Päevapoliitika

[diver]

Kas ma saan õigesti aru, et konkreetsete numbrite asemel räägime siin igaühe sisekaemusest ja väärtushinnangutest ja valmidusest panustada?
Kui jah, siis kas igakuised püsiannetused heategevusorganisatsioonidele võiks ka astmete alla minna, sest noh... nagu panustad ka ühiskonda tagasi ja toetad neid, kes kannatavad jne?

Ja milles seisnevad "lühinägelikud hoiakud"?

Ma eile hommikul käisin välja konkreetsed arvud ja küsisin konkreetse küsimuse. Tagajärjeks on poolteist päeva eneseõigustamist, enda välja elamist ja debati teraviku liigutamist suunas, kus enda hoiakuid lihtsam kaitsta. Sinu soov mingit täpset arvu saada, mille piiresse jäädes oma ihnuse üle piinlikkust ei pea tundma, on aga puhas demagoogia. Iga vähegi mõtlemisvõimeline inimene saab aru, et sellist lahendust anda pole võimalik, ei mingi funktsiooni ega veel vähem ühe konkreetse arvu kujul.

Lühinägelikkuse parim näide praeguse arutelu kontekstis ongi see natuke pealt 2k kuus teeniv keskklassi inimene, kes arvab, et talle on kasulik madalamad maksud ja õhemaks lihvitud riik, kuna vastasel juhul jääb ju pärast maksude tasumist palgapäeval vähem raha kätte.

[Daz Booob]

Alustuseks võiks võtta mingi uue maksu. Näiteks magustatud jookide oma. Sellest peaks lisatulu aastas olema 25m. Nüüd võiks lahti joonistada, kuhu seda raha rakendada, et tatilapakate tervist parendada. Mis ajaks võiks mingiks ajaks teatavat tulemust oodata? Mis võivad seatud eesmärki nurjata? Jne.

Midagi sarnast võiks teha ka (elektri)energiaga. Seda saaks küll vast excelis "joonistada".

Sellist asja isegi võiks personaalseks riigiks nimetada. Sisend-väljund.
Etteruttavalt mainin ära, et on mõned üksikud tahud, mis vajavad täpsemat raamistikku. Suures plaanis võiks inimene, kodanik siiski jääda vabaks... liberaalseks(?).

Hetkel jääb mulje, et riigi juhtimine ja mõttelaad on midagi sellist, kus inimene läheb panka ja küsib tagatiseta ning vaba graafikuga laenu. Kui küsitakse, et millepärast, siis ütleb, et maja on vaja ehitada. Nii ja siis? Nuh, siis on meil kusagil olla. Okei, aga seda on vaja üleval pidada ja tegelikult tahaks laenu ka tagasi ja... Aga meil on vaja, kus olla, sest siis meil on, kus olla, sest meil on vaja olla ja... küll ma oskan juba uuesti tulla raha küsima, halloo!.! Ja kui ma siin juba olen, siis tegelikult on vaja veel seda, seda, seda ja tegelikult, mida kauem sa jokutad, seda enam energiat sa kulutad ja vesti tõuseb ja mul on vaja veel rannikule inseneridele suvilakomplekse ehitada.
Oh-hoo, mis insenerid? Kas me hakkame... ära vingu, anna nüüd raha!

[Wingback]

Debatt maksude üle on kindlasti vajalik.

aga ongi, aga selle saaks täpselt kokku kraapida kohtades, mis ei ole riigi 'tervisele' hea ega ka inimese tervisele 'suhkur', 'kasiinod' jne u name it, tapame pigem neid asju, mis meie loodust või inimesi nõrgendavad. Halva toitumise/joomise pärast nt tuleb ringiga see asi ju riigi rahakoti peale, kui mingi ülejoodik meie meditsiiini abi paluma läheb oma sittade eluviiside pärast. Las olla kallis see, mis on paheline, aga hoidku küüned eemale tubli inimese individuaalse rahakoti lahtirebimisest, see on väär, täiesti väär!

[Mõnuagent 007]

Kas ma saan õigesti aru, et konkreetsete numbrite asemel räägime siin igaühe sisekaemusest ja väärtushinnangutest ja valmidusest panustada?
Kui jah, siis kas igakuised püsiannetused heategevusorganisatsioonidele võiks ka astmete alla minna, sest noh... nagu panustad ka ühiskonda tagasi ja toetad neid, kes kannatavad jne?

Ja milles seisnevad "lühinägelikud hoiakud"?

Ma lisaks ka "mansplaining", "toksiline maskuliinsus" ja "gaslighting". Ses osas on sotsiaalselt vastutustundlikumat suhtumist nõudvad inimesed väga hästi ära õppinud ilusad laused ja sildid.

[orbitaaljaam]

Eks see ole igaühe isikliku tunnetuse küsimus, näitab ka muuhulgas, mis masti mehega kellegi puhul tegu on. Üldiselt sissetuleku ja sellele vastava täiendava maksusumma suurusjärkude võrdlus astmelise tulumaksu kehtestamise korral ilmestab hästi, et probleem pole mitte keskmise 2,5k teeniva inimese võimetuses maksta mõnikümmend eurot kuus rohkem, vaid põhimõttelisel tasandil juurdunud eelarvamustes ja lühinägelikes hoiakutes. Selle tõttu on AT muutunud lihtsalt ühe võimaliku maksutehnilise lahenduse asemel asjaks iseeneses, omamoodi sümboliks ning paljude jaoks tondiks, mille tulekut tuleb iga hinna eest vältida.

Kas ma saan õigesti aru, et konkreetsete numbrite asemel räägime siin igaühe sisekaemusest ja väärtushinnangutest ja valmidusest panustada?
Kui jah, siis kas igakuised püsiannetused heategevusorganisatsioonidele võiks ka astmete alla minna, sest noh... nagu panustad ka ühiskonda tagasi ja toetad neid, kes kannatavad jne?

Ja milles seisnevad "lühinägelikud hoiakud"?

[Andres.]

Kogu see maksutemaatika on natukene ühiskondliku närvi tulem - mingi hulk meist on praeguseks väga hästi aru saanud, kust see riigi eelarve miinus on tulnud ja kui palju me riigi ja inimestena peame pingutama, et jätkusuutlikult meie riiki üleval pidada ja kõiki riigi poolt pakutavaid teenuseid parandada ning effektiivsemaks ja kõigile kättesaadavamaks muuta. Arvestades meie kallist* naabrit, on kaitsekulud ilmselt pikemat aega veel väga suur väljaminek meile.

Jäi ühest Kusti Salmi intekast silma (ERR). Kohati on endalegi jäänud mulje, et inimesed hindavad seda mõju hulga suuremaks (aga muidugi kindlasti ongi idanaabri tegutsemisel lai mõju, mis ei väljendu ainult valitsuse rahakotis):

Salmi sõnul on väärarusaam, et riigikaitsekulud on põhjustanud valitsussektori puudujäägi. "Kui võrdleme 2023. aasta riigieelarvet ning kaitsekulutusi 2024. aastaga, siis 17 protsenti valitsussektori puudujäägist puudutab riigikaitsekulusid. Ehk on faktiliselt ebatäpne öelda, et kaitsekulud on kuidagi selle puudujäägi põhjustanud," ütles Salm.

[LaRaBla]

Ja mida need kärped aitaksid? Korraks saab mõne Excel'i tabeli ehk paremini klappima, aga mis edasi? Või sa arvad päriselt, et otsus mingi probleemiga riigi poolt enam mitte tegeleda muudab selle probleemi ühiskonnas olematuks?

Kas sa väidad, et riigil puuduvad märkimisväärses suuruses kulud, mida poleks tegelikult vaja teha või mis sa öelda tahad?

[JuriM]

Kogu see maksutemaatika on natukene ühiskondliku närvi tulem - mingi hulk meist on praeguseks väga hästi aru saanud, kust see riigi eelarve miinus on tulnud ja kui palju me riigi ja inimestena peame pingutama, et jätkusuutlikult meie riiki üleval pidada ja kõiki riigi poolt pakutavaid teenuseid parandada ning effektiivsemaks ja kõigile kättesaadavamaks muuta. Arvestades meie kallist* naabrit, on kaitsekulud ilmselt pikemat aega veel väga suur väljaminek meile.

[diver]

Kui samal ajal kasutab see erakond lauset, et riigisektoris ei saa kärpida, kuna riigiasutustes töötavad naised ja see süvendaks palgalõhet, siis, jah, see ongi ebatõhus.

Ja mida need kärped aitaksid? Korraks saab mõne Excel'i tabeli ehk paremini klappima, aga mis edasi? Või sa arvad päriselt, et otsus mingi probleemiga riigi poolt enam mitte tegeleda muudab selle probleemi ühiskonnas olematuks?

[diver]

Lihtsalt nii statistika mõttes, millisest sissetulekust alates on kohane mingi rahasumma üle vinguma hakata?
Võib esitada nii tabeli, graafiku kui ka regivärsi vormis.

Eks see ole igaühe isikliku tunnetuse küsimus, näitab ka muuhulgas, mis masti mehega kellegi puhul tegu on. Üldiselt sissetuleku ja sellele vastava täiendava maksusumma suurusjärkude võrdlus astmelise tulumaksu kehtestamise korral ilmestab hästi, et probleem pole mitte keskmise 2,5k teeniva inimese võimetuses maksta mõnikümmend eurot kuus rohkem, vaid põhimõttelisel tasandil juurdunud eelarvamustes ja lühinägelikes hoiakutes. Selle tõttu on AT muutunud lihtsalt ühe võimaliku maksutehnilise lahenduse asemel asjaks iseeneses, omamoodi sümboliks ning paljude jaoks tondiks, mille tulekut tuleb iga hinna eest vältida.

[kaala]

Mdea, päris nii sirgjooneline see nüüd ka pole ju, et rohkem teenib tubli ja vähem teeniv on laiskvorst. Seal on ikka vähe rohkem tahke.
Suva näide - abitööline teenib ehituses väga heal ajal rohkem kui õpetaja. Pohui, et sellel abitöölisel pole tihti mingitki haridust. Lihtsalt turuolukord on selline.
Ja ma ei mängi siin nüüd astmelise tulumaksu advokaati. Lihtsalt selline tubli ja tark = rikas ja vaene = laisk ja rumal on noh..... paremal juhul elukauge, halvemal juhul rumal ja laisk arvamus.

Tublidust-laiskust hinnatakse hariduse järgi v

[kaala]

Kui sa teenid minust rohkem, siis ära vingu, kui sult rohkem ära võetakse. Kui teenid minust vähem, siis ära vingu, ise oled laisk. Minult ei tohi samas keegi midagi ära võtta. Lihtne ju!

Ära nüüd nii ausalt ka räägi, tahaks ju ikkagi uskuda et inimloom on hea ja tore olend

[orbitaaljaam]

Kogu see vaidlus, et kuhu seda piiri panna näitab ära kogu selle astmelise möga läbikukkumist. Kes siis on meist võrdsem kui teine? Kas vaevanäinud inimest peab rohkem karistama kui laiskvorsti? Masendav.
Üks määr kõigile võrdselt ja korras, sest tulumaksu miinimum juba meil on olemas nende jaoks, kes täiesti võimetud või saamatud.

Mdea, päris nii sirgjooneline see nüüd ka pole ju, et rohkem teenib tubli ja vähem teeniv on laiskvorst. Seal on ikka vähe rohkem tahke.
Suva näide - abitööline teenib ehituses väga heal ajal rohkem kui õpetaja. Pohui, et sellel abitöölisel pole tihti mingitki haridust. Lihtsalt turuolukord on selline.
Ja ma ei mängi siin nüüd astmelise tulumaksu advokaati. Lihtsalt selline tubli ja tark = rikas ja vaene = laisk ja rumal on noh..... paremal juhul elukauge, halvemal juhul rumal ja laisk arvamus.

[Wingback]

Kogu see vaidlus, et kuhu seda piiri panna näitab ära kogu selle astmelise möga läbikukkumist. Kes siis on meist võrdsem kui teine? Kas vaevanäinud inimest peab rohkem karistama kui laiskvorsti? Masendav.
Üks määr kõigile võrdselt ja korras, sest tulumaksu miinimum juba meil on olemas nende jaoks, kes täiesti võimetud või saamatud.

[orbitaaljaam]

Oleks kõik lahendused elus nii lihtsad