Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • chac
    replied
    Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
    Panen võrdluseks Portugali, kes on meist veidi ees veel keskmise palga ja min.palga kui ka SKP per capita on suht võrdsed

    CIA factbook, SKP per capita
    62. leedu - $ 26 700
    63. eesti - $ 26 600
    64. portugal - $ 26 300

    fakt on see et me oleme portugaliga sisuliselt sama kaugele jõudnud ka ilma maksumääradega lolliks minemata.
    seega - võibolla on hoopis meie lahendus parem ja efektiivsem?
    meie oleme selle tulemuseni ju jõudnud kiiremini kui portugal?

    vaatan veel et kuni 7000€ aastas ehk ca 583€ kuus teeniva inimese jaoks on ka meie maksumäär umbestäpseltca 14% kandis, nagu juba eespool välja arvutati.

    Leave a comment:


  • lorenzo
    replied
    Panen võrdluseks Portugali, kes on meist veidi ees veel keskmise palga ja min.palga kui ka SKP per capita on suht võrdsed

    In between €0 and €7,000 14.5%
    In between €7,000 and €20,000 28.5%
    In between €20,000 and €40,000 37%
    In between €55,000 and €80,000 45%
    In excess of €80,000 48%

    Leave a comment:


  • chac
    replied
    Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
    ..
    Aga oletame siis et maksumäärad jäävad samaks. Kui nüüd oleks vaja tõsta näiteks kõigi nende töötajate palka näiteks 10% aastas, siis milliseid lahendusi sa pakuksid? Millised on need alternatiivid? Ma arvan et meil ei ole ju selles vastuseisu et sellised palgatasemed meie riigis ei ole jätkusuutlikud.
    see on puhas kuld.
    kui meil peaks tõstetama kõikide töötajate palku 10% siis kuidas see saab olema võimalik?

    mõtle nüüd hästi järgi.
    kas see saab tulla
    a) tootlikuse tõusust vms - st iga töötaja teenib firmale rohkem kasumit, mida saaks palga tõusuna välja maksta
    b) mängime maksudega, võttes ära rikkamatelt ja jagades vaesematega

    sisuliselt on ju variant b) nullsummamäng - alati keegi võidab ja keegi kaotab. selles mängus ei saa mitte kunagi, isegi teoreetiliselt mitte - olla nii et KÕIK võidavad, ei 10%, ega isegi mitte 1%.
    ümberjagamisel alati on nii et keegi kaotab, ja enamasti on selleks jõukam ja samas ka tootlikum osa ühiskonnast.

    reaalne majanduskasv, seega ka palga kasv saab nii või teisiti tulla ainult variandist a).
    see et rikkamad oleks solidaarsed - see on hea ja õilis põhimõte ja sellisena oleks ka nõus - kuid:

    väita et mingisugunegi ümberjagamine on kuidagiviisigi majanduskasvu või palgatõusu allikaks on ilmne "perpetuum mobile" ehk puht matemaatiliselt või füüsikaliselt võimatu tehe.

    Leave a comment:


  • lorenzo
    replied
    Algselt postitas LeeRomeno Vaata postitust
    Et nagu see süsteem toimib ka praegu?
    500 euri bruto saav inimene maksab oma palgast tulumaksu umbes 14%
    1000 euri saav inimene 17%
    3000 euri saav inimene 19% jne kuna meil kehtib selline asi nagu tulumaksuvabamiinimum.
    Mida kõrgem see on, seda väiksem tulumaks on ka madalapalgalistel. Samamoodi maksavad ka kõrgemapalgalised rohkem ju tulumaksu. 4000 euri saav vend maksab igakuiselt üle 730 euri riigile. Kas ta saab siis riigilt 10 korda rohkem hüvesid kui 500 euri teeniv vend? Ei saa, selle asja nimi ongi solidaarsus ja see kehtib ka praegu. Aga et riik peaks veel räigemalt eraldi maksudega lajatama neile, kes on ennast üles töötanud ja teenivad ausalt kõrgemat palka, no ma ei näe mingit loogikat.
    kõigepealt nagu ma saan aru väidad sa et muu maailm tegutseb loogikavastaselt? selles mõttes ma ei eitagi et on erinevad arusaamad ja nägemused. mujal maailmas maksustatakse rikkust ja ka rikkaks saamist. ühiskond on ka ühtsem, solidaarsem. 2-5 protsendine vahe ei loo solidaarsust kui palgad on 10kordse vahega

    Teine asi- ma ei leia et need tulumaksumäärad oleksid normaalsed. teades elukallidust siis on ikka väga vildakas maksustada 500 eurost brutopalka. lisada siia juurde õpetajate, tervishoiutöötajate ja ka päästetöötajate palgad, siis millest me räägime? maksustame endiselt 1000 eurost brutopalka 17%-ga ja 3000 brutopalka 19%?

    Aga oletame siis et maksumäärad jäävad samaks. Kui nüüd oleks vaja tõsta näiteks kõigi nende töötajate palka näiteks 10% aastas, siis milliseid lahendusi sa pakuksid? Millised on need alternatiivid? Ma arvan et meil ei ole ju selles vastuseisu et sellised palgatasemed meie riigis ei ole jätkusuutlikud.

    Leave a comment:


  • LeeRomeno
    replied
    Et nagu see süsteem toimib ka praegu?
    500 euri bruto saav inimene maksab oma palgast tulumaksu umbes 14%
    1000 euri saav inimene 17%
    3000 euri saav inimene 19% jne kuna meil kehtib selline asi nagu tulumaksuvabamiinimum.
    Mida kõrgem see on, seda väiksem tulumaks on ka madalapalgalistel. Samamoodi maksavad ka kõrgemapalgalised rohkem ju tulumaksu. 4000 euri saav vend maksab igakuiselt üle 730 euri riigile. Kas ta saab siis riigilt 10 korda rohkem hüvesid kui 500 euri teeniv vend? Ei saa, selle asja nimi ongi solidaarsus ja see kehtib ka praegu. Aga et riik peaks veel räigemalt eraldi maksudega lajatama neile, kes on ennast üles töötanud ja teenivad ausalt kõrgemat palka, no ma ei näe mingit loogikat.

    Leave a comment:


  • lorenzo
    replied
    Algselt postitas chac Vaata postitust
    ei no päriselt, mis krdi jura see selline on?
    et teeme maksumuudatuse, teeme senise kaheastmelise tulumaksumäära 3 või 4 astmeliseks - ja kohe muutume arenenud ja rikkaks riigiks?
    halloo, kosmos - mõtleme nüüd hästi järgi, kuidas see ikkagi meid eestlasi rikkamaks teeb kui igasugused ligid, sesterid, vassiljevid, palod, toobalid ja aasad saavad rohkem raha oma broilerite ja muude jaburuste jaoks?
    imho täpselt sama jabur mõte nagu tallinna munitsipaalpank või munitsipaalpood vms.

    reaalset raha mida jõukamad saaksid rakendada oma äri laiendamiseks, uuteks töökohtadeks, uute ettevõtete loomiseks (sest neil on selleks olemas tõestatud oskused ja kogemused!) - võetakse neil käest selleks et broilerid saaks oma helesiniseid (ja paraku suuremalt jaolt utoopilisi) unistusi ellu viia.

    ps.
    ja veel. brasiilia näide eestiga võrreldes - ei päde mitte kuidagi.
    brasiilia oma sotsiaalse ebavõrdsusega on pidevalt maailma halvema kolmandiku seas, eesti seevastu pidevalt maailma parema kolmandiku seas. meid lahutab kuristik.
    ja vaadates kasvõi viimase aja petrobrasi (see on kohalik naftahiid a la venemaa rosneft, ainult veelgi jõukam) korruptsiooniskandaale kus ca pool juhtkonnast eesotsas CEO'ga minema löödi... no ma ei tea, mida saaks eestis sellega üldse võrrelda, võibolla kui savikas oleks oma 20 aastat järjest võimul olnud siis võibolla ehk...
    keegi polegi rääkinud et riik saab kohe rikkaks astmelisest tulumaksust. peamine mõte on ikkagi sotsiaalne mõõde. kui aga sellest tekib raha riigikassasse(lisades siia ka vara-luksusmaksud), millega tõsta kasvõi tulumaksuvaba miinimumi normaalsele tasemel ja esmavajalikel toidukaupadel vähendada tunduvalt käibemaksu, siis oleks see riik juba tõsiselt võetavam. aga nagu näha individualistist eestlast see üldse ei koti. elanud aastaid Eestist eemal võin öelda, et see on üks suuremaid erinevusi mis meid eristab arenenud riikidest. ka osadest arenguriikidest. Inimesed mujal mõtlevad riigile, kuidas parandada oma ühiskonda. siin aga kui hakkad sellest rääkima tuleb kohe vastus, et ligid, sesterid, vassiljevid, palod, toobalid ja aasad saavad rohkem raha oma broilerite ja muude jaburuste jaoks" . kui me ei usu oma riiki, siis milleks kõik see? miskipärast meenutab selline suhtumine just lõunamaade riikides toimuvad (Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania), kus paljud makse ei maksa, korruptsioon on normiks, samuti riigilt varastamine. Kui me sellist riiki tahame, siis palun väga.
    Petrobrasi ja Brasiilia ma tõin lihtsalt hoiatavaks näiteks. Brasiilia on tõesti samasuur kui Euroopa üksi. Mis annab kindluse sulle et sellist klassiviha nagu seal ei või tekkida siin Euroopas, kasvõi siin Eestis?

    varsti tulevad kindlasti jälle õpetajate ja med.töötajate streigid, sest riigil ju raha pole nende palgatõusuks

    lisaks veel siia selle, et Eestis on kogu iseseisvuse aja tegeldud pigem jõukamate kui vaesemate soosimisega. tulumaksu alandamine on jätnud raha rahakotti rohkem kellel? emapalk. luksusmaksud puuduvad. millest me räägime? hakkaks ükskord ehk ühiskonna tõsisemate probleemidega tegelema ja ühiskondlikumalt mõtlema.

    ma toon veel ühe lihtsa näite sotsiaalsest mõõtmest. Portugalis kus elasin mingi 5 aastat mitte keegi ei kadestanud kui mõni rikkur sõitis mingi kabrioletiga. jah loomulikult unistati ka omale sellist võimalust, kuid samas ka teati et see rikkur maksab oma sissetulekust umbes 40-50 % riigile tulumaksu ja ka automaks ehk selle auto ülevalpidamine on väga kulukas, millega siis see rikkur ka panustab nende maksude läbi ka rohkem ühiskonda. ehk et sellist luksust omada pead sa väga jõukas olema ja ka ühiskonda tunduvalt rohkem panustama. ja ongi normaalne et näiteks 4000 eurot teeniv maksab tulumaksu 1000 eurot ja kes teenib näiteks 600 eurot ei maksa ka mitte midagi.

    Leave a comment:


  • elx
    replied
    Üldiselt on see täiesti normaalne, et väikeses riigis on see suhe suurem. Riigil on struktuurid mis on vaja üleval hoida ja vahet pole kui suur riik on, teatud struktuurid nõuavad kindla arvu inimesi. Väikest riiki ongi kallis ülal pidada.
    Rääkides bürokraatiast, siis ilma mingeid uuringuid teadmata julgen oma kogemus pealt öelda, et meil on asjad selles osas väga lihtsad. AIseasi on kas see ka hea on, sest "tänu" sellele on meil ka palju jutimatust ning puudulikud protsessid.

    Töötajate arvust rääkides, käisin ühe EL IT projekti raames külas soomlastel, et kuidas neil sellega seoses tööd edenevad ja kas saame eelnevalt juba testfaasis andmeid vahetama hakata. Asi kippus päris koomiliseks, sest kui nemad näitasid AINULT selle projektiga tegeleva töögrupi struktuuri, kus oli kümneid inimesi, siis meil oli vastu panna praktiliselt viis inimest, kes tegelesid asjaga kõige muu kõrvalt. Ja vot sealt tuleb siis see kvaliteedi vahe, korralik testimine, dokumenteerimine jne jne.. mida lõpuks nimetatakse ka bürokraatiaks.

    Leave a comment:


  • taku*
    replied
    10 aastaga pole midagi muutunud?

    Leave a comment:


  • zaz
    replied
    Algselt postitas taku* Vaata postitust

    Ja millised on näiteks need suhtearvud mujal euroopas

    Annaks hea võrdluse, kas väidetavalt eeskujulik E-riik on andnud piisavalt häid tulemusi või mitte.
    Uus põhjamaa, nagu me oleme:



    allikas: http://www.kogu.ee/wp-content/upload...likustatud.pdf

    Leave a comment:


  • Redman
    replied
    Algselt postitas LeeRomeno Vaata postitust
    Suht jabur loogika, need riigid ei saanud rikkaks oma astmelise tulumaksuga vaid hoopis teistel põhjustel. Siin on pigem see, et astmeline tulumaks sobibki rikastele riikidele, kuna rikastelt on tegelikult ka midagi ära võtta. Kõik Eestis välja pakutud astmelise tulumaksu skeemid näevad ette tekkiva keskklassi rüüstamist millel puudub igasugune mõte.
    Millist palka saavad inimesed on sinu jaoks keskklass?

    Leave a comment:


  • taku*
    replied
    lisaksin selle ametnike/riigipalgaliste teemale ühe küsimuse. Nimelt huvitab mind suhtearvude teema.

    Kas on olemas mingi rusikareegel (riigiteaduste inimesed ehk oskavad öelda), et milline on optimaalne suhe riigitöötajad vs avalik sektor. (eks ta palju oleneb ka riigikorraldusest ja kui paks/õhuke see aparaat on.. aga üldiselt peaks saama mingi optimaalse arvu siiski välja rehkendada)

    Näiteks masinatööstuses/tootmises on üpriski optimaalne üks valgekrae ca 7 sinikrae kohta.

    Milline on näiteks suhe Eestis avalik sektor vs rahvaarv, avalik sektor vs erasektor.

    Ja millised on näiteks need suhtearvud mujal euroopas

    Annaks hea võrdluse, kas väidetavalt eeskujulik E-riik on andnud piisavalt häid tulemusi või mitte.

    Erasektoris on ülimalt oluline efektiivne juhtimine ja protsesside automatiseeritus, et saavutada maksimaalseid tulemus... mikskipärast tundub mulle, et riigi tasandil ei ole tulemused olulised vaid pigem protsess (st, et kõik ametnikud leiaksid rakendust).

    Meil on väike riik, mis peaks tähendama, et meie riigi juhtimine peaks olema paindlik ja madala bürokraatia tasemega. Kas ta ka nii on... raske öelda. Kohati tundub, et ei ole.

    Leave a comment:


  • LeeRomeno
    replied
    Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
    eks see ole maailmavaateline küsimus. on ju olemas list riikides kus pole veel astmelist tulumaksu. arenenud riike nende hulgas pole.
    sellise riigipoliitikaga me jäämegi arenguriigiks. jõukusekäärid suurenevad aasta-aastalt ja riik sellega tegelda ei taha, rääkides astmelise tulumaksu puhul mingist motivatsiooni puudusest ja rikaste karistamisest. arenenud riigid on aru saanud et riigi ülesanne on vaesusega võitlemine, et olukorras, kus rikkad saavad aina rikkamaks panustavad nemad ka aina rohkem ühiskonna heaolusse. et suured varanduslikud käärid ja suurem vaesus külvab ühiskonnas ebastabiilsust ja klassiviha. see on meil juba saavutatud. aga vaadates teiste riikide kogemusi võivad tagajärjed veelgi hullemad olla.
    Suht jabur loogika, need riigid ei saanud rikkaks oma astmelise tulumaksuga vaid hoopis teistel põhjustel. Siin on pigem see, et astmeline tulumaks sobibki rikastele riikidele, kuna rikastelt on tegelikult ka midagi ära võtta. Kõik Eestis välja pakutud astmelise tulumaksu skeemid näevad ette tekkiva keskklassi rüüstamist millel puudub igasugune mõte.

    Leave a comment:


  • chac
    replied
    Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
    eks see ole maailmavaateline küsimus. on ju olemas list riikides kus pole veel astmelist tulumaksu. arenenud riike nende hulgas pole.
    sellise riigipoliitikaga me jäämegi arenguriigiks. jõukusekäärid suurenevad aasta-aastalt ja riik sellega tegelda ei taha, rääkides astmelise tulumaksu puhul mingist motivatsiooni puudusest ja rikaste karistamisest. arenenud riigid on aru saanud et riigi ülesanne on vaesusega võitlemine, et olukorras, kus rikkad saavad aina rikkamaks panustavad nemad ka aina rohkem ühiskonna heaolusse. et suured varanduslikud käärid ja suurem vaesus külvab ühiskonnas ebastabiilsust ja klassiviha. see on meil juba saavutatud. aga vaadates teiste riikide kogemusi võivad tagajärjed veelgi hullemad olla.
    ei no päriselt, mis krdi jura see selline on?
    et teeme maksumuudatuse, teeme senise kaheastmelise tulumaksumäära 3 või 4 astmeliseks - ja kohe muutume arenenud ja rikkaks riigiks?
    halloo, kosmos - mõtleme nüüd hästi järgi, kuidas see ikkagi meid eestlasi rikkamaks teeb kui igasugused ligid, sesterid, vassiljevid, palod, toobalid ja aasad saavad rohkem raha oma broilerite ja muude jaburuste jaoks?
    imho täpselt sama jabur mõte nagu tallinna munitsipaalpank või munitsipaalpood vms.

    reaalset raha mida jõukamad saaksid rakendada oma äri laiendamiseks, uuteks töökohtadeks, uute ettevõtete loomiseks (sest neil on selleks olemas tõestatud oskused ja kogemused!) - võetakse neil käest selleks et broilerid saaks oma helesiniseid (ja paraku suuremalt jaolt utoopilisi) unistusi ellu viia.

    ps.
    ja veel. brasiilia näide eestiga võrreldes - ei päde mitte kuidagi.
    brasiilia oma sotsiaalse ebavõrdsusega on pidevalt maailma halvema kolmandiku seas, eesti seevastu pidevalt maailma parema kolmandiku seas. meid lahutab kuristik.
    ja vaadates kasvõi viimase aja petrobrasi (see on kohalik naftahiid a la venemaa rosneft, ainult veelgi jõukam) korruptsiooniskandaale kus ca pool juhtkonnast eesotsas CEO'ga minema löödi... no ma ei tea, mida saaks eestis sellega üldse võrrelda, võibolla kui savikas oleks oma 20 aastat järjest võimul olnud siis võibolla ehk...

    Leave a comment:


  • raudidas
    replied
    Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
    Naljakas, et igasugu popsukimujad tulevad mingi meditsiinikaardiga vàlja. Mida te siis endal ravite?
    Kordan, et minu arvates vòiks kanepi legaliseerida, kuna selle vastu vòitlemine on tulutu, aga meditsiinikaart, no kàmoon.
    tra purjuspeaga tundub MA007 kommentaar eriti naljakana 1) ma olen eelneval mainind, et ma seda paska ei suitseta 2) ma kuskil ei rääkinud rohelise sita endatarbeks suitsetamise heast kyljest meie organismile. Kõik võib paha olla, kuid ka igasugune tarbitav aine on kahjulik kui seda üle doseerida (is true). Kõik me teame et kanep oleks riigile hea tuluallikas, kuid seal tekiks järgmine paradoks- seda ei pooldaks praegune opositsioon oma põhimõtetega, kuid koalitsioon oma liberaalsusega laseks selle sita 3-4 a. jooksul läbi. Nokk kinni saba lahti

    Leave a comment:


  • Amos
    replied
    Ega sa kanepisuitsetamisega endal tõesti midagi ei ravi.
    Ma olin kunagi ka see tüüp kes kõva häälega kisas kui hea asi see kanep on ning "miks alkohol on legaalne, kuid pops mitte?" jne, kuid mida aeg edasi siis seda vähem ma nii mõtlen. Hetkel olen selle poolt, et ravikanep oleks legaalne ja see süsteem toimiks ning kõik. Pops ise peaks olema lihtsalt dekriminaliseeritud. Ja koolis selle asemel, et rääkida kuidas sul läheb elu persse ja lõpetad enda mu**iveeni süstimisega, peaks rääkima hoopis sellest kuidas pops on noorele ning kasvavale ajule üsna kahjulik. Saagu kõigepealt täiskasvanuks (ei pea vanust silmas) ja siis las läheb popsutamiseks

    Leave a comment:

Working...
X