Päevapoliitika

[Mõnuagent 007]

Ühest tänasest pressiteatest:

Maakoolide õpetajate järelkasvu baasstsenaarium ehk praeguseid arenguid arvestades kõige tõenäolisem on lapsevanem-õpetaja stsenaarium, kus maakoolide õpilased saavad esimese kuue klassi hariduse koolides, kus õpetajaskonna moodustavad eelkõige lapsevanemad. “Praeguste olude süvenemisel jõuame suure tõenäosusega aastal 2040 olukorrani, kus maakoolid muutuvad justkui 3–5 pere isiklikuks ettevõtmiseks, kus lapsevanemad teevad suure osa õpetamistööst ise ära. Pärast 6. klassi tuleb aga lastel paratamatult liikuda suuremasse kooli, mis võib tekitada üleminekuraskusi,” tõi Kindsiko välja.

[Daz Booob]

Vasta küsimusele. Su väide oli, et töötaja ei maksa makse. Et justkui tööandja maksab. Mu küsimus on, kes sinu meelest makse maksa, kui töövõtja oleks hoopis teenusepakkuja ja maksaks endale siis ise palka (ja makse). Kas nüüd maagiliselt maksaks töötaja? A mis sisuline vahe on?



Jah. Siis nii räägimegi. Aga maksud on nad kõik.



Ma püüdsin selle näitega viidata, et kuigi riigiametis töötava ametnik maksud on raha ühest taskust teise tõstmine tõesti, siis näiteks tulumaks võib jõuda hoopis kaugemasse taskusse, sest ta jõuab kovi.

Aga riigiametnikud vist peaksid ka OÜ-d asutama ja teenust pakkuma, siis neist saaksid ka ausad maksumaksjad.



Ma ei arvagi, et sa seda arvad. Ma lihtsalt ei saa aru sellest kõvatamisest, et üks on õigem maksumaksja kui teine (sinu jutus siis tööandja vs töötaja, erasektori töötaja vs ametnik). Esiteks, ma ei tea, kuhu selline vastandamine ja võrdlemine (ära panemine?) viima peaks ja teiseks, kas ära panijad töötavad ise kõik eksportivas sektoris?

Kõik see sinu tekst, teema, mõttearendus langeb kategooriasse - põhjus vs tagajärg.

See ongi sisuline vahe ning sel põhjusel Võiks pigem olla suurem sõnaõigus põhjusel (loojal, tootjal)... kuna nemad aga tihti lihtsalt teevad oma asja, siis tagajärg (Näiteks ametnikud) on hakanud kõvatama (sama on hetkel siis näiteks õpetajate palgaga - tagajärg möliseb, et niigi teil hästi ja jutud).

Põhjust vs tagajärg - progressiks on vaja mõlemat, üks ei tohi lämmatada teist ja Vastandumine ehk ei lase olukorda väga hapuks.

[nonoh]

Võtsin palgad.stat lahti ning pisteliselt kontrollides õpetajate palk +3-500€ võrreldes maakonna keskmine (Tallinnast me siinakohal ei räägi), samas lasteaiakasvataja maakondade keskmine või alla selle, Abiõpetajad (eeldaks, et lasteaedades siis) saavad keskmist palka 700-100€. Eks rahastuse allikad on erinevad, aga fookus tundub vähe vales kohas olevat.
Kokkuvõttes pole ju palk enam see kõige põletavam mure mis vajab lahendamist, vaid liigne töökoormus ja sellega tuleks tegeleda esmajärjekorras. Puhtalt statistiliselt võttes pole õpetajate palgad kõige kehvemad enam.

Tubli! Miks me ei räägi Tallinnast või Tartust? Üldhariduskoolide õpetajatest üle poole on Tartu- või Harjumaal. Miks me nendest ei räägi? Üle poole üldhariduskooli õpetajatest teenib alla oma maakonna keskmise. Miks see oluline ei ole? Rääkimata sellest, et maakonna keskmine on kõikide haridustasemete ja töökohtade ülene. Miks me teisi ameteid ei võrdle maakonna keskmisega?

Lasteõpetajatel on seis sellevõrra keerulisem jah, et rahastab kov. Kuigi ka lasteaiaõpetajate miinimum on seotud õpetaja miinimumiga, on see sisuliselt lasteaiaõpetaja maksimum (eeldab magistri kraadi) ja lasteaiaõpetaja ei saa oma n-ö koormust lisa kontakttundide, klassijuhatamise, projektide vedamise, loovtööde juhendamise jms asjadega suurendada.

Muidugi vajab liigne töökoormus lahendamist, aga see liigne töökoormus tuleneb sageli sellest, et õpetajad võtavad endale lisaülesandeid, et saada siis puhtalt statistiliselt mitte kõige kehvemat palka. Ma tegelikult arvan, et siia on maetud ka haridusministeeriumi ja riigi tegelik probleemkoht õpetajate palgaga - kui õpetajate miinimumpalk oleks riiklik keskmine (või lausa 120% sellest), siis jääksid igasugu lisaasjad tegemata (ja need keemia-mata õpsid, kes praegu 28-30 kontakttundi nädalas lükkavad (ja sellega "retsi" raha kokku ajavad), sest õpetajaid lihtsalt pole võtta, oma lisatunnid ära annaksid, sest sama raha saaks ka kergemini kätte), tekiks kohe tööülesannetesse kohe auk. Mis seal salata, ka mina ei taidleks enam oma klassijuhatamisega ja annaks oma ületunde ära.

Ja äraütlemata kummaline on rõõmustada selle üle, et inimeste, kes meie noortega nende ärkveloleku ajast kõige rohkem kokku puutuvad ja neid (vanemate järel) enim mõjutavad, palgad pole "kõige kehvemad enam". Kui ma õpetajana alustasin 2017. aastal oli õpetaja miinimumpalk 1000 eurot. Nii palju ma ka sain. Tahab keegi öelda, et see oli normaalne palk inspireerimaks noid noori õpetajaametit valima või? Jah, tõus on olnud tubli, see 1749, milleni palk eelmisel aastal tõsteti oli tõesti imetlusväärne. Aga see AINULT normaliseeriks korraks õpetajate palga. Käest on lastud generatsioondide viisi noori inimesi. Õpetajaskonda on tekitatud auk. Ja seda ei saa lappida korraks normaliseerimisega (mille üldine elukallidus ja hämmastav inflatsioon kohe ära sõi). Seepärast ei meeldigi õpetajatele plaan palgad järgmiseks neljaks aastaks külmutada. Me oleme kohe, karsumm, samas augus. Ja lähevad jälle generatsioonid kaotsi. Mingil hetkel sealt enam välja ei tule (või lähem see palju-palju kallimaks, kui praegu).

[nonoh]

Mul tunne, et sul hetkel endal probleeme statistika tõlgendamisega. Täistööajale taandamine ei tähenda, et ühe inimese 250 töötunnist saab a la 1,5 ametikohta.

Seega ta võrdleb konkreetselt võrreldavat, sest mõlema data põhjal on sees ületöö ja lisatasud jm.

Et oleks selge, siis ma räägin sellest, luftivenna jagatud tabelist: https://pbs.twimg.com/media/GAAhPZjX...png&name=small
Seal on all kenasti toodud, et andmed on statistikaameti omad ja haridussilmast. Keskmine palk on võetud statistikaametist ja õpetajate palk haridussilmast. Aga need ei klapi omavahel, sest neil on erinev metoodika. Näiteks Valga õpetaja keskmine 1992 eurot on tabelisse saadud Haridussilma järgi. Statistikaameti järgi on õpetaja keskmine Valgamaal aga 1647 eurot. Ehk kui härra luftivend tahab võrrelda kahte numbrit, siis tuleks seda teha samast allikast ja sama metoodika alusel. Või ei?

Omajagu totter on muidugi võrrelda kõiki ameteid vs kõrgharidusega õpetaja. Väga sügav!

[zelee]

Võtsin palgad.stat lahti ning pisteliselt kontrollides õpetajate palk +3-500€ võrreldes maakonna keskmine (Tallinnast me siinakohal ei räägi), samas lasteaiakasvataja maakondade keskmine või alla selle, Abiõpetajad (eeldaks, et lasteaedades siis) saavad keskmist palka 700-100€. Eks rahastuse allikad on erinevad, aga fookus tundub vähe vales kohas olevat.
Kokkuvõttes pole ju palk enam see kõige põletavam mure mis vajab lahendamist, vaid liigne töökoormus ja sellega tuleks tegeleda esmajärjekorras. Puhtalt statistiliselt võttes pole õpetajate palgad kõige kehvemad enam.

[plastic]

See jäi kahe silma vahele.

Too parempoolne luftivend võrdleb statistika ameti maakonna keskmist palka, mis on taandatud täistööajale ja haridusministeeriumi arvutatud õpetajate keskmist, kus on sees nii normkoormuse ületamine, lisatasud, asendustasud jne. Väga hea matemaatik! Kui kasutada võrdluseks samadel alustel õpetajate keskmist, ei ole seis teps mitte nii roosiline nagu parempoolne väita üritab.

Mul tunne, et sul hetkel endal probleeme statistika tõlgendamisega. Täistööajale taandamine ei tähenda, et ühe inimese 250 töötunnist saab a la 1,5 ametikohta.

Seega ta võrdleb konkreetselt võrreldavat, sest mõlema data põhjal on sees ületöö ja lisatasud jm.

[nonoh]

Palju meil Eestis muidu on neid töökohti, kus jalutad ülikoolist sisse ja saad kohe 1800 brutos (Ida-Virumaal 2700 brutos), ilmselt reaalsuses veel kuskil 100 brutos päris lihtsalt juurde ka, sest ega kuskil miinimum lõpuks kokku tule. Lisaks peaaegu 13 tonni kohe kätte (Ida-Virumaal üle 16 tonni kohe kätte). Noh, ega eriti pole.

Ma sellele idavirumaale isegi ei keskendu, sest see seal on poliitiline otsus ja tahe ja ei muuda õpetajate olukorda üle eesti. Ja pealegi, kauaks see kestma jääb?

Selle 100 päris lihtsalt juurde - keskuskasmis? Okei, võib-olla mõni reaalainete õps. Minu kogemusega see päris lihtsalt 100 juurde mitte miskist otsast ei klapi. 13 tonni kohe kätte kohta - otsi see stats üles, palju seda päriselt kasutab ja/või lõpuni kasutab, saad oma vastuse, kui argument see on. Lisaks noh, alguses said seda ainult Tallinna ja Tartu välised alustavad õpetajad. Siis Tallinna välised. Nüüd juba pakutakse kõigile. See ütleb ka midagi.

Aga hakkame siis magistrikraadi järgi vaatama, kus saad 1800 brutona (ja pane tähele, ei mingeid telefone, tööautosid jms asju, hea, et valget paberit ja tahvlimarkereid ise ostma ei pea, aga kui tahad midagi fäntsimat, läheb sageli see pigem omast taskust).

Kas on mõni reaalainete magister, kus sa sellist palka kohe või esimese aasta jooksul ei võiks eeldada? Mul ei torka kohe pähe, äkki mõni teoreetiline füüsik?

Kas on mõni loodusainete magister? Jah, ilmselt kuskil kultuuriministeeriumi haldusalas olevatel ametikohtadel (muuseumid jms) ja võib-olla ka kliimaministeeriumis. Need kõik, kes ei ole nö avaliku sektori vajaduste täitjad, ilmselt sihivad samasugust palka nagu õpsidel - selle vahega, et on korralik kasvupotentsiaal.

Humanitaarainete magister? Ilmselt siin on õpsidel tõesti eelis, eriti eesti keele, ajaloo, muusika, kunsti ja kirjanduse õpsidel. Keeleõpsidel - fifty-sixty, aga pigem kah, nõus, on eelis. Aga kultuuri ja eestluse jms vaatevinklist, mida kapitalism rahaliselt väga väärtuslikuks ei pea, on ju hädavajalik, et ka neid ained õpetaks proffid. Mitte suvakad.

Ilmselt kõige olulisem on aga see, et õpetajalt eeldatakse, eriti lapsevanemate poolt (või eeldavad noored õpetajad endalt ise) juba esimesest päevast head või väga head sooritust. Olgu, on alustavat õpetajat toetavad koolid, kus alustav õpetaja annab näiteks 24 kontakttunni asemel 21 kontakttundi ja saab selle eest täiskoha palka, aga see ei tähenda, et me mõtleks, et aa, davai, selle seitsmenda klassi mata/inka/ajalugu/vms ongi suva, las õpetaja harjutab, ainult 24 noort, habrast inimest, eks. Eesti süsteemis (nö blackbox), kus õppekava näeb ette, mida õpilane kooliastme lõpuks peab oskama, aga õpetamise viis on õpetaja, kooli ja koolipidaja otsustada, võib anda väga häid (pisa) tulemusi, aga nõuab ka alustavalt õpetajalt väga head sooritust. Keegi tunnis kätt hoidmas/üle õpetamas ei käi. Kus veel nii on?

[LaRaBla]

Palju meil Eestis muidu on neid töökohti, kus jalutad ülikoolist sisse ja saad kohe 1800 brutos (Ida-Virumaal 2700 brutos), ilmselt reaalsuses veel kuskil 100 brutos päris lihtsalt juurde ka, sest ega kuskil miinimum lõpuks kokku tule. Lisaks peaaegu 13 tonni kohe kätte (Ida-Virumaal üle 16 tonni kohe kätte). Noh, ega eriti pole.

[nonoh]

Siin on probleem pigem selles, et sinu soovitud statistikat pole lihtsalt olemas. Ainuke viis õpetaja keskmist arvutada ongi kogu palgafondi teel, kus sees on siis diferentseerimisfond ja sealtkaudu kõik uurimistööde juhendamised, niisama näo järgi rohkem andmine jne.

Isegi kui seda statistikat olemas ei oleks, ei tähendaks, et selline võrdlus oleks mõistlik. Aga muidu: palgad.stat.ee (otsi üles näiteks õpetaja(põhikool)) ja analüüsi ise. Kenasti maakondade kaupa ja puha.

Aga kui ma peaks õpetaja palga osas oma viis senti lauda viskama, siis kogu möll alampalga ümber on täiesti jabur. Alustava õpetaja palk on väga hea. Eriti kui panna juurde veel starditoetus jms. Meil ei tohiks tegelikult esimeseks viieks tööaastaks õpetajate leidmisega mingeid probleeme olla. Või kui on, pole küsimus miinimumpalgas või üleüldse rahas.

Tegelik probleem on, et ka 40aastased pädevad õpetajad, kel pea 20 aastat staaži, saavad sisuliselt sama palka. Heal juhul ehk selle diferentseerimisfondi 17% rohkem. Aga see pole mingi karjäär. Kui mulle makstaks palka 117% inimesest, kelle kogu töö on Instagrami postituste uudisteks vorpimine või välismeedia 1500tähemärgisteks nuppudeks tõlkimine, siis ma vast mõtleks ka kuskile mujale tööle minna.

Kui sa eeldad, et alustav õpetaja on magistrikraadi omandanud spetsialist, siis kust otsast see hea on? Miks sa sinna juurde starditoetuse peaksid arvestama, mis seob inimese viieks aastaks? Viieks. Aastaks. (pluss, see on brutos mingi 260 eurtsi kuus lisaks, ei upita seda miinimumbrutot napilt 2000 euroni). Arvestades, et teist õppeaastat ei jätka 25% alustanud õpetajatest, viiendat 50% alustanud õpetajatest, siis khmm, äkki ikka ei ole nii hea alustamise palk/koormus/ootused-eeldused tööks jne? Sa võtaks selle riski või? (jah, seda saab proportsionaalselt aastate kaupa tagasi maksta, aga see tähendab, et raha peaks jääma arvele seisma/saama targalt investeeritud).

Loomulikult ma olen nõus, et õpetajate palk võiks olla seotud kuidagi kasvava vastutuse või kogemuse või ma ei tea millega (ma ei arva, et alati kogemus=pädevus). See ei olnud nii kaitseväes (kus staaž on palgakomponent), ega ole ka õpetajaskonnas alati nii. Aga ma ei ole nõus, et see peaks tulema õpetajate miinimumpalga arvelt. Miks peaksid PÄDEVAD noored inimesed tahtma hakata õpetajaks? See saabki olla ainult sinisilmne/idealistist naisterahvas või keskmiselt 36aastane (alustavate õpetajate keskmine vanus) varasemale tööle vahelduse otsija - sest õpetajaks saab pmst igaüks, kes uksest sisse astub ja pulss olemas on. Ja see pole teps mitte hea asi.

Tegelikult on asi lihtne. Kui me ühiskonnana arvame, et haridus on oluline ja tahame, et hariduse kvaliteet tõuseks (või jääks vähemalt samakski), siis paratamatult tuleb selle eest maksta (üha rohkem, arvestades, et keskmine palk muudkui tõuseb, koos elukallidusega). Ma olen nii otulotu küll, et mu arvates pole Eestis probleemi, mille lahendamisele ei aitaks kaasa parem haridus, aga kõik ei peagi niimoodi mõtlema.

PS! Õpetaja töö on lahe, noored inimesed on toredad ja kool on ka äge. Tulge ja tehke! Vaata ka www.nooredkooli.ee

[LaRaBla]

See jäi kahe silma vahele.

Too parempoolne luftivend võrdleb statistika ameti maakonna keskmist palka, mis on taandatud täistööajale ja haridusministeeriumi arvutatud õpetajate keskmist, kus on sees nii normkoormuse ületamine, lisatasud, asendustasud jne. Väga hea matemaatik! Kui kasutada võrdluseks samadel alustel õpetajate keskmist, ei ole seis teps mitte nii roosiline nagu parempoolne väita üritab.

Siin on probleem pigem selles, et sinu soovitud statistikat pole lihtsalt olemas. Ainuke viis õpetaja keskmist arvutada ongi kogu palgafondi teel, kus sees on siis diferentseerimisfond ja sealtkaudu kõik uurimistööde juhendamised, niisama näo järgi rohkem andmine jne.

e:

Aga kui ma peaks õpetaja palga osas oma viis senti lauda viskama, siis kogu möll alampalga ümber on täiesti jabur. Alustava õpetaja palk on väga hea. Eriti kui panna juurde veel starditoetus jms. Meil ei tohiks tegelikult esimeseks viieks tööaastaks õpetajate leidmisega mingeid probleeme olla. Või kui on, pole küsimus miinimumpalgas või üleüldse rahas.

Tegelik probleem on, et ka 40aastased pädevad õpetajad, kel pea 20 aastat staaži, saavad sisuliselt sama palka. Heal juhul ehk selle diferentseerimisfondi 17% rohkem. Aga see pole mingi karjäär. Kui mulle makstaks palka 117% inimesest, kelle kogu töö on Instagrami postituste uudisteks vorpimine või välismeedia 1500tähemärgisteks nuppudeks tõlkimine, siis ma vast mõtleks ka kuskile mujale tööle minna.

[nonoh]

Sa seda parempoolsete venda twitteris followid w?

Ise muidugi ka. Õige point.

See jäi kahe silma vahele.

Too parempoolne luftivend võrdleb statistika ameti maakonna keskmist palka, mis on taandatud täistööajale ja haridusministeeriumi arvutatud õpetajate keskmist, kus on sees nii normkoormuse ületamine, lisatasud, asendustasud jne. Väga hea matemaatik! Kui kasutada võrdluseks samadel alustel õpetajate keskmist, ei ole seis teps mitte nii roosiline nagu parempoolne väita üritab.

[kaala]

Ref ja kesk saavad täiega sisse, kaabude punt pildilt kadunud. Kes järgmised turuliidrid on siis, Isamaa ja sotsid?

Tglt veidi humoorikas kuidas pool-eestlane T.H.Ilves ka raadios nutab, et meedia ikka tambib Kallast asjatult ja sp refi reiting kukkunud. Mdea mis Washingtoni valemeid selle järelduseni jõudmiseks härra kasutas, aga kindlasti on sellele oma wiki leht tehtud kui hästi otsida.

[plastic]

ära aja kärbseid sinna kus suhkruvett ei ole.

Nõus.


Pohlak on.. (edit).

[taku*]

. Aga nagu sa mainisid alguses, siis peaksime kõik selle alla neelama, sest ta sai soomes üle nö ja nüüd võtab tohutult neid riske.

ära aja kärbseid sinna kus suhkruvett ei ole.

[plastic]

Yes... nende üksiknäidetega võibki põrgatama jääda... lõpuks saab musta ka valgeks tõestada (kui veic kujutlusvõimet on)

vb tõmbasid sa küll lühema õlekõrre. KM võrra oleksid pidanud vähemalt odavamalt saama (noh... classic ehitusbisnes ju)
Aga reaalselt sellises situatsioonis on probleemiks garantiid. Kui juhtub, et tööde käigus näiteks veetoru või side/elektrikaabel kannatada saab (mis võib välja tulla x aja möödudes)... siis cash money ilma akti ja tõendusdokumentideta on ikka päris recc midagi nõudma hakata

No siin jutt veidi OT ning ehitussektori spetsiifiline, aga huvitav teema selles osas. Eks mõistlik eraisikust tellija oskab valida lahinguid ja omab ülevaadet riskidest, mis sulas tegutsemisega kaasnevad. Eramaja elektrisüsteem vs korteri 11 lampi on erinev skaala, ühesõnaga.

Aga eks see tõstatab ka teemasse mineva küsimuse, et kui turu ootus ja hind on mõjutatud eksisteerivast olukorrast, kus "ehitussektor ju" või "kõmm on kasum", siis odavamalt ei saagi head venda. Sest hea vend paneb maksuvabalt soolot kuivõrd turg lubab, seadusandlus võimaldab (no just selles mõttes, et ega ei pea ju selle päris-päris ettevõttega, kellel 100 venda, võrreldes sarnaselt palka maksma ja kulusid kandma).

Tekitades omakorda endale konkurentsieelise tegutsemaks konkreetsel turul, ilma panustamata ühiskonda. Aga nagu sa mainisid alguses, siis peaksime kõik selle alla neelama, sest ta sai soomes üle nö ja nüüd võtab tohutult neid riske.