaega.