Õnneks meedia enam ei vaiki, ka mitte selle võimutruu osa, sest ilmselt hakkab üldine venestumine negatiivselt mõjutama ka liberaali ja vasakpoolset.
Eesti Ekspress kirjutab pealkirja “Soomes õppinud eestlane: mu Peterburist pärit sõbranna küsis, miks Eesti käsitleb vene keelt kui riigikeelt” all: “Aalto Ülikoolis disaini ja fotograafiat õppinud Kadri-Ann Kivisild kirjutab: “Sel kevadel külastas esimest korda Tallinna minu Soomes elav sõbranna, kes on pärit Peterburist. Peale reisi ütles ta jahmunult, et tal oli kohati tunne, nagu ta oleks sattunud mingisugusesse kummalisse Vene provintsi. Ta oli üllatunud, et terve reisi vältel ei olnud tal kordagi vaja inglise keelt, kuna absoluutselt kogu vajalik info oli talle juba vene keeles olemas.”
Nii see paraku ongi. Kohalikud venelased ei üritagi enam eesti keelt kasutada, neil pole selleks enam vajadust, sest keskkond ongi venekeelne, ja riigiametid, rääkimata ettevõtjatest, ei kaitse riigikeelt kuidagi: teenindajad ei pea eesti keelt oskama, juurde tuuakse venekeelset odavtööjõudu endisest Nõukogude Liidust, eestlasi (näiteks arste) sunnitakse vene keelt omandama, et nemad saaksid venekeelseid patsiente arusaadavalt teenindada (mitte vastupidi).
Kõik see sai hoo sisse Kaja Kallasevõimule tulles, kui ettevõtlusminister Andres Suti ettepanekul lahjendati välismaalaste seadust, et sisse tuua ennekõike venekeelset odavtööjõudu. Keeleliselt poputatavad ukraina põgenikud, kellest enamik on venekeelsed, tugevdavad idamõju veelgi.
Eestlased ei tundu ise oma keelest hoolivat ja olukorra kriitilisust peavad neile meelde tuletama Soomes elavad peterburlased. Sellelgil nädalal nõudis kaubandus-tööstuskoda rände piirarvu muutmist, et saaks rohkem võõraid sisse tuua.
“On viimane aeg mõista, et keegi ei hakka eesti keelt õppima vaid missioonitundest. Keegi ei hakka ka eesti keelt lihtsalt sellepärast õppima, et teda sunnitakse. Keeleõpe algab hetkest, kui teisiti enam ei saa. Ning eesti keel saab ainult siis päriselt selgeks saada, kui seda on Eestis elamiseks reaalselt vaja,” kirjutab EKRE poliitik Helle-Moonika Helme
...
Eesti on ametnike ja muidumudijate riik. Meil on nii palju ametnikke, superstaare, tähtblogijaid, muidupoliitikuid, presidente, residente ja muud seltskonda, kelle elu on pidu ja pillerkaar, nii et vahel jääb mulje, nagu oleksid reaalse töö tegijad vähemuses.
Kusjuures seal üleval mõeldakse kogu aeg sellele, kuidas saaks sealt alt töörügajate taskust pumbata aina rohkem ja rohkem raha ülesse, et sealne pinnal ujuv enamus saaks süüa rohketel „eliidile“ mõeldud pidudel kaaviari, paksud seltskonnadaamid saaksid oma kõhtusid väiksemaks ja kõhetud oma rindu suuremaks lõigata.
Meil on ka üsna palju pseudoteadlasi, kes vahel uurivad kujundlikult öeldes selliseid asju, nagu ülemise toakärbse pearinnaku temperatuuri erinevus homoseksuaalsel paaritumisel võrreldes alumise toakärbse pearinna temperatuuriga ning tuvastada vastavad vahed traditsioonilist seksi harrastavate kärbeste hitiiniga. Loomulikult pluss kõik need variatsioonid – isaste heterogaamia, emaste heterogaamia, haploidsus, diploidsus jne. Selliste uuringute rahastamist on kõige kindlam taodelda sotsiaalministeeriumi diploidkantsleritelt, et pärast rakendada tulemused päris inimeste peal.
Kui ma kuulen mõistet Eesti Keele Instituut, siis see tekitab minus aukartust ja ka piinlikkust – et kes ma selline üldse olen, et taolisi asju arvustada. Kuid aga nägin ERR-i portaalis pealkirja „EKI soovib ligi 30 000 euro eest mõõta eesti keele mainet“, siis tundsin maksumaksjana huvi. Sest selline õigus on ka igal töötaval diletandil. Ma olen Tallinnast ja ma maksan makse. Punkt.
Mainet?! Mis mõttes? Eestis on eesti keelel mitu põhjapanevat mainet: eesti keelel on emakeele maine, eesti keelel on riigikeele maine, eesti keelel on maailma ilusaima kõlaga keele maine jne. Mis mainet teil veel vaja? Ja mis ühikutes võib mõõta mainet?
Kuigi, jah, 30 000 eest ma vist mõõdaksin oma meheuhkusegi ära ja loovutaksin tulemused eesti teadusele ning raha oma ausal teel ilmale toodud lapsele.
„Eesti Keele Instituut (EKI) tegi haridusministeeriumile pakkumise eesti keele maine mõõdiku kontseptsiooni väljatöötamiseks. Mõõdiku maksumuseks hindab EKI 29 900 eurot. Uuringu aluseks soovib EKI võtta riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” suunised eesti keele arengukavale. “Eesti keele maine mõõdik peaks olema regulaarselt jälgitav mõjumõõdik, millega mõõta arengustrateegia tegevuste mõju keelevaldkonnale,” kirjutas EKI juht Arvi Tavast kirjas ministeeriumile,“ vahendab ERR.
Oh jeerum… Jälgigem keeleinstituudi juhileksikat: „…maine mõõdik peaks olema… mõjumõõdik, millega mõõta… mõju“.
Kui mainekas on eesti keel EKI juhi enda jaoks, kui ta seda keelt nii lohakalt kasutab? See on ju ilge tautoloogia, samasõnasus… Äärmiselt kahetsusväärne surnud keelepruuk. Mille eest te tahate saada 30 tuhat euroraha?
„Töö põhiosas kirjeldatakse mainele hinnangu andmise komponendid ning nende hindamiseks vajalikud andmekoosseisud. Selgitatakse välja, kas ja millised on võimalused andmete kogumiseks juba olemasolevatest andmekogudest. Kui selgub, et olemasolevad võimalused pole eesti keele maine mõõtmiseks piisavad, töötatakse välja ja valideeritakse lahendus uue andmekoosseisu loomiseks ning andmete kogumiseks. “Eeluuringu tulemusel on loodud teaduspõhine kontseptsioon, mis sisaldab maine mõõtmise parameetreid ning kirjeldab mõõtmise instrumenti. Esitatakse ettepanekuid andmete kogumiseks ja valimi esinduslikkuse saavutamiseks. Samuti luuakse seos valdkondliku poliitika kujundamisega,” selgitas Tavast.“
Kas mees ise üldse sai aru, mida ta väljendas? Ons tegemist ikka eesti keelega? Või on tegemist mingi tehisintellekti seadistaja saadud kõneprooviga? Kohutav teaduskantseliit, millel puudub igasugune mõistlik sisu. Miks eesti keelt konarlikult kasutav ametnik peab uurima eesti keele mainet, kui ta ise ei pea sellest lugu? Milleks talle maksta ja mille eest?
ERR täpsustab: „Eeluuringu korraldab EKI, kaasates ka eksperte ja teadlasi väljastpoolt maja. Näiteks on kavas küsida SA Liberaalne Kodanik asutajalt Tarmo Jüristolt, kuidas mõõdikut välja töötada, küsitleda ja tulemusi analüüsida. Samuti palub EKI mainekujunduse nõu suhtekorraldajalt Aune Pastilt.“
No sellest oleks pidanudki alustama: muidugi Liberaalne Kodanik, muidugi rahanduse ja krediidi spetsialist Jüristo! Raha on ju vaja, et edaspidigi kompromiteerida erakondi keelatud annetustega.
Nagu teada. on SALK loodud „vastukaaluks konservatiivsetele kodanikuühendustele“. Kes muide ainsatena võitlevad Eestis eesti keele eest. SALK võitleb aga eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise vastu. Et küsime hundilt, mida teha tallega.
Eesti keele maine on Eestis ainukõrge. Selle mainet ei ole vaja mõõta, eesti keelt on vaja rääkida, kõikjal ja uhkusega. Muud midagi.
... huumor ...
Leave a comment: