Algselt postitas kaala
Vaata postitust
Vivatbet
Collapse
320x50 ülemine bänner
Collapse
Teadaanne
Collapse
No announcement yet.
Päevapoliitika
Collapse
X
-
-
Paljud majandusspetsialistid on öelnud, et selline maksubaas mis meil on et sellega on raske edasi minna.
Me oleme propageerinud väikeettevõtlust, mis on iseenesest väga tore, sest vähem inimesi tööta, kuid selle tulemusena on peamiselt löögi saanud solidaarne tervishoid.
Lõpuks oleme jõudnud olukorda, mis näitabki lõpuks selgelt kätte et väikest riiki ongi kallis ülal pidada. Antud olukorras lihtsalt ei ole võimalik enam vaesust veelgi rohkem maksustada, lõpuks peavad ka jõukamad hakkama rohkem panustama.
Räägitakse riigikaitsemaksust ja et seda peaks kõik maksma sissetulekult. See saab olema huvitav näha kuid see reaalselt toimib. Miskipärast on mul arvamus et selle maksab jälle kinni vaene madalapalgaline, sest tema saab ju täiega, aga jõukas optimeerib omal tulud vastavalt sobivaks nagu ikka. Kui me rahvusena aru ei saa, et riik see oleme meie, siis milleks üldse meile oma riik...
Leave a comment:
-
Algselt postitas kaala Vaata postitustHuvitav mis maksupoliitika praegu oleks, kui ütleme, oleks kunagi vastu hakanud ja riiki poleks okupeeritud. Majandus oli 30ndate lõpus Rootsiga sarnasel tasemel, Soomest eespool
Leave a comment:
-
Huvitav mis maksupoliitika praegu oleks, kui ütleme, oleks kunagi vastu hakanud ja riiki poleks okupeeritud. Majandus oli 30ndate lõpus Rootsiga sarnasel tasemel, Soomest eespool
Leave a comment:
-
No ma näiteks isiklikult teeks rohkem tööd ja sureks varem, kui hakkan maksude osas vinguma. Refide muudatust ei salmi silmaotsaski, ometi nad võiks nagu noh see mõistlik suund olla. Samal ajal saan aga aru sotsiaaldemokraatidest, kellel on ka reaalne päriseluline fookus. Kummal siis tegelikult on täna parem väärtuspakkumine sama kulu piires - refidel või sotsidel? Anda mulle mingi summa juurde nüüd, et mul mingi 10 HW vm oleks riigi kulul vs suunata raha suvalisse sotsdemmide projekti?Algselt postitas diver Vaata postitust
Ausalt öeldes jätab selline lähenemine lihtsalt ärahellitatud jõmpsika jonnimise mulje. Sa vist ei saa üldse aru, et meil on praktiliselt kogu praeguse iseseisvuse aja valitsenud olukord, kus maksude teravikku tunnevad enda peal enim need, kelle sissetulek jääb kaugelt alla selle 3000 EUR-i, mida sa oma varasemas näites sisse tõid. Kui on järjekordne kriis, siis mis on lahendused? Käibemaksutõus, aktsiiside ja riigilõivude tõus, ka ühetaoline tulumaksutõus ning päris uued maksud ühelt poolt, kärpekirves teiselt poolt. Praeguses kriisis on seni poliitikute eelistus kuulunud maksudega mängimisele, MASU ajal oli jällegi suurem roll kärbetel. Mõlemal juhul saavad kõige rohkem pihta need, kes on niigi kõige haavatavamad. Ja need ei ole mitte 3000+ EUR-i kuus teenivad Tallinna kuldse ringi keskklassi inimesed.
Rikkad skeemitavad ka praegu, ühetaolise ja madala üksikisiku ja olematu ettevõtete tulumaksu tingimustes, nii et see pole küll mingi argument progressiivse maksusüsteemi vastu. Tegelik probleem on siiski suhtumine, et riik on enda oma ja enda vastutada täpselt seni, kuni selle eest maksma tuleb hakata. Astmeline tulumaks ja eriti just sellega seotud foobiad ja eelarvamused, on lihtsalt kõige silmatorkavam näide sellisest suhtumisest. Miks mina pean rohkem maksma, mina ei ole ju rikas? ja muud sarnaselt infantiilsed jauramised, mida siin teemaski varem korduvalt näha saanud.
Jällegi isiklikult - tänasest rohkem maksmise osas ausalt öeldes - kehitaks õlgu. Siin foorumi teemas ehk midagi targutaks kaasa, et arseanali fännidele koht kätte näidata või intellektuaalselt sinu, vtp LaRaBlaga sparrida vm. Aga sisuliselt täiesti pohhui teema, sest saan aru, et hea tervishoid, riigikaitse, kõrged pensionid jne - ongi kallis paraku.
Küll aga oleme täna siin sellises omapärases olukorras, kus "konkurent" laenas õigel ajal peeneks ja meie nüüd tõstame makse, et konkurendiga võistelda. See ei jookse läbi matemaatiliselt paraku juhul kui meie väärtuspakkumiine ei ole vähemalt selle dopingu ulatuses parem.
Jah, võime arutleda, et "võlg on võõra oma", aga seda võib Jürgen Ligi oma naisele eelmängu ajal rääkida. Kogu EU on hetkel riigieelarve mõttes olukorras, mida kajastab allolev pilt. Ja arvata, et me sealt väiksema võlaga mingi "õlekõrre" tõmbame, on debiilne sektori trendi eiramine.
55f137.jpg?a473376.jpg
Leave a comment:
-
Ma saan sisuliselt probleemist aru. Mõtlesin just seda konteksti, kus LaRaBla viitas tehnilisele lahendusele. Viimase osas ma kuidagi tunnetan primitiivse kogemuse pealt, et mingid hetked müüb JOKKina maha küll. Ei?Algselt postitas diver Vaata postitust
Probleem pole juriidiline vaid sisuline. Ühe sõnaga - rehepaplus. Meil ei ole enam N.Liit või mõisaaeg - kelle tagant me siin niimoodi skeemitades varastame, kui mitte iseenda. Parasjagu edukal ja heal järjel keskklassi inimesel võib kergelt tekkida mulje, et pole tal seda riiki oma maksudega eriti vajagi, saab ise niigi hästi hakkama. Kuid enamiku puhul osutub see pigem illusiooniks.
Leave a comment:
-
Eks vana tõde ole ikka, et rikkad, keda peaks rohkem maksustama, algavad igale inimesele euro kõrgemalt tema sissetulekust. Ja nii ükskõik mis maksuga. Kui sul on 69ruudune korter, tuleks maksustada vähemalt 70ruuduseid ja nii edasi.Algselt postitas diver Vaata postitust
Ausalt öeldes jätab selline lähenemine lihtsalt ärahellitatud jõmpsika jonnimise mulje. Sa vist ei saa üldse aru, et meil on praktiliselt kogu praeguse iseseisvuse aja valitsenud olukord, kus maksude teravikku tunnevad enda peal enim need, kelle sissetulek jääb kaugelt alla selle 3000 EUR-i, mida sa oma varasemas näites sisse tõid. Kui on järjekordne kriis, siis mis on lahendused? Käibemaksutõus, aktsiiside ja riigilõivude tõus, ka ühetaoline tulumaksutõus ning päris uued maksud ühelt poolt, kärpekirves teiselt poolt. Praeguses kriisis on seni poliitikute eelistus kuulunud maksudega mängimisele, MASU ajal oli jällegi suurem roll kärbetel. Mõlemal juhul saavad kõige rohkem pihta need, kes on niigi kõige haavatavamad. Ja need ei ole mitte 3000+ EUR-i kuus teenivad Tallinna kuldse ringi keskklassi inimesed.
Rikkad skeemitavad ka praegu, ühetaolise ja madala üksikisiku ja olematu ettevõtete tulumaksu tingimustes, nii et see pole küll mingi argument progressiivse maksusüsteemi vastu. Tegelik probleem on siiski suhtumine, et riik on enda oma ja enda vastutada täpselt seni, kuni selle eest maksma tuleb hakata. Astmeline tulumaks ja eriti just sellega seotud foobiad ja eelarvamused, on lihtsalt kõige silmatorkavam näide sellisest suhtumisest. Miks mina pean rohkem maksma, mina ei ole ju rikas? ja muud sarnaselt infantiilsed jauramised, mida siin teemaski varem korduvalt näha saanud.
See pole aga praegu point. Mida ma öelda tahan, on, et enam kui tõenäoliselt – noh, kui me looks enam-vähem sarnased astmed nagu Portugalis või Sloveenias – saaks astmelise tulumaksuga eriti teravalt pihta kõiksugu veidi üle keskmise teenijad. Noh, me ei räägi siin isegi 3000 eurost, vaid mingist 2000eurosest õpetajapalgast jne.
Ehk laias laastus, kui Eesti keskmise palga teenija (stat. amet väidab, et see on 1868 eurot) maksaks 20% asemel (ok, praegu on ka nõks alla 20, sest seal pole maksuküür veel 20%-ni viinud) 33,6% tulumaksu, saaks ta praeguse 1474 euro asemel kätte 1174 eurot. Mis probleemi me nii lahendaks?
- Likes 1
Leave a comment:
-
Probleem pole juriidiline vaid sisuline. Ühe sõnaga - rehepaplus. Meil ei ole enam N.Liit või mõisaaeg - kelle tagant me siin niimoodi skeemitades varastame, kui mitte iseenda. Parasjagu edukal ja heal järjel keskklassi inimesel võib kergelt tekkida mulje, et pole tal seda riiki oma maksudega eriti vajagi, saab ise niigi hästi hakkama. Kuid enamiku puhul osutub see pigem illusiooniks.Algselt postitas plastic Vaata postitust
Kõik ok aga math aint mathing caps lockis! Ajakirjanik võiks ikka suuremaid numbreid kasutada, eriti kui suurem number õige.
Muidu ajakirjanduses uuriva ajakirjaniku puhul nt ma ei näe ülisuurt probleemi juriidilist (keegi targem võib täpsustada) selles, et OÜ-tatakse. Noh, et päris huvitav kaasus oleks a la Roonemaa, kes esitaks OÜ alt arveid. Tõsi, siis päris nii ei saa, et 9:30 iga jumala päev peab toimetajaga kontoris tõtt vahtima vm. Aga teoorias noh, müübki teenust Ekspress Grupile.
Leave a comment:
-
Ausalt öeldes jätab selline lähenemine lihtsalt ärahellitatud jõmpsika jonnimise mulje. Sa vist ei saa üldse aru, et meil on praktiliselt kogu praeguse iseseisvuse aja valitsenud olukord, kus maksude teravikku tunnevad enda peal enim need, kelle sissetulek jääb kaugelt alla selle 3000 EUR-i, mida sa oma varasemas näites sisse tõid. Kui on järjekordne kriis, siis mis on lahendused? Käibemaksutõus, aktsiiside ja riigilõivude tõus, ka ühetaoline tulumaksutõus ning päris uued maksud ühelt poolt, kärpekirves teiselt poolt. Praeguses kriisis on seni poliitikute eelistus kuulunud maksudega mängimisele, MASU ajal oli jällegi suurem roll kärbetel. Mõlemal juhul saavad kõige rohkem pihta need, kes on niigi kõige haavatavamad. Ja need ei ole mitte 3000+ EUR-i kuus teenivad Tallinna kuldse ringi keskklassi inimesed.Algselt postitas LaRaBla Vaata postitustSelle astmelise tulumaksuga on üks suur probleem. Kõikides toda kasutavates riikides kehtib samal ajal ettevõtetele täiesti astmeteta tulumaks.
Mida see tähendab?
Paljudes riikides on astmelisest tulumaksust kujunenud maks, kus keskklass aitab riigieelarvet täita, nihkudes samal ajal nii-öelda töölisklassile lähemale. Ehk keskklass jääb palju vaesemaks, töölisklass jääb paigale. Rikkad aga samal ajal liigutavad pappi ettevõtte kaudu ega maksa neid jaburalt suuri maksumääre. Võrdsus missugune!
Ei usu?
Noh, meenub, et ma millalgi eelmises astmelise tulumaksu jaurus vaatasin, kuidas Sloveenias lähevad astmed ikka jube kiirelt jube suureks. OECD ütleb, et keskmine sloveen maksab oma palgalt tulumaksu 33,6%. Kolmandiku rohkem kui eestlane! See statistika pärineb siis OECDst.
Palju on Sloveenias ettevõtte tulumaks?
Jep, 19%. Vähem kui Eestis.
Võrdsus missugune!
Oletame, et sina ja mina käime tööl ning saame natuke üle 3000 euro palka. Noh, päris hea, eks ole. Eestis selline sissetuleku teise detsiili keskpaik vist?
Meil on ikka päris keeruline oma tööandjale öelda, et jou, hakka meile nüüd ettevõtte alla palka maksma. Sellise jutu peale saadetaks tõenäoliselt lihtsalt kukele.
Samal ajal kümme tonni teeniv IT-mees – noh, see, kellelt astmelise tulumaksuga tahetaks raha kätte saada – teeb ettevõtte ning laseb endale kogu palga sinna maksta. Sealt ostab ta endale arvuti. Hoiab kokku nii käibeka kui suure osa tulumaksust. Sealt ostab ta endale koju mööblit. Noh, kodukontori sisustus ju! Suure osa üüri saab ka nii maksta, sest kodukontori ruum! Ja nii edasi.
Lõpuks maksab endale toidu ostmiseks ja arvete maksmiseks veidi palka kah. Aga juba oluliselt vähem kui meie. Meie jääme vaesemaks, tema saab rikkamaks.
Võrdsus!
Rikkad skeemitavad ka praegu, ühetaolise ja madala üksikisiku ja olematu ettevõtete tulumaksu tingimustes, nii et see pole küll mingi argument progressiivse maksusüsteemi vastu. Tegelik probleem on siiski suhtumine, et riik on enda oma ja enda vastutada täpselt seni, kuni selle eest maksma tuleb hakata. Astmeline tulumaks ja eriti just sellega seotud foobiad ja eelarvamused, on lihtsalt kõige silmatorkavam näide sellisest suhtumisest. Miks mina pean rohkem maksma, mina ei ole ju rikas? ja muud sarnaselt infantiilsed jauramised, mida siin teemaski varem korduvalt näha saanud.
Leave a comment:
-
Kõik ok aga math aint mathing caps lockis! Ajakirjanik võiks ikka suuremaid numbreid kasutada, eriti kui suurem number õige.Algselt postitas LaRaBla Vaata postitustSelle astmelise tulumaksuga on üks suur probleem. Kõikides toda kasutavates riikides kehtib samal ajal ettevõtetele täiesti astmeteta tulumaks.
Mida see tähendab?
Paljudes riikides on astmelisest tulumaksust kujunenud maks, kus keskklass aitab riigieelarvet täita, nihkudes samal ajal nii-öelda töölisklassile lähemale. Ehk keskklass jääb palju vaesemaks, töölisklass jääb paigale. Rikkad aga samal ajal liigutavad pappi ettevõtte kaudu ega maksa neid jaburalt suuri maksumääre. Võrdsus missugune!
Ei usu?
Noh, meenub, et ma millalgi eelmises astmelise tulumaksu jaurus vaatasin, kuidas Sloveenias lähevad astmed ikka jube kiirelt jube suureks. OECD ütleb, et keskmine sloveen maksab oma palgalt tulumaksu 33,6%. Kolmandiku rohkem kui eestlane! See statistika pärineb siis OECDst.
Palju on Sloveenias ettevõtte tulumaks?
Jep, 19%. Vähem kui Eestis.
Võrdsus missugune!
Oletame, et sina ja mina käime tööl ning saame natuke üle 3000 euro palka. Noh, päris hea, eks ole. Eestis selline sissetuleku teise detsiili keskpaik vist?
Meil on ikka päris keeruline oma tööandjale öelda, et jou, hakka meile nüüd ettevõtte alla palka maksma. Sellise jutu peale saadetaks tõenäoliselt lihtsalt kukele.
Samal ajal kümme tonni teeniv IT-mees – noh, see, kellelt astmelise tulumaksuga tahetaks raha kätte saada – teeb ettevõtte ning laseb endale kogu palga sinna maksta. Sealt ostab ta endale arvuti. Hoiab kokku nii käibeka kui suure osa tulumaksust. Sealt ostab ta endale koju mööblit. Noh, kodukontori sisustus ju! Suure osa üüri saab ka nii maksta, sest kodukontori ruum! Ja nii edasi.
Lõpuks maksab endale toidu ostmiseks ja arvete maksmiseks veidi palka kah. Aga juba oluliselt vähem kui meie. Meie jääme vaesemaks, tema saab rikkamaks.
Võrdsus!
Muidu ajakirjanduses uuriva ajakirjaniku puhul nt ma ei näe ülisuurt probleemi juriidilist (keegi targem võib täpsustada) selles, et OÜ-tatakse. Noh, et päris huvitav kaasus oleks a la Roonemaa, kes esitaks OÜ alt arveid. Tõsi, siis päris nii ei saa, et 9:30 iga jumala päev peab toimetajaga kontoris tõtt vahtima vm. Aga teoorias noh, müübki teenust Ekspress Grupile.
Leave a comment:
-
Eztonias on see 0 ju. ma ei tea kuidas teile koolis õpetati... aga 19 ei ole vähem kui 0Algselt postitas LaRaBla Vaata postitust
Palju on Sloveenias ettevõtte tulumaks?
Jep, 19%. Vähem kui Eestis.
meil maksustatakse omanikutulu (e. dividendid) tulumaksuga
Seal maal vist see määr mingi 25%?
Leave a comment:
-
Huvitav diskussioon küll, aga minu poolt jagatud artiklis astmelisest tulumaksust ei räägita eriti. Jutt rohkem varamaksudest näiteks.
Leave a comment:
-
Selle astmelise tulumaksuga on üks suur probleem. Kõikides toda kasutavates riikides kehtib samal ajal ettevõtetele täiesti astmeteta tulumaks.
Mida see tähendab?
Paljudes riikides on astmelisest tulumaksust kujunenud maks, kus keskklass aitab riigieelarvet täita, nihkudes samal ajal nii-öelda töölisklassile lähemale. Ehk keskklass jääb palju vaesemaks, töölisklass jääb paigale. Rikkad aga samal ajal liigutavad pappi ettevõtte kaudu ega maksa neid jaburalt suuri maksumääre. Võrdsus missugune!
Ei usu?
Noh, meenub, et ma millalgi eelmises astmelise tulumaksu jaurus vaatasin, kuidas Sloveenias lähevad astmed ikka jube kiirelt jube suureks. OECD ütleb, et keskmine sloveen maksab oma palgalt tulumaksu 33,6%. Kolmandiku rohkem kui eestlane! See statistika pärineb siis OECDst.
Palju on Sloveenias ettevõtte tulumaks?
Jep, 19%. Vähem kui Eestis.
Võrdsus missugune!
Oletame, et sina ja mina käime tööl ning saame natuke üle 3000 euro palka. Noh, päris hea, eks ole. Eestis selline sissetuleku teise detsiili keskpaik vist?
Meil on ikka päris keeruline oma tööandjale öelda, et jou, hakka meile nüüd ettevõtte alla palka maksma. Sellise jutu peale saadetaks tõenäoliselt lihtsalt kukele.
Samal ajal kümme tonni teeniv IT-mees – noh, see, kellelt astmelise tulumaksuga tahetaks raha kätte saada – teeb ettevõtte ning laseb endale kogu palga sinna maksta. Sealt ostab ta endale arvuti. Hoiab kokku nii käibeka kui suure osa tulumaksust. Sealt ostab ta endale koju mööblit. Noh, kodukontori sisustus ju! Suure osa üüri saab ka nii maksta, sest kodukontori ruum! Ja nii edasi.
Lõpuks maksab endale toidu ostmiseks ja arvete maksmiseks veidi palka kah. Aga juba oluliselt vähem kui meie. Meie jääme vaesemaks, tema saab rikkamaks.
Võrdsus!
- Likes 1
Leave a comment:
-
Nii kui siin teemas astmelise tulumaksu lõhna tunda on, nii oled sina oma ilkumisega platsis, päris kontrollimatu sundreaktsiooni mulje jätab juba. Uuel aastal uue hooga nagu näha.Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
Aasta esimene astmelise tulumaksu jaur.
Leave a comment:
Bottom 300x250
Collapse
Vivatbet 1200x200 bottom
Collapse
Leave a comment: