Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

[Maarek]

Põhimõtteliselt on aktsiismäär 15 senti 1‰ 1l õlles.
Ehk üks kohver(24purki) 0.33l õlut poes maksab 20€. Sellest aktsiis on 0.33*24*5.2*0.1552=6.39 €. Lisaks juurde pakend, mis kergitab hinna 8.79€ peale. Järgi jääb 11.21€, mis hõlmab kõike muud. Aktsiis on hetkel ligi 33% õlle hinnast.

.

Odavas Läti kaupluses maksab kohver €8.99 ja seal ju aktsiis pole 0, seega võib Eesti kaupluse keskmist juurdehindlust pidada otseseks röövimiseks.
Ega mind Eestis õlut enam ostma ei tõmba. Õnneks veel piirile ka mitte.

[rallikas]

Põhimõtteliselt on aktsiismäär 15 senti 1‰ 1l õlles.
Ehk üks kohver(24purki) 0.33l õlut poes maksab 20€. Sellest aktsiis on 0.33*24*5.2*0.1552=6.39 €. Lisaks juurde pakend, mis kergitab hinna 8.79€ peale. Järgi jääb 11.21€, mis hõlmab kõike muud. Aktsiis on hetkel ligi 33% õlle hinnast.

Varasemalt oli ühe 0.5l Saku Originaali aktsiis 23.7 senti, nüüd 40 senti pudelilt.

[orbitaaljaam]

Poed lükkasid kohe juuli esimestel päevadel hinnad julmalt üles, ehki osad müüvad vist siiamaani vana aktsiisiga ostetud alkoholi.

[lorenzo]

Palju see õlleaktsiiside vahe üldsegi on? Eesti 50 ja Lätis 28 koos käibemaksuga poolelt liitrilt, kuskilt leidsin umbes sellised arvud? Nagu olen aru saanud, on hinnavahed hoopis suuremad?

Viinal siis aktsiis 1.80 koos käibega poolelt liitrilt. Aga poehinnad? Kes ise kohal käinud, võiks hindu teada anda. Ajakirjanduse kaudu on keeruline, kõik kirjutavad ametnikukeeles, millest keeruline aru saada.

noorem Savisaar tõi välja mingis ühes viimastes Suud Puhtaks saates vist, et õllepurgi aktsiiside vahe peaks olema 15 senti umbes. ei oska öelda kas see peab ka paika. samas kui räägitakse et õllehind on 2-3 kordne, siis tekib küsimus et kus on siiski see probleem- kaupmeestes või siis tootjates?

[Kasepats-Pidur]

Palju see õlleaktsiiside vahe üldsegi on? Eesti 50 ja Lätis 28 koos käibemaksuga poolelt liitrilt, kuskilt leidsin umbes sellised arvud? Nagu olen aru saanud, on hinnavahed hoopis suuremad?

Viinal siis aktsiis 1.80 koos käibega poolelt liitrilt. Aga poehinnad? Kes ise kohal käinud, võiks hindu teada anda. Ajakirjanduse kaudu on keeruline, kõik kirjutavad ametnikukeeles, millest keeruline aru saada.

http://alko1000.ee/

[urmar]

Palju see õlleaktsiiside vahe üldsegi on? Eesti 50 ja Lätis 28 koos käibemaksuga poolelt liitrilt, kuskilt leidsin umbes sellised arvud? Nagu olen aru saanud, on hinnavahed hoopis suuremad?

Viinal siis aktsiis 1.80 koos käibega poolelt liitrilt. Aga poehinnad? Kes ise kohal käinud, võiks hindu teada anda. Ajakirjanduse kaudu on keeruline, kõik kirjutavad ametnikukeeles, millest keeruline aru saada.

[elx]

Tõe kriteerium on praktika. Kas ettevõtluse edendamise käigus 15 a võimuaasta jooksul on kõigi (rõhk) elatustaseme tõus toimunud või mitte? Kas piisaval määral? Vastuses äratundmisele jõudes saab teha siis ka valimiseelistuse (kui pidada seda küsimust kõige olulisemaks valimiseelistuse kujunemisel, mida tavaliselt ikka peetakse).

