Päevapoliitika

[Wingback]

https://forte.delfi.ee/artikkel/1202...ohutu-lageraie

See on küll veidi wtf hetk.

Keegi lubas mõnedele ametnikele uued aifõunid välja teha ja tuli roheline tuli. Odavad litsid, iga ärimehe luftitada.

[Daz Booob]

Zuzu vs E200 = popcorn

[orbitaaljaam]

Rahandusmin andis eelmisel aastal juba välja kâsulauad, et investeeringuid, eksporti ja asju suurendada. MKM tegi siis mingi kummalise majandusdokumendi, kus seda teemat puudutas riigi riskivalmiduse peatükk. Selle peale teatas sisemin, et nemad ei kooskõlasta, kuna moslemid tuleksid ja rahandusmin teatas ka, et nemad seda ei kooskõlasta.

Sisuliselt on senised ideed "riskime ja toome raha" lõppenud ka selliselt:

Tero Taskila räägib suure suu ja ilusate pdfidega keerulist juttu ja poliitikud teevad jee. Pärast kõik putsis.

Sandor Liive ja co võtavad meeletu riski, et müüa pōlevkiviõli know howd ja teha tehaseid. Kuradi ameeriklased leidsid kildagaasi vms ja kõik investeeringud putsis. Lisaks lasti EEst lahti asja eest vastutanud tüüp, kuna tegi ühe moraalselt küsitava eraelulise otsuse.

Nordica - fakkjee.


Ehk poliitikud ei julge midagi teha. Kaua sa ikka juhte süüdistad, kui ise nõukogus istud nagu.

Nojah, kui segi kohalikud ettevõtjad pigem lätti investeerivad...

[diver]

See konkreetne küsimus?


Kui sa oma küsimuse esitad stiilis, kus kõik on vingatsid, kes kohe pole nõus astmelise tulumaksuga, siis ole valmis, et saad ka samaväärse vastuse. Ja 2K teeniv inimene pole ammu mingi ülemäärav teeniv inimene, keda peab kõrgemalt maksustama. Tule sellesse kümnendisse.Ma olen oma arvamuse numbri osas ka juba mõned päevad varem välja kirjutanud.



1. Aitab sellest sildistamisest? Äkki aitab sellest kiibitsemisest nende suunas, kes sinust rohkem teenivad ja mõtled kuidas enda teenistust suurendada? 2. Mugav.



Kuidas pole võimalik, sa võid lihtsalt enda nägemuse anda. Nagu on sinu nägemus, et 2K teeniv inimene on juba piisavalt palju teeniv, et peaks suuremat maksu maksma.

Ja selle mõnikümmend eurot ma tõesti pigem suunas heategevusse kui astmetesse. Vähemalt ma tean, et sellest on kellelegi kasu. Mitte ei lähe... mdea, Grünthali kuluhüvitusteks.


-e- ahjaa. Ja "lühinägalikud hoiakud". Riik peaks mõtlema, kuidas saada riiki raha juurde (eksport, tööstus, konkurentsivõime jne) enne seda, kui hakatakse inimeste maksukoormust tõstma. Hetkel on see esimene samm ikka täiesti olematu.

Argumentatsiooni sisu on põhjus, miks ma suurt osa AT suunas siin tehtud kriitikat vingumiseks pean, mitte paljas minuga mitte nõustumine. Sest enamik neid argumente põhineb hoiakul, et riik on mingi võõras entiteet ning maksud karistus edukuse eest. Mina näen riiki kui ühiskonna sisemise elu ja välissuhtluse iseseisvaks korraldamiseks loodud juriidilist keha ning selles valguses on maksud oma olemuselt investeering sellesse samasse ühiskonda, mille osa ma ise olen . Seetõttu on minu jaoks ka riigi ja üksikisiku vastandamine maksudest rääkides niivõrd naeruväärne ning enamik siin AT vastu toodud argumente ei oma jalgu, millel püsti seista.

[Mõnuagent 007]

Rahandusmin andis eelmisel aastal juba välja kâsulauad, et investeeringuid, eksporti ja asju suurendada. MKM tegi siis mingi kummalise majandusdokumendi, kus seda teemat puudutas riigi riskivalmiduse peatükk. Selle peale teatas sisemin, et nemad ei kooskõlasta, kuna moslemid tuleksid ja rahandusmin teatas ka, et nemad seda ei kooskõlasta.

Sisuliselt on senised ideed "riskime ja toome raha" lõppenud ka selliselt:

Tero Taskila räägib suure suu ja ilusate pdfidega keerulist juttu ja poliitikud teevad jee. Pärast kõik putsis.

Sandor Liive ja co võtavad meeletu riski, et müüa pōlevkiviõli know howd ja teha tehaseid. Kuradi ameeriklased leidsid kildagaasi vms ja kõik investeeringud putsis. Lisaks lasti EEst lahti asja eest vastutanud tüüp, kuna tegi ühe moraalselt küsitava eraelulise otsuse.

Nordica - fakkjee.


Ehk poliitikud ei julge midagi teha. Kaua sa ikka juhte süüdistad, kui ise nõukogus istud nagu.

[orbitaaljaam]

Ma eile hommikul käisin välja konkreetsed arvud ja küsisin konkreetse küsimuse.

See konkreetne küsimus?

Kui sedasama 28% määra rakendada esimese astmena alates 2000 EUR-ist siis näiteks 2500 EUR-i teeniv inimene peaks maksma kuus 40 EUR-i senisest rohkem. On see summa, mille peale sellise sissetuleku juures on kohane vinguma hakata ?

Kui sa oma küsimuse esitad stiilis, kus kõik on vingatsid, kes kohe pole nõus astmelise tulumaksuga, siis ole valmis, et saad ka samaväärse vastuse. Ja 2K teeniv inimene pole ammu mingi ülemäärav teeniv inimene, keda peab kõrgemalt maksustama. Tule sellesse kümnendisse.Ma olen oma arvamuse numbri osas ka juba mõned päevad varem välja kirjutanud.

Sinu soov mingit täpset arvu saada, mille piiresse jäädes oma ihnuse üle piinlikkust ei pea tundma, on aga puhas demagoogia.

1. Aitab sellest sildistamisest? Äkki aitab sellest kiibitsemisest nende suunas, kes sinust rohkem teenivad ja mõtled kuidas enda teenistust suurendada? 2. Mugav.

Iga vähegi mõtlemisvõimeline inimene saab aru, et sellist lahendust anda pole võimalik, ei mingi funktsiooni ega veel vähem ühe konkreetse arvu kujul.

Kuidas pole võimalik, sa võid lihtsalt enda nägemuse anda. Nagu on sinu nägemus, et 2K teeniv inimene on juba piisavalt palju teeniv, et peaks suuremat maksu maksma.

Ja selle mõnikümmend eurot ma tõesti pigem suunas heategevusse kui astmetesse. Vähemalt ma tean, et sellest on kellelegi kasu. Mitte ei lähe... mdea, Grünthali kuluhüvitusteks.


-e- ahjaa. Ja "lühinägalikud hoiakud". Riik peaks mõtlema, kuidas saada riiki raha juurde (eksport, tööstus, konkurentsivõime jne) enne seda, kui hakatakse inimeste maksukoormust tõstma. Hetkel on see esimene samm ikka täiesti olematu.

[diver]

Kas sa väidad, et riigil puuduvad märkimisväärses suuruses kulud, mida poleks tegelikult vaja teha või mis sa öelda tahad?

Neid ei ole piisavalt, et ilma ühiskonnas uusi suuri probleeme tekitamata eelarvet põhiliselt kärbetega korda teha oleks võimalik. Ja tulevikule mõeldes me ei vaja lihtsalt seda, ühel aastal kuidagi eelarveread klappima saada, vaid eesmärk ja ootus peab olema kõrgem. Selleks ei piisa kärbetest, mille positiivne mõju on parimalgi juhul piiratud, vaid peame viisil või teisel maksumaksjatena rohkem panustama hakata.

