Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

[elx]

loen seda Kaja Kallase kirja oma erakonnakaaslastele ja no ei ole inimesed siiani õppust võtnud.ikka see vastandumine.
Kajale lihtsalt vastuseks, et ega suure tõenäosusega Reform enne võimule ei saa kui ka lõpuks hakataks tegelema ka tavainimese eluprobleemidega. Riik on meil siiani vaene, kus min.palk on 500, mediaan 700 ringis ja keskmine 1250. Nende jaoks pole teil ju parteiprogrammis ühtegi punkti

Kõik parteid peaksid siis ühte teed kasutama ja aitama inimesi ainult läbi toetuste? Või õigemini on minu küpsimus - mida teised parteid nende näitajate edendamiseks teevad? Reformi põhimõte on alati olnud, et edendatakse ettevõtlust ja see peab kaasa tooma kõigi elatustaseme tõusu ning ei, ma pole kunagi olnud Reformi valija.

[lorenzo]

loen seda Kaja Kallase kirja oma erakonnakaaslastele ja no ei ole inimesed siiani õppust võtnud.ikka see vastandumine.
Kajale lihtsalt vastuseks, et ega suure tõenäosusega Reform enne võimule ei saa kui ka lõpuks hakataks tegelema ka tavainimese eluprobleemidega. Riik on meil siiani vaene, kus min.palk on 500, mediaan 700 ringis ja keskmine 1250. Nende jaoks pole teil ju parteiprogrammis ühtegi punkti

[El President]

kogu see alkoholi- ja tubakavastane propaganda on meil üle vindi keeratud, et nende andmete põhjal ei saagi mõistlikke maksupoliitilisi otsuseid teha. rahvusvahelistes tabelites pole me üldse nii tipus kui TAI tädide hirmujutust arvata võiks, nii mõnigi lääne-euroopa riik on eespool või samal tasemel. ja samas ei suuda keegi tegelikult näidata, kui palju tarbisid siin soomlased. ei jäägi muud üle kui kahe käega peast kinni hoida ja vaadata, kui kaugele teemaga vägistatakse. varsti tuleb "mina jään" loosungi asemele "mina joon".

ps. keegi ei mõtle sellele, et piirangute ja hinnaga koos tõstetakse ka alkoholi prestiiži ja ihaldusväärsust - sellest saab staatuse näitaja. ühel hetkel mõeldakse jälle, et laseme nüüd maksud natuke alla, sest salaalkoholi on liiga palju (seda on minevikus tehtud), ja siis tuleb jälle teistpidi litakas ära.

[Gallacher]

Kurb on vaadata kuidas valitsus ei oska oma poliitikat üldse selgitada ega kaitsta. Viimastel päevadel on jälle teemaks alkoaktsiis. Kui aktsiisitõusu plaanidest räägiti, siis oli ju jutt et eesmärk on rahva tervist parandada, et rahvas vähem alkoholi tarbiks jne. Kuidas siis nüüd selles valguses järsku tullakse välja halaga, et aktsiisilaekumine riigikassasse on problemaatiline? Õlletootjad on muidugi antud olukorra ilusti ka ära kasutamas, tagudes sama trummi. Aga kus on jutt tervisest? Alkotarbimise vähenemisest? Iga vähegi loogilise mõistusega inimene saab ju aru et kui aktsiisi tõstetakse millegi tarbimise vähendamiseks ja kauba hind seetõttu kallineb, siis pole ju ime et aktsiisilaekumine väheneb. Kui riik tahab et tarbimine väheneb, siis on ju loogiline, et ka aktsiisilaekumine väheneb. Hetkel aga Ossinovski poetab Foorumis mokaotsast, et aktsiisilaekumine polegi tähtis...Tõniste aga ei saa üldse aru miks me aktsiisi tõstame... väga nõrk ausalt öeldes.

Oosinovski loogika oli selline, et tarbimine väheneb aga aktsiisi laekub ikka kenasti sest need kes endiselt sama palju joovad, maksavad selle vahe kinni. Umbes nii, et ostetakse ja seega juuakse 20% vähem- väga tore - samas makstakse 20% rohkem ja raha tuleb ikka - samuti tore. Selle peale ta ei tulnud, et hakatakse massiliselt Lätist ostma, et isegi soomlased hakkavad Tallinna asemel Lätis käima. Eile ühes raadiosaates rääkis Coopi juht, et nad juba vist aasta tagasi käisid mingi organisatsiooni delegatsioonina ministrite jutul ja näitasid ette kalkulatsioonid, mis tänaseks on ka täielikult täppi läinud. Ossinovski ei olevat seda lihtsalt uskunud, leidis, et hakkab jee keegi Lätist ostma.jne. Aga ennäe, hakati ja see hiljemalt veebruarist ainult süveneb.
Ülejäänud kaks valitsuse osapoolt saavad isegi aru, et asi on jama ning niipalju tegid, et veebruari aktsiisitõus poole võrra pidurdub. Mis aga tervisesse puutub, siis see jutt on algusest peale bullshit olnud. Alkohiolitarbimine väheneb niigi igal aastal.

[plastic'99]

No tore et tõid, tegin nati arvutusi, päris lõbus oli vaadata, et enamikes riikides saaks ma rohkem netopalka kätte kui ma praegu Eestis saan. Eesti probleem pole anyways praegu üldse tulumaksus vaid sotsiaalmaksus, mis tegelikult seab piirid ette kõrgepalgaliste ametikohta loomise, mis omakorda seab piirid ette ka majanduskasvule.
Eesti on vaene riik, sotsialistide arvates on olgukord good enough ja nüüd on aeg jagada mammoma ja aegade jooksul kogutud reservid laiali, võtta laenu juurde ja koos rõõmsalt chillida.
Kust Eesti konkurentsivõime peaks äkitselt kasvama ja kuskohast peaks leidmLa raha kui EList seda enam ei tule, pole nende probleem.
Sotsid on rikkuse või meie puhul vaesuse ümberjaotajad, mitte majja toojad.
Tänan ei.

"eesti probleem on kõrges sotsiaalmaksus" - ei ole üldsegi õige vaadata eesti sotsiaalmaksu protsenti ning võrrelda seda teiste EU riikide omaga ilma vaatamata konteksti tervikuna. Näiteks- sina maksad täna 12% sellest 33-st haigekassale. Muudes riikides võib olla riiklik social tax väiksem, aga samal ajal on antud eraisikule näiteks kohustus sõlmida ravikindlustusleping erakindlustusettevõttega. Samasugune põhimõte on riigiti erinevalt ka teistel maksuliikidel. Olgu selleks pension, ravikindlustus, töötuskindlustus jne.

Täna maksab iga töötav inimene Eestis "riiklikku" tervisekindlustust 12%, millele suures pildis lisandub u 25% (sektori kogumahust) erasektori poolt rahastatud raviteenuseid. See kõik tekitab Eestis tervishoiusektori kulutused u 7% SKP-st Eestis. Šveitsis on see 12-13, Hollandis, UK-s 11-12 jne, Eesti on OECD lõpus (Läti nt. pmst viimane). Isegi kui sa võrdled erinevate adjusted näitajatega, siis meil ikkagi päeva lõpuks max kellad selle koha pealt. Ja siis kui seda soovitakse suurendada, siis tullakse väitega, et "aga meil niigi suured sotsiaalkulud" - no ei ole tegelt

[lorenzo]

Iga vähegi loogilise mõistusega inimene saab aru ka seda, et majanduslik mõtlemine on meie koalisatsioonis olemas kahjuks ainult 1. parteil.
Mitte et ma sinuga ei nõustuks, kui teatud poliitikat juba ajad, siis võiks natukenegi sirgema seljaga edasi minna.

Minu postituse mõte oli puhtalt oma idee kaitsmine ja läbiviimine. ei imesta kui rahvas on nende vastu antud teemal, sest ühel päeval on seaduse mõte üks, teisel päeval aga teine.
Korra juba ütlesin vist et selline aktsiisipoliitika pole ka minu arvates normaalne. Antud hetkel tundub et taheti üht, kuid välja kukkus teisiti. Iseenesest rahva tervise teema on tore, kuid antud juhul tulnuks ka lätlastega vähe konsulteerida. Oleks seal alkoaktsiis samakõrge, siis kaoks variant odavama järele

[lorenzo]

Uh? mis krdi hirmu kampaaniad?

siiani ju Riigikogu valimiskampaaniate põhiteemaks olnud Savisaarega hirmutamine

[LeeRomeno]

Kurb on vaadata kuidas valitsus ei oska oma poliitikat üldse selgitada ega kaitsta. Viimastel päevadel on jälle teemaks alkoaktsiis. Kui aktsiisitõusu plaanidest räägiti, siis oli ju jutt et eesmärk on rahva tervist parandada, et rahvas vähem alkoholi tarbiks jne. Kuidas siis nüüd selles valguses järsku tullakse välja halaga, et aktsiisilaekumine riigikassasse on problemaatiline? Õlletootjad on muidugi antud olukorra ilusti ka ära kasutamas, tagudes sama trummi. Aga kus on jutt tervisest? Alkotarbimise vähenemisest? Iga vähegi loogilise mõistusega inimene saab ju aru et kui aktsiisi tõstetakse millegi tarbimise vähendamiseks ja kauba hind seetõttu kallineb, siis pole ju ime et aktsiisilaekumine väheneb. Kui riik tahab et tarbimine väheneb, siis on ju loogiline, et ka aktsiisilaekumine väheneb. Hetkel aga Ossinovski poetab Foorumis mokaotsast, et aktsiisilaekumine polegi tähtis...Tõniste aga ei saa üldse aru miks me aktsiisi tõstame... väga nõrk ausalt öeldes.

Iga vähegi loogilise mõistusega inimene saab aru ka seda, et majanduslik mõtlemine on meie koalisatsioonis olemas kahjuks ainult 1. parteil.
Mitte et ma sinuga ei nõustuks, kui teatud poliitikat juba ajad, siis võiks natukenegi sirgema seljaga edasi minna.

[LeeRomeno]

Täiesti nõus, see nii ongi. Samamoodi on ju ka meil valitsetud viimased 17 aastat läbi hirmu kampaaniate

Uh? mis krdi hirmu kampaaniad?

[LeeRomeno]

LeeRomeno kirjutas et Portugali astmed on tema jaoks majanduslikult põhjendamatud. Eks see olegi iga inimese jaoks erinev arusaam mis on põhjendatud ja milline mitte. Üldiselt on astmed seotud ikkagi vastava riigi rikkusega. Ehk me ei saa panna samasid astmeid kui näiteks Soomes on, sest Soomes on miinimumpalk ja keskmine palk kordades kõrgem. Kui me paneks samad astmed, siis kaoks asjal mõte.
Tooks huvi pärast mõnede riikide astmed, miinimumpalgad ja keskmised palgad välja.

No tore et tõid, tegin nati arvutusi, päris lõbus oli vaadata, et enamikes riikides saaks ma rohkem netopalka kätte kui ma praegu Eestis saan. Eesti probleem pole anyways praegu üldse tulumaksus vaid sotsiaalmaksus, mis tegelikult seab piirid ette kõrgepalgaliste ametikohta loomise, mis omakorda seab piirid ette ka majanduskasvule.
Eesti on vaene riik, sotsialistide arvates on olgukord good enough ja nüüd on aeg jagada mammoma ja aegade jooksul kogutud reservid laiali, võtta laenu juurde ja koos rõõmsalt chillida.
Kust Eesti konkurentsivõime peaks äkitselt kasvama ja kuskohast peaks leidma raha kui EList seda enam ei tule, pole nende probleem.
Sotsid on rikkuse või meie puhul vaesuse ümberjaotajad, mitte majja toojad.
Tänan ei.

[lorenzo]

Kurb on vaadata kuidas valitsus ei oska oma poliitikat üldse selgitada ega kaitsta. Viimastel päevadel on jälle teemaks alkoaktsiis. Kui aktsiisitõusu plaanidest räägiti, siis oli ju jutt et eesmärk on rahva tervist parandada, et rahvas vähem alkoholi tarbiks jne. Kuidas siis nüüd selles valguses järsku tullakse välja halaga, et aktsiisilaekumine riigikassasse on problemaatiline? Õlletootjad on muidugi antud olukorra ilusti ka ära kasutamas, tagudes sama trummi. Aga kus on jutt tervisest? Alkotarbimise vähenemisest? Iga vähegi loogilise mõistusega inimene saab ju aru et kui aktsiisi tõstetakse millegi tarbimise vähendamiseks ja kauba hind seetõttu kallineb, siis pole ju ime et aktsiisilaekumine väheneb. Kui riik tahab et tarbimine väheneb, siis on ju loogiline, et ka aktsiisilaekumine väheneb. Hetkel aga Ossinovski poetab Foorumis mokaotsast, et aktsiisilaekumine polegi tähtis...Tõniste aga ei saa üldse aru miks me aktsiisi tõstame... väga nõrk ausalt öeldes.

[lorenzo]

Inimesi on lihtne mõjutada läbi nende hirmude. Sa kas ütled, et sinu elu läheb kohe sellest allamäge või võtad mingi asja, mis on minevikus olnud ja siis lood sarnasuste (ka tuletatud) arvelt uue narratiivi. Eks igal ole oma agenda ja kui muutus ei toeta sinu agendat, siis ei ole see ka kasulik. Poliitikas loeb tähelepanu. Nagu Mõnu ütles, EKRA enamusele on see homode asi ükskõik, aga kuna toob tähelepanu, siis palun väga.

Täiesti nõus, see nii ongi. Samamoodi on ju ka meil valitsetud viimased 17 aastat läbi hirmu kampaaniate

[lorenzo]

LeeRomeno kirjutas et Portugali astmed on tema jaoks majanduslikult põhjendamatud. Eks see olegi iga inimese jaoks erinev arusaam mis on põhjendatud ja milline mitte. Üldiselt on astmed seotud ikkagi vastava riigi rikkusega. Ehk me ei saa panna samasid astmeid kui näiteks Soomes on, sest Soomes on miinimumpalk ja keskmine palk kordades kõrgem. Kui me paneks samad astmed, siis kaoks asjal mõte.
Tooks huvi pärast mõnede riikide astmed, miinimumpalgad ja keskmised palgad välja.

Soome: Min.palk on kehtestatud ametite lõikes. Keskmine brutopalk 3380 eurot

Income tax rates for 2016 (2017 return)

16 900 — 25 300	8	6.25
25 300 — 41 200	533	17.5
41 200 — 73 100	3 315.50	21.5
over 73 100	10 174	31.5

Hispaania: Miinimumpalk 825 eurot. Keskmine brutopalk 2189 eurot.

Income tax rates for 2016 (2017 return)

1	up to €12 450	19%
2	€12 450 – €20 200	24%
3	€20 200 – €35 200	30%
4	€35 200 – €60 000	37%
5	over €60 000	45%

Sloveenia: Miinimumpalk 805 eurot. Keskmine brutopalk on 1613 eurot

Income tax rates for 2016 (2017 return)

1	up to €8 021	16%
2	€8 021 – €20 400	27%
3	€20 400 – €48 000	34%
4	€48 000 – €70 907	39%
5	over €70 907	50%

Saksamaa: Miinimumpalk 1500 eurot. Keskmine palk on 3730 eurot.

1	up to EUR 8 820	0 %
2	EUR 8 821 – EUR 54 057	14 % rising progressively to 42 %
3	EUR 54 058 – EUR 256 303	42 %
4	from EUR 256 304	45 %

Holland: Miinimumpalk 1565 eurot. Keskmine palk on 2855 eurot.

Income tax rates for 2016 (2017 return)

1	up to €19 982	8.9%
2	€19 982 - €33 791	13.15%
3	€33 791 - €67 072	40.8%
4	over €67 072	52%

Poola: Miinimumpalk 495 eurot. Keskmine palk 1088 eurot. 1 euro= umbes 4 zlotti

Income tax rates for 2015 (2016 return)

Income tax is progressive — the more you earn, the higher your rate.

1	up to 85 528 PLN	18%
2	over 85 528 PLN	32%

Slovakkia: Miinimumpalk 435 eurot. Keskmine palk 944 eurot.

Income tax rates for 2016 (2017 return)

1	up to €35 022	19%
2	above €35 022	25%

Malta: Miinimumpalk 735 eurot. Keskmine palk 1379 eurot

Income tax rates for 2016 (2017 return) - single rates

1	up to €9 100	0%
2	€ 9 100 – €14 500	15%
3	€14 501 – €60 000	25%
47	over €60 000	35%

UK: Miinimumpalk 1375 eurot. Keskmine palk 2484 eurot.

Income tax rates for 2016/2017 tax year

Income tax is progressive — the more you earn, the higher your rate.

1	£11 000 - £32 000	20%
2	£32 001– £150 000	40%
3	over £150 000	45%

[futbolidipaul]

Tegelikult ühe asja veel õiendaks ära selle sotsialismi teemal. Meil kui läheb jälle ühiskonnas sotsialismi teemal diskussiooniks, siis pidevalt tuleb kusagilt välja hõige et sellist asja me oleme juba näinud ja kogenud. No tegelikult ei ole ju. NSVL-i ajal oli kommunism, mis tõesti tegeles võrdsusega. Läänemaailma sotsialism ei tegele ühiskonnas probleemiga, et kõik peaks olema võrdsed majanduslikult, vaid et ühiskonnad oleksid võrdsemad, et sissetulekute ja rikkuste vahed ei oleksid nii suured ja tegeldakse peaasjalikult vaesusega. See on sotsialistlik kapitalism (või siis kapitalistlik sotsialism, kuidas keegi soovib nimetada). Raske uskuda et mõni läänemaailma sotsialist võitleks ühiskonnas absoluutse varandusliku võrdsuse eest, mõningane ebavõrdsus on ju kapitalismi sissekirjutatud ja arusaadav. Lihtsalt küsimus on kui suur see ebavõrdsus võiks olla talutav ühiskonnas- kas see on 3 kordne, või 5 kordne või 10 kordne, see on poliitiline otsus.

Inimesi on lihtne mõjutada läbi nende hirmude. Sa kas ütled, et sinu elu läheb kohe sellest allamäge või võtad mingi asja, mis on minevikus olnud ja siis lood sarnasuste (ka tuletatud) arvelt uue narratiivi. Eks igal ole oma agenda ja kui muutus ei toeta sinu agendat, siis ei ole see ka kasulik. Poliitikas loeb tähelepanu. Nagu Mõnu ütles, EKRA enamusele on see homode asi ükskõik, aga kuna toob tähelepanu, siis palun väga.

[lorenzo]

Tegelikult ühe asja veel õiendaks ära selle sotsialismi teemal. Meil kui läheb jälle ühiskonnas sotsialismi teemal diskussiooniks, siis pidevalt tuleb kusagilt välja hõige et sellist asja me oleme juba näinud ja kogenud. No tegelikult ei ole ju. NSVL-i ajal oli kommunism, mis tõesti tegeles võrdsusega. Läänemaailma sotsialism ei tegele ühiskonnas probleemiga, et kõik peaks olema võrdsed majanduslikult, vaid et ühiskonnad oleksid võrdsemad, et sissetulekute ja rikkuste vahed ei oleksid nii suured ja tegeldakse peaasjalikult vaesusega. See on sotsialistlik kapitalism (või siis kapitalistlik sotsialism, kuidas keegi soovib nimetada). Raske uskuda et mõni läänemaailma sotsialist võitleks ühiskonnas absoluutse varandusliku võrdsuse eest, mõningane ebavõrdsus on ju kapitalismi sissekirjutatud ja arusaadav. Lihtsalt küsimus on kui suur see ebavõrdsus võiks olla talutav ühiskonnas- kas see on 3 kordne, või 5 kordne või 10 kordne, see on poliitiline otsus.