See polnud üleüldse vaidluse vms jätkamiseks, vaid osutus, et päris automaatne selline link ei ole. Jah, edendame ettevõtlust ja kõigil siis automaatselt tõuseb? Ei tõuse nagu näitab ka maailmapraktika. See raha võib kuluda ka muuks või pole kõigi elanikkonnakihtide elatustaseme tõus riigi ümberjaotav käsi prioriteet (st kui kõigil tõuseb, siis rikkamatel tõuseb kohe eriti palju vd vaesematega) või kaob see raha valitsejate tasku vms. Rikkuse akumuleerimine ja/või ebavõrdsuse kasv on tegelt üks olulisemaid globaalseid probleeme. Küsima peaks siis pigem nii, et kas riik peaks ettevõtluse edendamise kõrval või sellega koostoimes pidama prioriteetsemaks ebavõrdsuse vähendamist ja elatustaseme tõusu kõigis elanike sotsiaalsetes kihtides või mitte. Kui nüüd see seada oma valimistotsuse tegemisel kõige olulisemale kohale, siis oleks lorenzol õigus- vaadates Eestis sissetulekute jaotamist, siis suurem valijaskond asetseb kihtides, kelle huvides oleks nn ümberjagamine.

Ega ma ei toonudki seda fakti kui vaidluse teemat sisse vaid kui fakti, et erinevad inimesed/grupid kasutavad samade eesmärkide püüdmisel erinevaid vahendeid. Aeg näitab milline neist ennast õigustab. Jah, mõned teed võib juba eos välistada, kuid üldiselt on kõik valikute küsimus ja seetõttu korraldatakse ka valimisi.

[_AI_]

Kõik parteid peaksid siis ühte teed kasutama ja aitama inimesi ainult läbi toetuste? Või õigemini on minu küpsimus - mida teised parteid nende näitajate edendamiseks teevad? Reformi põhimõte on alati olnud, et edendatakse ettevõtlust ja see peab kaasa tooma kõigi elatustaseme tõusu ning ei, ma pole kunagi olnud Reformi valija.

Tõe kriteerium on praktika. Kas ettevõtluse edendamise käigus 15 a võimuaasta jooksul on kõigi (rõhk) elatustaseme tõus toimunud või mitte? Kas piisaval määral? Vastuses äratundmisele jõudes saab teha siis ka valimiseelistuse (kui pidada seda küsimust kõige olulisemaks valimiseelistuse kujunemisel, mida tavaliselt ikka peetakse).

See polnud üleüldse vaidluse vms jätkamiseks, vaid osutus, et päris automaatne selline link ei ole. Jah, edendame ettevõtlust ja kõigil siis automaatselt tõuseb? Ei tõuse nagu näitab ka maailmapraktika. See raha võib kuluda ka muuks või pole kõigi elanikkonnakihtide elatustaseme tõus riigi ümberjaotav käsi prioriteet (st kui kõigil tõuseb, siis rikkamatel tõuseb kohe eriti palju vd vaesematega) või kaob see raha valitsejate tasku vms. Rikkuse akumuleerimine ja/või ebavõrdsuse kasv on tegelt üks olulisemaid globaalseid probleeme. Küsima peaks siis pigem nii, et kas riik peaks ettevõtluse edendamise kõrval või sellega koostoimes pidama prioriteetsemaks ebavõrdsuse vähendamist ja elatustaseme tõusu kõigis elanike sotsiaalsetes kihtides või mitte. Kui nüüd see seada oma valimistotsuse tegemisel kõige olulisemale kohale, siis oleks lorenzol õigus- vaadates Eestis sissetulekute jaotamist, siis suurem valijaskond asetseb kihtides, kelle huvides oleks nn ümberjagamine.

[Mõnuagent 007]

Usa näide, mis toodi on kaheotsaga. Sealsete palkadega on asjalood teised ja seal on enda ravikindlustamiseks teised meetodid. Ehk asi on iga indiviidi jaoks individuaalne. Ntks kui ma käin stabiilselt tööl ja maksan järjepidevalt ja siis mõni vend täna käib homme ei käi ja saab ka samu hüvesid. Ilmselgelt võiks süsteemi ümber teha, et kui ma olen ntks 12 kuud järjest töötanud ja maksnud haigekassat, siis võiks kuhugi hambaravile, tulevikus haiglale, apteegi ravimitele soodust tulla.

https://www.theguardian.com/society/2017/dec/15/america-extreme-poverty-un-special-rapporteur

[Halb ründaja]

Kas Eestis on ravimid tõesti kallid?

[Nasfal]

Usa näide, mis toodi on kaheotsaga. Sealsete palkadega on asjalood teised ja seal on enda ravikindlustamiseks teised meetodid. Ehk asi on iga indiviidi jaoks individuaalne. Ntks kui ma käin stabiilselt tööl ja maksan järjepidevalt ja siis mõni vend täna käib homme ei käi ja saab ka samu hüvesid. Ilmselgelt võiks süsteemi ümber teha, et kui ma olen ntks 12 kuud järjest töötanud ja maksnud haigekassat, siis võiks kuhugi hambaravile, tulevikus haiglale, apteegi ravimitele soodust tulla.

[elx]

Aga, mis kasu on üldse maksta Eesti riigi kodanikul tervisehoiusektorisse? Haiglas maksad päevatasusid, emos maksad, ravimid on kallimad kui narkootikumid, arstide järjekorrad on ...., et kui häda on, siis maksad ikka eraarstil. Hambaarst no vittu sellest ei hakka rääkimagi.

Tõid õige õige sõna välja - hambaarst. Kui neid makse poleks, siis maksaksid igal pool nagu hambaarstil.
Kui tahate teada mis te muidu oleksite maksnud, siis vaadake digilugu.ee Haigekassale esitatud arveid. Näiteks kui ma enda andmeid vaatan, siis näen seal 2017 aasta eest arveid rohkem kui 270 euro eest aga ise olen selle eest maksnud ainult 5 eurot teenustasu. Lisaks on mu lapse eest esitatud arveid rohkem kui 400 euro eest (seejuures on nende puhul peamiselt tegemist kohustuslike perioodiliste visiitidega arsti juurde). Kusjuures nendest summadest jäävad välja ravimisoodustused, mille ka riik lõpuks kinni maksab.
Ja kui sul hetkel eelvaadeldud summa kohal suur ümmargune null, siis pruugib sul vaid näiteks liiklusõnnetusse sattuda (ptui-ptui-ptui) ja teed mitme aasta ees tkohe arveid tasa. Tegelikult pidid haigekassale kõige rohkem koormavad olema vanurid ja keskeale lähenevad mehed olema. Viimased siis seetõttu, et üritavad veel sporti teha ja saavad liiga tihti vigastada ehk usun, et paari viimase aasta seest võib sul leida üht-teist üpris kulukat.

Nüüd on edasi jah küsimus selles mida Haigekassa katta suudab aga nagu ma enda näitest näen, siis maksudel on kindlasti mõte sees, eriti kui arvestada, et midagi tõsiselt kallist selle raha eest tehtud polegi.

[Mõnuagent 007]

Võibolla seetõttu, et arstil käies tuled sa sealt nt sama 5€ emotasuga tagasi mitte 870€ arvega selle eest, et arst su üle vaatas. USA variant on siis parem kus sa maksadki kõige eest ise?

Või kui südari saad, siis ravitakse sind terveks. Ja ei esitata pärast arvet, mille eest saad järgmise südari, mille järel saad järgmise arve etc.

[zelee]

Aga, mis kasu on üldse maksta Eesti riigi kodanikul tervisehoiusektorisse? Haiglas maksad päevatasusid, emos maksad, ravimid on kallimad kui narkootikumid, arstide järjekorrad on ...., et kui häda on, siis maksad ikka eraarstil. Hambaarst no vittu sellest ei hakka rääkimagi.

Võibolla seetõttu, et arstil käies tuled sa sealt nt sama 5€ emotasuga tagasi mitte 870€ arvega selle eest, et arst su üle vaatas. USA variant on siis parem kus sa maksadki kõige eest ise?

[Nasfal]

"eesti probleem on kõrges sotsiaalmaksus" - ei ole üldsegi õige vaadata eesti sotsiaalmaksu protsenti ning võrrelda seda teiste EU riikide omaga ilma vaatamata konteksti tervikuna. Näiteks- sina maksad täna 12% sellest 33-st haigekassale. Muudes riikides võib olla riiklik social tax väiksem, aga samal ajal on antud eraisikule näiteks kohustus sõlmida ravikindlustusleping erakindlustusettevõttega. Samasugune põhimõte on riigiti erinevalt ka teistel maksuliikidel. Olgu selleks pension, ravikindlustus, töötuskindlustus jne.

Täna maksab iga töötav inimene Eestis "riiklikku" tervisekindlustust 12%, millele suures pildis lisandub u 25% (sektori kogumahust) erasektori poolt rahastatud raviteenuseid. See kõik tekitab Eestis tervishoiusektori kulutused u 7% SKP-st Eestis. Šveitsis on see 12-13, Hollandis, UK-s 11-12 jne, Eesti on OECD lõpus (Läti nt. pmst viimane). Isegi kui sa võrdled erinevate adjusted näitajatega, siis meil ikkagi päeva lõpuks max kellad selle koha pealt. Ja siis kui seda soovitakse suurendada, siis tullakse väitega, et "aga meil niigi suured sotsiaalkulud" - no ei ole tegelt

Aga, mis kasu on üldse maksta Eesti riigi kodanikul tervisehoiusektorisse? Haiglas maksad päevatasusid, emos maksad, ravimid on kallimad kui narkootikumid, arstide järjekorrad on ...., et kui häda on, siis maksad ikka eraarstil. Hambaarst no vittu sellest ei hakka rääkimagi.