[diver]

Kas ma saan õigesti aru, et konkreetsete numbrite asemel räägime siin igaühe sisekaemusest ja väärtushinnangutest ja valmidusest panustada?
Kui jah, siis kas igakuised püsiannetused heategevusorganisatsioonidele võiks ka astmete alla minna, sest noh... nagu panustad ka ühiskonda tagasi ja toetad neid, kes kannatavad jne?

Ja milles seisnevad "lühinägelikud hoiakud"?

Ma eile hommikul käisin välja konkreetsed arvud ja küsisin konkreetse küsimuse. Tagajärjeks on poolteist päeva eneseõigustamist, enda välja elamist ja debati teraviku liigutamist suunas, kus enda hoiakuid lihtsam kaitsta. Sinu soov mingit täpset arvu saada, mille piiresse jäädes oma ihnuse üle piinlikkust ei pea tundma, on aga puhas demagoogia. Iga vähegi mõtlemisvõimeline inimene saab aru, et sellist lahendust anda pole võimalik, ei mingi funktsiooni ega veel vähem ühe konkreetse arvu kujul.

Lühinägelikkuse parim näide praeguse arutelu kontekstis ongi see natuke pealt 2k kuus teeniv keskklassi inimene, kes arvab, et talle on kasulik madalamad maksud ja õhemaks lihvitud riik, kuna vastasel juhul jääb ju pärast maksude tasumist palgapäeval vähem raha kätte.

[Daz Booob]

Alustuseks võiks võtta mingi uue maksu. Näiteks magustatud jookide oma. Sellest peaks lisatulu aastas olema 25m. Nüüd võiks lahti joonistada, kuhu seda raha rakendada, et tatilapakate tervist parendada. Mis ajaks võiks mingiks ajaks teatavat tulemust oodata? Mis võivad seatud eesmärki nurjata? Jne.

Midagi sarnast võiks teha ka (elektri)energiaga. Seda saaks küll vast excelis "joonistada".

Sellist asja isegi võiks personaalseks riigiks nimetada. Sisend-väljund.
Etteruttavalt mainin ära, et on mõned üksikud tahud, mis vajavad täpsemat raamistikku. Suures plaanis võiks inimene, kodanik siiski jääda vabaks... liberaalseks(?).

Hetkel jääb mulje, et riigi juhtimine ja mõttelaad on midagi sellist, kus inimene läheb panka ja küsib tagatiseta ning vaba graafikuga laenu. Kui küsitakse, et millepärast, siis ütleb, et maja on vaja ehitada. Nii ja siis? Nuh, siis on meil kusagil olla. Okei, aga seda on vaja üleval pidada ja tegelikult tahaks laenu ka tagasi ja... Aga meil on vaja, kus olla, sest siis meil on, kus olla, sest meil on vaja olla ja... küll ma oskan juba uuesti tulla raha küsima, halloo!.! Ja kui ma siin juba olen, siis tegelikult on vaja veel seda, seda, seda ja tegelikult, mida kauem sa jokutad, seda enam energiat sa kulutad ja vesti tõuseb ja mul on vaja veel rannikule inseneridele suvilakomplekse ehitada.
Oh-hoo, mis insenerid? Kas me hakkame... ära vingu, anna nüüd raha!

[Wingback]

Debatt maksude üle on kindlasti vajalik.

aga ongi, aga selle saaks täpselt kokku kraapida kohtades, mis ei ole riigi 'tervisele' hea ega ka inimese tervisele 'suhkur', 'kasiinod' jne u name it, tapame pigem neid asju, mis meie loodust või inimesi nõrgendavad. Halva toitumise/joomise pärast nt tuleb ringiga see asi ju riigi rahakoti peale, kui mingi ülejoodik meie meditsiiini abi paluma läheb oma sittade eluviiside pärast. Las olla kallis see, mis on paheline, aga hoidku küüned eemale tubli inimese individuaalse rahakoti lahtirebimisest, see on väär, täiesti väär!

[Mõnuagent 007]

Kas ma saan õigesti aru, et konkreetsete numbrite asemel räägime siin igaühe sisekaemusest ja väärtushinnangutest ja valmidusest panustada?
Kui jah, siis kas igakuised püsiannetused heategevusorganisatsioonidele võiks ka astmete alla minna, sest noh... nagu panustad ka ühiskonda tagasi ja toetad neid, kes kannatavad jne?

Ja milles seisnevad "lühinägelikud hoiakud"?

Ma lisaks ka "mansplaining", "toksiline maskuliinsus" ja "gaslighting". Ses osas on sotsiaalselt vastutustundlikumat suhtumist nõudvad inimesed väga hästi ära õppinud ilusad laused ja sildid.

[orbitaaljaam]

Eks see ole igaühe isikliku tunnetuse küsimus, näitab ka muuhulgas, mis masti mehega kellegi puhul tegu on. Üldiselt sissetuleku ja sellele vastava täiendava maksusumma suurusjärkude võrdlus astmelise tulumaksu kehtestamise korral ilmestab hästi, et probleem pole mitte keskmise 2,5k teeniva inimese võimetuses maksta mõnikümmend eurot kuus rohkem, vaid põhimõttelisel tasandil juurdunud eelarvamustes ja lühinägelikes hoiakutes. Selle tõttu on AT muutunud lihtsalt ühe võimaliku maksutehnilise lahenduse asemel asjaks iseeneses, omamoodi sümboliks ning paljude jaoks tondiks, mille tulekut tuleb iga hinna eest vältida.

Kas ma saan õigesti aru, et konkreetsete numbrite asemel räägime siin igaühe sisekaemusest ja väärtushinnangutest ja valmidusest panustada?
Kui jah, siis kas igakuised püsiannetused heategevusorganisatsioonidele võiks ka astmete alla minna, sest noh... nagu panustad ka ühiskonda tagasi ja toetad neid, kes kannatavad jne?

Ja milles seisnevad "lühinägelikud hoiakud"?

[Andres.]

Kogu see maksutemaatika on natukene ühiskondliku närvi tulem - mingi hulk meist on praeguseks väga hästi aru saanud, kust see riigi eelarve miinus on tulnud ja kui palju me riigi ja inimestena peame pingutama, et jätkusuutlikult meie riiki üleval pidada ja kõiki riigi poolt pakutavaid teenuseid parandada ning effektiivsemaks ja kõigile kättesaadavamaks muuta. Arvestades meie kallist* naabrit, on kaitsekulud ilmselt pikemat aega veel väga suur väljaminek meile.

Jäi ühest Kusti Salmi intekast silma (ERR). Kohati on endalegi jäänud mulje, et inimesed hindavad seda mõju hulga suuremaks (aga muidugi kindlasti ongi idanaabri tegutsemisel lai mõju, mis ei väljendu ainult valitsuse rahakotis):

Salmi sõnul on väärarusaam, et riigikaitsekulud on põhjustanud valitsussektori puudujäägi. "Kui võrdleme 2023. aasta riigieelarvet ning kaitsekulutusi 2024. aastaga, siis 17 protsenti valitsussektori puudujäägist puudutab riigikaitsekulusid. Ehk on faktiliselt ebatäpne öelda, et kaitsekulud on kuidagi selle puudujäägi põhjustanud," ütles Salm.

[LaRaBla]

Ja mida need kärped aitaksid? Korraks saab mõne Excel'i tabeli ehk paremini klappima, aga mis edasi? Või sa arvad päriselt, et otsus mingi probleemiga riigi poolt enam mitte tegeleda muudab selle probleemi ühiskonnas olematuks?

Kas sa väidad, et riigil puuduvad märkimisväärses suuruses kulud, mida poleks tegelikult vaja teha või mis sa öelda tahad?

[JuriM]

Kogu see maksutemaatika on natukene ühiskondliku närvi tulem - mingi hulk meist on praeguseks väga hästi aru saanud, kust see riigi eelarve miinus on tulnud ja kui palju me riigi ja inimestena peame pingutama, et jätkusuutlikult meie riiki üleval pidada ja kõiki riigi poolt pakutavaid teenuseid parandada ning effektiivsemaks ja kõigile kättesaadavamaks muuta. Arvestades meie kallist* naabrit, on kaitsekulud ilmselt pikemat aega veel väga suur väljaminek meile.