Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • futbolidipaul
    replied
    Algselt postitas LeeRomeno Vaata postitust
    No ma pigem ikkagi pean silmas mitte tehnoloogiaalaseid monopole. Selles suhtes, et kui microsoft ei meeldi, võid sa ka linuxit või maci kasutada, kui googeldada ei taha, võid bingida, kui apple ei istu, siis oled normaalne inimene anyways ja amazon vähemalt siin maanurgas ei ole veel eriti olulises rollis.
    Ma pigem mõtlesin monopole selles vaates, et sul on mingi teenus, mida konkreetselt saabki ainult 1 teenusepakkuja pakkuda. Näiteks Tallinna Vesi, või mingi prügifirma.
    Harku vallas näiteks on tore ettevõte Strantum, kui sa neile kirja saadad, siis vastavad nad, et nad võtavad kuu (!) aja jooksul ühendust.
    Aga kas need on riigi ettevõtted? Aga jah, nende monopolidega on see mure, et nad tunnevad end puutumatuna küll. Kui riik neid kontrollida tahab ja reguleerida, siis kõlab lause, et riik sekkub vabasse turumajandusse. Mis siis, et seda pole. Teine tüüp monopole on korruptsiooni rikkas Ida-Virumaal, kus in ka ühe firma võim ja kus kõik on sõbrad omavahel.

    Leave a comment:


  • lorenzo
    replied
    Algselt postitas LeeRomeno Vaata postitust
    Lihtne matemaatika, 600 euri teeniv inimene, kui tulumaksuvabamiinimum on 600 euri, maksab riigile 0 eurot. Samas süsteemis maksab 2000 euri teeniv inimene 280 euri (600 pealt 0 ja ülejäänud 1400 pealt 20%). 4000 euri teeniv inimene maksab 680 euri. Minu jaoks on arusaamatu, kuskohast see pole solidaarne? Mida rohkem teenid, seda rohkem maksad?
    Kui riigil on raha vaja, jumala eest, tõstku tulumaksu.
    Kui vaesemat elanikkonda on vaja aidata, tõstke tulumaksuvabamiinimumi ja alampalka.
    Mida teeb meie geniaalne valitsus, lõhub lihtsa ja arusaadava süsteemi ja asendab selle mingi full retard lahendusega.
    Minu enda vaatevinklist pole mul ka mingit probleemi 30 euri vähem teenida, ega ka 100 kui vaja, asi on põhimõttes, asendada lihtne ja arusaadav jaburdusega.

    Portugali näide on minu jaoks sama jabur kui oleks selle süsteemi toomine Eestisse. Lihtsa asemel on kasutatud keerulist. Astmetel oleks veel mingi point, kui need oleks kuidagi seotud üleüldise elatustasemega, aga vot ei ole. Üksikul inimesel, kes päris vanaemalt korteri ja kelle rikkad vanemad kinkisid talle auto, on 2000 euroga hoopis teine asi ära elada, kui 4 lapsega pereisal, kelle abikaasa on väiksema titaga kodus ja emapalk on läbi, aga tööle ei saa minna, sest lasteaia kohta pole, korter on üürikas, autole sõitis purjus külajoodik sisse ja vajab vahetust jne. Riigi silmes on mõlemad rikkurid, kes peaks solidaarsusest rohkem plekkima. Aga vot pole nii ju.

    Ei toonud üldse maksuteemat meelevaldselt sisse, sinu automaksu näide lihtsalt kutsus selle esile. Auto tundub sinu jaoks olevat mingi ülim luksusese, suure osa eestlaste jaoks on see tarbeese, ilma milleta ei pruugi olla võimalik isegi tööotsa leida. Aga muidugi, maksustame, sest maksud on lahedad.

    Varade kuhjumine üksikute isikute vahel ei ole minu jaoks küll probleem. Gates, Buffet, Zuckerberg, Soros ja teised on oma varandust kümnete miljardite eest heategevuseks annetanud, enamik väga rikkaid inimesi on oma olemuselt ka inimeste inimesed, muidugi on ka erandeid, siinjuures paistavad silma kusjuures need, kes pole oma varandust teeninud, vaid selle pigem pärandiks saanud või mingi juhuse läbi sülle kukkunud (vaata ka neegerräpparid, Paris Hilton jne) Probleemiks on pigem väga suure hulga inimeste elamine allpool vaesuspiiri ja majanduslik ebavõrdsus. Ja see ei võrdu situatsiooniga, kus enamik elanikkonnast on vaesed, nagu see on näiteks Eestis, vähemalt EUga võrreldes. Revolutsioon ei sünni sellest, et oleks pisike hulk inimesi, kes on väga rikkad, vaid kui on väga suur hulk inimesi, kes on väga vaesed.

    Viimasest osast ei saa üldse aru, minu arust midagi muud meedias viimasel ajal ei olegi, kui korruptantidega võitlus. Ei ole veel kuulnud kuskil arvamust, et maksupetturid mingid kangelased on, kui sa just anonüümseid kommareid arvamusliidritega ei võrdle. Korruptsiooniga võitlemisel on üldse Eestis minu arust suhteliselt tänuväärset tööd tehtud ja mida rohkem reaalseid vangistusi jagatakse, seda parem.
    Eks see ole suht mõtetu vaidlus. Eks astmelise tulumaksu pooldajad võitlevad pigem solidaarsema ühiskonna eest kui see seda hetkel on. Ja ühetaolise tulumaksusüsteemi pooldajad võivad ju öelda, et me oleme niigi solidaarsed et me üldse mingit maksu maksame. Eks ju nii?
    Samas muidugi tood sa välja paar-kolm täiesti aktsepteeritavat lahendust. Reformierakond nüüd muidugi vaevalt tulumaksu on nõus tõstma, nende teema on siiani olnud pigem võimalikult õhuke riik. Ma saan aru, et sulle on pinnuks silmas kui tulumaksuastmeid on enam kui 1. Eks see olegi poliitiline küsimus. Oli vist USA-s, kus taheti ka astmete arvu vähendada, tõsi küll mitte 1-ni, vaid vist kui ma ei eksi 4 või 5-le? Tõtt öelda ei imponeeri ka mulle see keeruline IRL-i käkerdis. Mõistlik oleks ikkagi tunduvalt lihtsam klassikaline astmeline tulumaks.
    Ma kordan sulle veel lihtsalt, täiesti sõbralikul moel- see et aste on pandud 2000 euro peale, ei tähenda jumala pärast et ühiskonna silmis on inimene rikkur. No ei ole nii. Sealt maalt lihtsalt hakkab inimene sissetulekust rohkem maksma. Muide tavaliselt pannakse ka rohkem astmeid, et kes tõesti siiski tunnevad et ühiskond peab neid rikkuriteks näevad et on olemas ühiskonna silmis veel rikkamad. Kui me tõstaks siin tulumaksu näiteks 30%-le ja tulumaksuvabaks 2000, siis tunneks end jälle ju rikkana? Ma arvan et sinu probleemi lahenduseks oleks see kui sinna tuleks vähemalt 1 või 2 aastet juurde peale seda 2100 eurot.

    Automaksu puhul oleks mõistlik nn. luksusautode maks. Lisaks oleks maksuvaba pere üks auto. No tõesti ma arvan ei ole mõistlik eelkõige linnas omada kahte või enamat autot kui meie infra ei ole loodud selleks- parklad puuduvad täielikult.
    Mul on küsimus sulle- kui ühistransport toimiks paremini sinu jaoks, kas sina hakkaksid auto asemel seda kasutama?

    Võla kohta... kui see hoiaks kuidagi ära inimeste siit lahkumise ja soodustaks laste sündide kasvu siis ma arvan et asi vääriks küünlaid.

    Ma arvan et keskklass ei sünnita just seepärast et tegeleb karjääri ja eneseteostusega, neil ei ole probleemiks vaesus ega suure tõenäosusega ka varamaksud. Ma kordan veelkord- küsimus ei ole tavaliselt selles, et on mingi maks, vaid ikka selle maksu suuruses, määras. Loomulikult ei ole mõistlik panna varamaksud samakõrgeteks kui seda on läänemaailmas. Ma arvan et ka kinnisvaramaksu puhul võiks olla baaselamine ilma maksuta, näiteks a la 30m2 inimese kohta. Autode puhul kordan võiks maksustatud olla luksusautod. Milline on luksusauto on diskussiooni küsimus. Ma arvan et Cayenne ja Land Cruiser võiks kindlasti maksu alla olla, igasugu Maseratidest rääkimata.
    Lisaks et keskklass tegeleb karjääriga on vaesed nõnda vaesed et lihtsalt ei jõua lapsi kasvatada. Just neil on see probleem et iga järgneva lapsega on suurem oht totaalsesse vaesusesse langeda.

    Leave a comment:


  • urmar
    replied
    Vahel on kõlanud väide, et kaob paljude inimestele harjumuseks olnud meeldiv tõsiasi, et nad saavad pärast deklareerimist osa tulumaksu tagasi, mis oli justkui 13 palk.

    Seega siis varem oli justkui meeldiv esialgu rohkem tulumaksu maksta, et see siis hiljem tagasi saada. Seda meeldivat trendi saab ju vabalt jätkata.

    Leave a comment:


  • LeeRomeno
    replied
    Algselt postitas futbolidipaul Vaata postitust
    Ma ei saa nõustuda. Mida aeg edasi seda suuremad ja võimsamad nad on. Google, Microsoft, Apple, Amazon. Okei, nad ei ole veel täielikud monopolid, aga nad liiguvad sinna poole, et kontrollida väga paljusid sektoreid ja ostavad uued innovaatilised ettevõtted ära, et eos konkurents enda kasuks saada. Ja riigid tunduvad ka võimetud nende vastu olema. UK on hea näide oma 0 hours contractidega, mis ideena olid head, aga keerati selleks, et näiteks Amazoni kullerid maksid lõpuks ise peale.
    No ma pigem ikkagi pean silmas mitte tehnoloogiaalaseid monopole. Selles suhtes, et kui microsoft ei meeldi, võid sa ka linuxit või maci kasutada, kui googeldada ei taha, võid bingida, kui apple ei istu, siis oled normaalne inimene anyways ja amazon vähemalt siin maanurgas ei ole veel eriti olulises rollis.
    Ma pigem mõtlesin monopole selles vaates, et sul on mingi teenus, mida konkreetselt saabki ainult 1 teenusepakkuja pakkuda. Näiteks Tallinna Vesi, või mingi prügifirma.
    Harku vallas näiteks on tore ettevõte Strantum, kui sa neile kirja saadad, siis vastavad nad, et nad võtavad kuu (!) aja jooksul ühendust.

    Leave a comment:


  • futbolidipaul
    replied
    Algselt postitas LeeRomeno Vaata postitust
    Monopolide vastu on ikkagi seadusandlus ja mida aeg edasi, seda vähem neid on, kui, siis pigem on need kõik just riiklikud monopolid.
    Täiesti nõus nende firmade kommentaaride kohta, eks me oleme hiliskauboikapitalismis ja seda on raske välja suretada, riik peakski tegelema reaalsete probleemidega, mitte looma endale uusi.
    Ma ei saa nõustuda. Mida aeg edasi seda suuremad ja võimsamad nad on. Google, Microsoft, Apple, Amazon. Okei, nad ei ole veel täielikud monopolid, aga nad liiguvad sinna poole, et kontrollida väga paljusid sektoreid ja ostavad uued innovaatilised ettevõtted ära, et eos konkurents enda kasuks saada. Ja riigid tunduvad ka võimetud nende vastu olema. UK on hea näide oma 0 hours contractidega, mis ideena olid head, aga keerati selleks, et näiteks Amazoni kullerid maksid lõpuks ise peale.

    Leave a comment:


  • LeeRomeno
    replied
    Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
    Lorenzo ja leeromeno diskussiooni oleks edasigi mõistlik lugeda, kuigi arvamused tunduvad olevat küll diametraalselt erinevad.

    Mis puudutab seda osa, et ühiskonna suurimaks probleemiks on jõukuse koondumine, siis siin tuleks küll natukene suhtarvude taha vaadata ja baastaseme osas natukene paradigmasid korrigeerida. Suurimaks küsimuseks on siiski elukvaliteet, mis teatud sissetulekutasemega saavutatakse ning mitmendal tasemel nt 2. detsiil ühiskonnast (sissetuleku kontekstis) nt Maslow vaates opereerib.

    Ma isiklikult olen küll reformierakonna valija, kuid nagu igal erineval teemal, mis ühiskonnas tõstatub, häirib ka siin kõige rohkem see poolte valimine, kus tulumaksu tõstmine on ühe vaatepunktist by default kedagi karistav ning kogu turumajanduslikku loogikat eirav ning teise vaatepunktist ainukene samm, kuidas rahva elatustaset parendada.

    Ja mis seal parata, selline tekst omab väikest klassiviha hõngu küll:



    Alustaks ehk sellest, et ei keskenduks väga palju sellele, kuidas keegi teine oma rahakotti kasutab ning lõpetaks sellega, et „iga inimene on siiski oma õnne sepp“ ja oma turuväärtuse eest seisja. Kui sul ei ole jõuõlga, et oma sissetulekute eest seista ning päeva lõpus koondub viha sellele, et keegi sõidab uhkema autoga, siis see on klassiviha oma parimas kastmes.

    Mis puudutab nüüd tulumaksu tõstmist, siis personaalselt kaotan selle 40 vms eurot kuus, kuid inimlikul tasandil täiesti nõustun lorenzo vaatepunktidega, et ühiskonna teatud (valu)gruppe tuleb toetada, sest see on meie kõigi long term huvides. Samuti ka sellega, et väike palk ei ole võrdne ebaintelligentse või vähem väärtusliku isikuga (vt ka õpetajad, päästetöötajad, hooldajad, müüjad poes jne, kellel on kõigil pered ja kelle kõigi lapsed on samasuguseks tuleviku väetiseks kui nende omad, kelle elujärg on parem).Mind see 40 eur vaesemaks ei tee, aga näen kõrvalt, kuidas paljusid inimesi teeb palju õnnelikumaks see 60 eurot. Ja ma ei pea vajalikuks fikseeruda sellele, kas ma tulumaksu maksan 450 või 500 või 550 eurot, sest nagu lorenzo ütles – solidaarsusprintsiibile toetuv ühiskond on vajalik.

    Liialt keskendutakse aga %-le ning erinevate riikidega võrdlemisele. Maksusüsteemid on erinevad ning täna maksavad jõukamad absoluutnumbrites siiski oluliselt rohkem eurosid, sõltumata sellest, et % võib olla sarnane. Ja siinkohal on täiesti mõistetav, et inimlikul tasandil tekivad lahkhelid, kui enda maksurahast makstakse sotsmaksuga kinni kellegi teise ema pension (kuigi enda ema suudetaks ka ise toetada), kui enda maksurahast makstakse kinni kellegi teise meditsiiniarved (ja siis pead ise ootama 4 kuud aega), kui enda maksurahast makstakse kinni kellegi teise lapse haridus, kui enda maksurahast makstakse kinni poliitbroilerite ülbitsemine. Kui enda närvide, purunenud abielude ja peresuhete taustal loodud ettevõtte tulust antakse tööd teistele, kes kell 17:00 juhtme välja tõmbavad. Kui enda maksurahast luuakse ühiskonda lisandväärtust… Kui kõige selle taustal tuleb keegi ütlema, et „see pull peab ära lõppema, et sa enda raha (olgugi ettevõtte all) ostad endale auto ja ei suuda mulle normaalset palka maksta“. Uskuge mind, kui see vend oma putka kinni paneb, siis need töötajad kannatavad õhtul naise ja lapse juurde minnes rohkem kui firma omanik. See on fakt.

    Ja et pikka juttu jätkata, siis olen täiesti nõus ka vaatega, et kõrgemat sissetulekutaset lisanduva %-ga maksustada on demotiveeriv. Väita siin, et „sa nagunii ju võidad“ kui sa a la pärast 1 tuh eur maksad 10%, 2 tuh 15%, 3 tuh 20%, 4 tuh 25% (protsendid tinglikud) ei ole õige. Vaadake, kui ma teeniks 5 tuh, siis see kuues-seitsmes-kaheksas tuhat oleks mulle alternatiivkulu osas oluliselt kallimad ning ühel hetkel intelligentne inimene mõtleb, et see ei ole seda enam väärt, pigem leppida praeguse tasemega ning võtta vastu see eluline trade off (nt rohkem aega perele). Ja siitmaalt hakkabki langema ühiskonna loodav lisandväärtus. Sest väikeettevõtted jätavad laienemata ja/või stagneeruvad, tippspetsialistid loovad vähem lisandväärtust, keskastme spetsialistid loobuvad tippspetsialistiks pürgimast jne.

    tldr – ühiskonna erinevate huvigruppide (eriti madalamalt tasustatud) heaolu parandamine peaks olema meie kõigi eesmärk, kuid teistelt selle nõudmine ei saa olla indiviidi tegutsemisplaani esimene samm.
    Soliidne comeback, nii jätkata

    Leave a comment:


  • LeeRomeno
    replied
    Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
    mulle meeldis Neivelti mõte- me peaksime oma fookuse majanduse pealt pöörama hoopis rahvastiku probleemile. Lapsi peab sündima rohkem. Kahjuks ühiskonnas kehtivad väärtused ei soodusta seda. Meil on edukultus, pühendumine karjäärile, eneseteostus. Kahjuks laste kasvatamine siia ei kuulu ja ei ole ühiskonnas väärtustatud. Probleem on et vaesus on seotud ka laste arvukusega. Aga mida teha?
    Olen ka täiesti selle mõttega päri, aga see läheb ju totaalselt vastuollu kogu selle jutuga, mida sa siin puhunud oled. 500 euri 3 lapsega on hea idee, aga samas on ju ka hea idee tärkavat keskklassi, kes äkki muidu oleks isegi nõus lapsi saama, koorida uute maksudega? Mis võiks olla peredele väga oluline vahend? Auto? automaks
    Kas pered äkki tahavad kuskil elada ka? hmm.. kinnisvaramaks
    Pered ei soovi rohkem lapsi saada, sest laste ülalpidamine on kulukas? Maksustame näiteks seda keskklassi, neid, kes võiks iivet tõsta suuremate maksudega, et nad ikka korralikult kaaluksid.

    Leave a comment:


  • LeeRomeno
    replied
    Algselt postitas futbolidipaul Vaata postitust
    Jah, ideaalis oleks see nii, aga kui keegi saab monopoolse seisuse, siis kus sa saad kindel olla, et siis ühiskonna huvid enam aluseks on. Kahjuks on liiga palju neid kolme mehe firmasid, kes teevad iga natukese aja tagant firma ja lasevad vana põhja. Kui riik neid efektiivsemalt kontrollib, siis öeldakse, et riik nussib.
    Aga sellega ma nõustun, et firmad, kes on väljas oma klientide nimel pingutama, teeb parimat ka selle saavutamiseks. Seda riik ei saavutaks pigem, sest ta proovib kõigile meele järgi olla, mis ei ole võimalik. Samas ei pane see firma asfaldit maha Sompasse ega hoia lasteaeda seal lahti (kui just nende kasum sealt just tule). Jah, ma tahaks ka uskuda, et uue põlvkonna inimesed hoolivad keskkonnast, aga elu on näidanud, et see kehtib nii kaua kuniks see kasulik on. Võib olla paari põlvkonna pärast on see teisiti.
    Monopolide vastu on ikkagi seadusandlus ja mida aeg edasi, seda vähem neid on, kui, siis pigem on need kõik just riiklikud monopolid.
    Täiesti nõus nende firmade kommentaaride kohta, eks me oleme hiliskauboikapitalismis ja seda on raske välja suretada, riik peakski tegelema reaalsete probleemidega, mitte looma endale uusi.

    Leave a comment:


  • futbolidipaul
    replied
    Algselt postitas chac Vaata postitust
    Uus aasta kurvastab 59 000 maksumaksjat

    ...
    Lisaks puudutavad maksumuudatused ka pea 76 000 töötavat pensionäri. Nemad peavad brutotöötasu ja pensioni liitma ning oma maksuvaba tulu suuruse leidma.
    ---------------

    59 tuhat "kõrgepalgalist" ja 76 tuhat töötavat pensionäri, kui numbreid uskuda.
    Lorenzo, meenutab see miskist otsast kõiki võimalikke mõjusid hästi läbi analüüsitud maksuotsust, mis tehakse eeldatavalt aastakümneteks? On see ainult reffide poliitvõitlus või tõesti majanduslikult, finantsiliselt läbimõtlemata otsus?
    See on alla 9 protsendi elanikkonnast. Lisaks on see pensionäride asi ka kahe otsaga. Me ei tea kui palju nendest pensionäridest raha kaotavad. See, et nad neid liitma peavad, ei tee veel neist kaotajaid. Tõsi, ülereguleerimine pole ideaalne lahendus, aga selle põhjuseid on juba arutatud - poliitilised. Huvitav, palju on protsent inimesi kes võidavad? Millist protsenti saaks seda muudatust edukaks lugeda? Kas valitsus saab teha otsust, mis kõigile meeldib?

    Leave a comment:


  • LeeRomeno
    replied
    Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
    üks varasem tsitaat. Täiesti nõus, elatakse. Vaadates kui suur on Government Gross Dept EU-s, siis enamus riikidel ongi see 70-80% ringis SKT-st, keskmine on kusagil 80-90 vahel. Meil on see 9%. Lätil ja Leedul 40%.
    Kui nüüd mõelda toorelt, et suurim kulu on tavaliselt sotsiaalsfäär, siis võime tinglikult ehk öelda, et siin see meie vahe nende riikidega ongi. On see hea või halb? Siiani miskipärast tundub, et riikidelt ei suudeta ikkagi neid võlgasid sisse nõuda. Ja milleks peakski? Kreeditorid paistavad siiani rahul olema ka intressimaksetega, kindel tulu ikkagi ja ega turul eriti miskit väga tootlikku nagunii ei ole hetkel. Aga miks siis ikkagi ei tehta näidispoomist? Aga sellepärast et pea kõik riigid on suurtes võlgades. Belgia- 105%, Saksamaa 68%, Kreeka 180%, Hispaania 99%, Prantsusmaa 96%, Itaalia 132%, Portugal 130%, Austria 84%, Holland 62%, UK 88%, Soome 63%, Rootsi 42%. Korraldades mõne riigi näidispoomise on suht kindel et asi läheb revolutsiooniks ja kaugel ka see sõda võib sellisel juhul olla
    OKey, niiet nagu ma aru saan on sinu point see, et peaks ka samamoodi ennast võlgu võtma?

    Leave a comment:


  • LeeRomeno
    replied
    Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
    Portugali tõin ma võrdluseks puhtalt seetõttu et riikide SKT ja ka keskmine palk kui ka miinimum palgad on suht sarnased. meil ju ei ole mõtet võrrelda maksusüsteeme riikidega mis on meist kordades jõukamad. jõukamal riigil on ka maksuastmed erineval tasandil juba paljalt seetõttu et miinimumpalk on neil kordades kõrgem.

    mis puudutab su küsimust kõrge palga kohta.... võta kasvõi 3000, 5000, 10000 või 30000...kõik need suurused on meil maksustatud võrdselt 20% määraga ka alates 2018. aastast nagu ma aru saan. Teine asi on see, et astmelise tulumaksu korral eri astmed ei tähenda mingit rikkuse leveli määramist nagu meil siin Eestis halatakse, a la et "nüüd 2100 eurot teeninuna on mind tunnistatud rikkaks". No ei ole ju nii. Tutvu natukene erinevate riikide tulumaksu astmetega ja vaata kas seal see nii on. Võta kasvõi see õnnetu Portugali näide. Aastapalk alates 7091 eurot bruto on maksustatud 28,5%-ga, see on mingi 600 eurone kuupalk. Arvad et 600 eurone palk on rikkuri palk? Ei ole. Lihtsalt sealt maalt maksad kõrgemat tulumaksu kuni järgmise astmeni, kus siis jälle tõuseb %.

    Mis puudutab võimalikke teisi makse, siis need tood sa ise meelevaldselt sisse. Mina neid sinu kirjeldatuid ei ole toonud välja ja ka isiklikult ei pooldaks. Ses mõttes nagu päris full-retardi ei ole ka mõtet minna.

    Sinu viimane arvamus.... eks igaühel on oma arvamus. Kui sa leiad et maailma varade kuhjumine üksikute inimeste kätte ei ole probleem, siis jumal küll las olla see sinu arvamus. Targemad pead näevad siin just ohtu ning algeid revolutsiooniks ja sõjaks, mida kinnitab ka ajalugu. Olgem ausad siiamaani ongi ju suurem pauk ära hoitud inflatsiooni kunstliku tekitamisega, rahatrükiga, ilma selleta oleks meil ammu sõda ära toimunud.

    Äkki hakkaks parem muutma hoiakut et riik see olemegi meie. riik ei ole ainult parteid, kohalikud omavalitsused, valitsus, riigikogu, ettevõtjad, vaid meie, Eesti rahvas, kodanikud.

    Tead mis mind häirib siin riigis jubedalt? Mind häirib jubedalt see kui siin keegi jääb mingi maksupettusega või mõne muu seadusevastase teoga vahele ja siis hakatakse õigustama ja kaitsma, ja seda nii vahelejäänu enda kui ka teatava osa kodanikkonna poolt. Sellist asja ma mujal maailmas ei ole näinud. Kui jäädakse vahele, siis tunnistatakse süütegu ja lahkutakse areenilt, vabandatakse, sest eksitud on ju ühiskonna vastu. Meil aga hakatakse meedias ja kommentaariumites kirjutama toetuskirju. Võib olla tõesti foorumid hoitakse sellistest avaldustest puhtad moderaatorite poolt, ei tea
    Lihtne matemaatika, 600 euri teeniv inimene, kui tulumaksuvabamiinimum on 600 euri, maksab riigile 0 eurot. Samas süsteemis maksab 2000 euri teeniv inimene 280 euri (600 pealt 0 ja ülejäänud 1400 pealt 20%). 4000 euri teeniv inimene maksab 680 euri. Minu jaoks on arusaamatu, kuskohast see pole solidaarne? Mida rohkem teenid, seda rohkem maksad?
    Kui riigil on raha vaja, jumala eest, tõstku tulumaksu.
    Kui vaesemat elanikkonda on vaja aidata, tõstke tulumaksuvabamiinimumi ja alampalka.
    Mida teeb meie geniaalne valitsus, lõhub lihtsa ja arusaadava süsteemi ja asendab selle mingi full retard lahendusega.
    Minu enda vaatevinklist pole mul ka mingit probleemi 30 euri vähem teenida, ega ka 100 kui vaja, asi on põhimõttes, asendada lihtne ja arusaadav jaburdusega.

    Portugali näide on minu jaoks sama jabur kui oleks selle süsteemi toomine Eestisse. Lihtsa asemel on kasutatud keerulist. Astmetel oleks veel mingi point, kui need oleks kuidagi seotud üleüldise elatustasemega, aga vot ei ole. Üksikul inimesel, kes päris vanaemalt korteri ja kelle rikkad vanemad kinkisid talle auto, on 2000 euroga hoopis teine asi ära elada, kui 4 lapsega pereisal, kelle abikaasa on väiksema titaga kodus ja emapalk on läbi, aga tööle ei saa minna, sest lasteaia kohta pole, korter on üürikas, autole sõitis purjus külajoodik sisse ja vajab vahetust jne. Riigi silmes on mõlemad rikkurid, kes peaks solidaarsusest rohkem plekkima. Aga vot pole nii ju.

    Ei toonud üldse maksuteemat meelevaldselt sisse, sinu automaksu näide lihtsalt kutsus selle esile. Auto tundub sinu jaoks olevat mingi ülim luksusese, suure osa eestlaste jaoks on see tarbeese, ilma milleta ei pruugi olla võimalik isegi tööotsa leida. Aga muidugi, maksustame, sest maksud on lahedad.

    Varade kuhjumine üksikute isikute vahel ei ole minu jaoks küll probleem. Gates, Buffet, Zuckerberg, Soros ja teised on oma varandust kümnete miljardite eest heategevuseks annetanud, enamik väga rikkaid inimesi on oma olemuselt ka inimeste inimesed, muidugi on ka erandeid, siinjuures paistavad silma kusjuures need, kes pole oma varandust teeninud, vaid selle pigem pärandiks saanud või mingi juhuse läbi sülle kukkunud (vaata ka neegerräpparid, Paris Hilton jne) Probleemiks on pigem väga suure hulga inimeste elamine allpool vaesuspiiri ja majanduslik ebavõrdsus. Ja see ei võrdu situatsiooniga, kus enamik elanikkonnast on vaesed, nagu see on näiteks Eestis, vähemalt EUga võrreldes. Revolutsioon ei sünni sellest, et oleks pisike hulk inimesi, kes on väga rikkad, vaid kui on väga suur hulk inimesi, kes on väga vaesed.

    Viimasest osast ei saa üldse aru, minu arust midagi muud meedias viimasel ajal ei olegi, kui korruptantidega võitlus. Ei ole veel kuulnud kuskil arvamust, et maksupetturid mingid kangelased on, kui sa just anonüümseid kommareid arvamusliidritega ei võrdle. Korruptsiooniga võitlemisel on üldse Eestis minu arust suhteliselt tänuväärset tööd tehtud ja mida rohkem reaalseid vangistusi jagatakse, seda parem.

    Leave a comment:


  • futbolidipaul
    replied
    Algselt postitas LeeRomeno Vaata postitust
    Trend on pigem selline, et kui soovid uuema põlvkonna inimesi kliendiks saada, siis pole lootust ka, kui mingit ühiskondlikult kasulikku tegevust ei arenda. Ehk siis sellised ettevõtted, mille ainuke huvi on kasum, ei püsi kuigi kaua elus. Kasum on ikkagi eduka tegevuse tulemus, mitte eesmärk omaette.
    Minu jutt käib muidugi pigem suurematest ettevõtetest, mingi 3-mehega Põlva firma kohta muidugi see ei kehti.
    Jah, ideaalis oleks see nii, aga kui keegi saab monopoolse seisuse, siis kus sa saad kindel olla, et siis ühiskonna huvid enam aluseks on. Kahjuks on liiga palju neid kolme mehe firmasid, kes teevad iga natukese aja tagant firma ja lasevad vana põhja. Kui riik neid efektiivsemalt kontrollib, siis öeldakse, et riik nussib.
    Aga sellega ma nõustun, et firmad, kes on väljas oma klientide nimel pingutama, teeb parimat ka selle saavutamiseks. Seda riik ei saavutaks pigem, sest ta proovib kõigile meele järgi olla, mis ei ole võimalik. Samas ei pane see firma asfaldit maha Sompasse ega hoia lasteaeda seal lahti (kui just nende kasum sealt just tule). Jah, ma tahaks ka uskuda, et uue põlvkonna inimesed hoolivad keskkonnast, aga elu on näidanud, et see kehtib nii kaua kuniks see kasulik on. Võib olla paari põlvkonna pärast on see teisiti.

    Leave a comment:


  • chac
    replied
    Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
    ....
    Aga tegelikkuses on mul küsimus- kas me oleme nii rikas riik, et maksustada kõrgepalgalisi nii madala maksumääraga?
    Uus aasta kurvastab 59 000 maksumaksjat

    ...
    Lisaks puudutavad maksumuudatused ka pea 76 000 töötavat pensionäri. Nemad peavad brutotöötasu ja pensioni liitma ning oma maksuvaba tulu suuruse leidma.
    ---------------

    59 tuhat "kõrgepalgalist" ja 76 tuhat töötavat pensionäri, kui numbreid uskuda.
    Lorenzo, meenutab see miskist otsast kõiki võimalikke mõjusid hästi läbi analüüsitud maksuotsust, mis tehakse eeldatavalt aastakümneteks? On see ainult reffide poliitvõitlus või tõesti majanduslikult, finantsiliselt läbimõtlemata otsus?

    Leave a comment:


  • zelee
    replied
    Algselt postitas chac Vaata postitust
    Pole mõtet.
    Sain juba aru et zelee arvates on EAS poolt kulutatav raha mõistlik ja otstarbekohane, sealt riiki õhemaks kärpida ei saa.
    Millegipärast see siiski minu motivatsiooni rohkem tööd teha ja rohkem makse maksta ei tõsta, pigem vastupidi.

    Minuarust oleks õige et kui erasektor pingutab siis ka riigi/KOV-sektor teeb sama. Mitte nii et erasektor pingutab ja riigi/KOV sektor järjest suvalisemalt laristab.
    Mhm, sest kõik on ju ometi mustvalge ja ma ometi ütlesin, et EAS-i näol on tegu ideaalse organisatsiooniga. Minule teadaolevalt on EAS käinud kosjas päris mitmel eurorahasid jagaval asutusel lootuses, et seeläbi oma eksistentsi rohkem õigustada, kuid seni pole see neil õnneks läinud. Mis muidugi ei välista, et neid nt KIK-i või kellegi teisega kokku ei panda. Nt. Archimedes.

    Leave a comment:


  • LeeRomeno
    replied
    Algselt postitas futbolidipaul Vaata postitust
    Jah, tõesti riik ei ole alati kõige parem, aga ega eraettevõtja ka nüüd ingel pole kes ühiskonna huvi peal väljas on. Milton Friedmangi ütles, et ainukene huvi on kasum. Äkki prooviks parimat mõlemast?
    Trend on pigem selline, et kui soovid uuema põlvkonna inimesi kliendiks saada, siis pole lootust ka, kui mingit ühiskondlikult kasulikku tegevust ei arenda. Ehk siis sellised ettevõtted, mille ainuke huvi on kasum, ei püsi kuigi kaua elus. Kasum on ikkagi eduka tegevuse tulemus, mitte eesmärk omaette.
    Minu jutt käib muidugi pigem suurematest ettevõtetest, mingi 3-mehega Põlva firma kohta muidugi see ei kehti.

    Leave a comment:

Working...
X